Tema: Ekonomikaliq qawipsizlikti támiynlew siyasati Reje

Mámleket tárepinen ekonomikalıq qawipsizlikti támiyinlew maqseti hám wazıypaları.
Qawipsizlikti, sonday-aq, ekonomikalıq qawipsizlikti támiyin­lash mámleket siyasatınıń zárúrli strukturalıq bólegi esaplanadı. Onıń ushın, aldınarnbor, onıń siyasiy-shólkemlestirilgen hám huqıqıy tiykarları jaratıladı. Bul maqsette konsepsiya islep chi- etedi. Onı ishiab shıǵıw bolsa ekonomika hoiatini obiektiv bahalawǵa hám de onıń rawajlanıw principi hám tendensiyalarini prognoz etiwge tiykarlanadı. Onıń ushın ekonomikalıq qawipsizlikti belgileytuǵın jaǵday hám jaǵdaylardaǵı sebep-aqıbetlerianıqlanadı. Sonıń menen birge, ekonomikalıq qawipsizlikti saqlaw hám bekkemlewge juwapker, juwapker mámleket shólkemleri, shólkem hám mákemeler belgilenedi. Konsepsiyanı islep shıǵıwda ekonomikalıq qawipsizlik hám abaylardıń haqıyqıy jaǵdayın anıqlaw zárúrli áhmiyetke iye. Ekonomikalıq qawipsizlik koncepciyasında iqiisodiyolda social islep shıǵarıw kólemi hám dinamikası, ekonomikalıq potencialdan paydalanıw nátiyjeliligi. ekonomikanıń ashıqlıǵı, intellektuallıq potencialdıń jaǵdayı, innovciyalıq dárejesi, sociallıq-siyasiy turaqlılıq, mámlekettiń sociallıq-ekonomikalıq processlerge tásir kórsetiw dárejesi, mámlekettiń sociallıq-ekonomikalıq rawajlanıwı tendensiyalarining perspektivalı prognozları hám olardıń tiykarǵı ústin turatuǵınlıqları óz ańlatpasın tabıwı kerek. Ekonomikalıq qawipsizlik konsepsiyası óz iehiga tómendegilerdi aladı :
-qawipsizlikti támiyinlew maqseti hám wazıypaları ;
-olardı ámelge asırıw yo'Uaii hám usılları ;
-joqarı húkimet hám jergilikli húkimet shólkemleri, ekonomika tarmaqları basqarıw tiziinlari, huqıq -tártipot, milliy qawipsizlik shólkemleriniń ulıwma mámleketlik, aymaqlıq dárejedegi ekonomikalıq qawipsizlikti támiyinlew boyınsha wazıypaları ;
- ámeldegi hám potensial qawipsizlikke abaylardı analiz qılıw ;
-mámlekettiń qawipsizlikti támiyinlew degi múmkinshilikleri, ekonomikalıq resurslardan, qural hám kúshlerden ratsional paydalanıwı názerde tutıladı ;
-ekonomikalıq abaylardı saplastırıw, olardıń aldın alıw hám unamsız tásirin jumsartiw jollari, qural hám usılları.
Qawipsizlik konsepsiyası tiykarında onı támiyinlewdiń mámleket strategiyası islep shıǵıladı. Bul strategiya abaylardıń mánisin, obiektlerin indikatori hám olardıń aldın alıw yamasa saplastırıw mexanizmlerin belgilep beredi. Ekonomikalıq ádebiyatlarda mámleket ekonomikalıq strategiyasınıń úsh tárepi hám strukturalıq bólimleri ajıratıp kórsetilgen.
1. Ekonomikalıq qawipsizlik hám mámleket turmıs iskerligi zárúrli tarawlarınıń qorǵawlanganligini támiyinleytuǵın milliy, mámleket máplerin anıqlaw.
2. Shaxs, jámiyet hám mámlekettiń zárúrli turmıslıq máplerine zıyan keltiretuǵın ekonomikalıq qawipsizlikke abaylar hám qawip-xaterlerdi tavsillash. Bunda qısqa, orta hám uzaq múddetli dáwirlerde mámleket jáne social-ekonomikalıq sistema turaqlılıǵınǵa zálel jetkeziwshi, unamsız tásir kórsetiwshi faktorlar hám sharayatlar anıqlanadı.
