Teoriyalıq kvalimetriyada anıq obiekt joybarlanadı (abstraksiyalanadi) jáne onıń sapa kórsetkishleriniń ulıwma nizamlıqları hám de matematikalıq modelleri uyreniledi. Teoriyalıq kvalimetriyaning izertlew obiekti dene, islep shıǵarıw ónimleri, obiekt hám subyektlarning sapasın muǵdarlıq bahalawdıń filosofiyalıq hám metodologik tiykarların islep shıǵıw esaplanadi. Teoriyalıq kvalimetriyaniń ámeliy tarawlarında túrli obiekt hám processlerdiń sapasın bahalaw metodikası hám teoriyalıq tiykarları ulıwma ózgeshelikke iye.
Arnawlı kvalimetriya túrli maqsette paydalaniletuǵın obiekttiń sapasın bahalawdıń anıq metodikası hám matematikalıq modelin islep shıǵadı. Arnawlı kvalimetriyaning ekspert, iqtimallıq-statistikalıq, indeksli, kvalimetrik taksanomiya sıyaqlı túrleri bar.
Ámeliy kvalimetriya texnika, islep shıǵarıw, insan iskerligi, túrli joybar hám processlerdiń sapasın bahalawdı islep shıǵıs tarawdıń esaplanadi. Ol basqa pánler menen óz-ara baylanıslı bolıp, texnikalıq kvalimetriya, social kvalimetriya, pedagogikalıq kvalimetriya, medicinalıq kvalimetriya, geologik kvalimetriya sıyaqlı tarmaqları bar.
Pedagogikalıq kvalimetriya jıllar dawamında tóplanǵan tájiriybeler, dáliller tiykarında payda bolǵan hám qáliplesken ilimiy-teoriyalıq pán bolıp, tálim-tárbiya processinde qollanılatuǵın pedagogikalıq innovatsiya hám oǵan baylanıslı halda oqıtıwshınıń pedagogikalıq iskerligin pútin úyrenedi. Bunda pedagog kadrlardıń kásip ilmiy tájriybesi hám pedagogikalıq uqıpı salıstırıwlaw arqalı anıqlanadı. Pedagogikalıq kvalimetriyaning metodologik máseleleri sol kunga shekem ilimiy izertlewshilerdiń dıqqat qoyıwınan shette qalǵan hám olar óz sheshimin kútip atır.
Pedagogikalıq kvalimetriyaning izertlew obiekti tálim-tárbiya procesiniń sapası, tálim alıwshılardıń oqıw -biliw iskerliginiń dúziliwi hám basqariliwi, oqıtıwshı iskerligin baqlaw hám bahalaw esaplanadi.
Pedagogikalıq kvalimetriyaniń pán retinde qáliplesiwi hám de rawajlanıw tariyxın shártli túrde úsh dáwir bolıp úyreniw múmkin:
1. Dáslepki orta hám orta ásirler, yaǵnıy ele ilimiy tiykarlanmagan, empirik rawajlanıw dáwiri.
2. XVI — XIX ásir aqırı — tálim-tárbiya procesiniń sapası boyınsha dáslepki oyda sawlelendiriw payda bolǵan dáwir.
3. Pedagogikalıq kvalimetriyaning jańa hám eń jańa rawajlanıw dáwiri, yaǵnıy ilimiy tiykarlanǵan, metodologik tiykarları anıqlanǵan, teoriyalıq, arnawlı hám ámeliy tarmaqlarına, ilimiy ólshew parametrlerine iye dáwiri.
1. Dáslepki orta hám orta ásirler, yaǵnıy ele ilimiy tiykarlanmagan, empirik rawajlanıw dáwirinde tálim mákemeleriniń tiykarǵı waziypası bilim alıwshılardıń sanasına filosofiyalıq -diniy mazmundaǵi bilimlerdi jetkiziw bolǵan. Tiykarǵı itibar jámiyeti turaqlılastırıw, adamlardıń diniy sawatın shıǵarıwǵa qaratılǵan. Sol dáwirdegi tálim mákemelerinde qálegen túrde kórkem ónerdiń 7 baǵdarı uyretilgen.
Kórkem ónerdi úyreniw jámiyet aǵzalarınıń ruwxıy -etikalıq, intellektual, fizikalıq rawajlanıwı, estetik diydi, ekologiyalıq qarawları payda bolıwına jay tayarlaǵan.
2.XVI ásirden XIX ásir aqırına shekemgi dáwirde tálim-tárbiya procesiniń juwmaqlawshı nátiyjesi hám oqıtıwshılardıń pedagogikalıq iskerligin bahalaw maydanınan arnawlı bir izertlewler alıp barılǵan, biraq usı izertlewler gózlengen nátiyjeni bermegen.
Ataqlı pedagog Y. A. Komenskiydiń “Ullı didaktika” shıǵarmasında tiykarǵı didaktik kategoriyalar, oqıtıw maqseti, tálim mazmunı, bilimlerdi baqlaw, tálim-tárbiya procesiniń sapasın belgilew didaktik tárepten tiykarlanǵan. Alım pedagogika pánine “bilimlerdi baqlaw hám bahalaw”, “imtixan”, “kollekvium”, “diktant” sıyaqlı jańa termin hám túsiniklerdi kirgizdi.
Joqarı maman hám básekige shıdamlı kadrlardı tayarlaw sapasın asırıw maqsetinde joqarı tálim mákemelerinde bes ballı bahalaw sisteması jolǵa qoyıldı.
3. Pedagogikalıq kvalimetriyaning jańa hám eń jańa rawajlanıw dáwiri.
XX ásir basında tálim mákemelerinde oqıwshilardiń ózlestirgen bilim, kónlikpe hám ilmiy tájriybelerin, keyinirek kompetensiyasini baqlaw, bahalaw jolǵa qoyılǵan.
Sol dáwirde Rossiya tálim mákemelerinde tálim mazmunınıń ideologik-siyasiy baǵdarına pát berilip, tálim-tárbiyanıń tıǵız baylanıslılıǵına tiykarlanǵan teoriyalıq sistema jolǵa qoyılǵan, teoriyalıq reproduktivlik bilim, kónlikpe hám ilmiy tájriybeni baqlaw, tálim-tárbiyanıń juwmaqlawshı nátiyjesi retinde hár tárepleme rawajlanǵan shaxstı qáliplestiriw názerde tutılǵan.
Pedagogikalıq kvalimetriyaning eń jańa rawajlanıw dáwirinde oqıwshılar shaxsına jóneltirilgen tálim paradigması maydanǵa shıqtı.
Shaxsqa jóneltirilgen tálimde ulıwma insanıylıq qádiriyatlarǵa tiykarlanǵan, pedagogikalıq munasábetler adamgershiliklilestirilgen, tálim alıwshınıń qızıǵıwshılıqı, mútajligi, ishki hám sırtqı oqıw motivları itibarǵa alınǵan halda tálim-tárbiya procesin shólkemlestiriw teoriyası turadı.
Do'stlaringiz bilan baham: |