3. Ekonomikalıq qawipsizliktiń túrli abaylar, qawip-xaterlerden turaqlı qorǵawlanıwın támiyinlewge qaratılǵan ekonomikalıq siyasatti qáliplestiriw, institutsional ózgerislerdi ámelge asırıw boyınsha usınıslar hám usınıslar islep shıǵıw.
Bul strategiyada ekonomikalıq qawipsizlik talaplarına juwap beretuǵın ekonomikanıń kriterya hám parametrleri de anıqlanadı. Ekonomikalıq máplerge hám qawipsizlikke abaylardıń aldın alıw hám olardı saplastırıw hám de yumshatishning ústin turatuǵın maqsetlerine tómendegiler kiredi:
- xalıqtıń barlıq social gruppaları hám siyasiy gruppaları turmıs dárejesin asırıw arqalı jámiyet barlıq aǵzalarınıń birdamligiga erisiw;
- milhy ekonomikaǵa jeke investitsiyalardı kirgiziwdi xoshametlew. investitsion processlerdi aktivlashtinsh;
-qatań salıq, pul-kredit siyasatın júrgiziw, milliy valuta qadrini asırıw hám bekkemlew;
- sırtqı ekonomikalıq iskerlikti tártipke salıw hám nátiyjeli bajıxana qadaǵalaw sistemasın qáliplestiriw;
- mámleketlerdi hám intellektuallıq potencialı rawajlanıwın qollap-quwatlaw ;
- mámleket aymaqların sociallıq-ekonomikalıq rawajlandırıw, olar ortasındaǵı óz-ara sheriklik baylanısların kúsheytiw arqalı ishki ekonomikalıq mártebein bekkemlew;
-xojalıq subektleriniń xalıq aralıq bazarlarǵa shıǵıw daǵı ǵárezsizligi hám erkinligin támiyinlew.
Sonı aytıp ótiw kerek, ekonomikalıq qawipsizlikti támiyinlewde ekonomikalıq qural hám ilajlar menen bir qatarda korrupciya, shólkemlestirilgen ayıpkerlikke, xufyona ekonomikaǵa qarsı siyasiy. huqıqıy. ekonomikalıq. shólkemlestirilgen xarakteristika daǵı ilajlar, qurallardan da paydalanıladı. Bunda ekonomikalıq basqarıw shólkemleri huqıq -tártipot. milliy qawipsizlik xızmeti, shegara, bajıxana shólkemleri menen birgelikte iskerlik júrgizedi.
Ekonomikalıq qawipsizlikti támiyinlew ushın tiykarǵı shárt- sharayatlar tómendegilerde óz ańlatpasın tabadı :
- xalıqtıń sivilizatsion mútajlikleri normaında jasaw múmkinshiliginiń jaratılıwı. Bul kisiler ushın tańlaw erkinshegi hám de uzaq múddet miynet qábiletin saqlaǵan halda jumıs alıp barıw huqıqı hám minnetlemein ańlatadı. Onıń ushın bazardıń óz-ózin tártiplew hám ekonomikanı mámleket tárepinen tártiplew mexanizmleri muwapıqlıǵın támiyinlewge xızmet etiwshi resurs, energetikalıq. transport, islep shıǵarıw hám bazar infrastrukturalari qáliplestiredi;
- xotirjam jasaw múmkinshilikleriniń jaratılıwı. Onıń ushın ayrıqsha qolaysız jaǵdaylar payda bolıwınıń aldın alıw hám de isenimli informaciyaǵa ıyelew ushın ekonomikalıq sharayatlar vujudga keltirilishi kerek boladı. Bunnan gózlengen maqset, birinshiden, ekonomikalıq hám texnogen qawip-xaterge qarsı turıw, ekinshiden, ekonomikalıq ayıpkerlik hám terrorizmning kusheytiwine qarsı túrli múmkinshiliklerdi jaratıw esaplanadı ;
- mámlekettiń aymaqlıq hám ekonomikalıq pútinligine qáwip soluvchi faktorlardıń aldın alıw. Bul faktorlar mámleket aymaqları rawajlanıwı hám adamlardıń turmıs dárejesindegi ayırmashılıqlardıń úlkenlesip ketiwi sebepli payda boladı. Mámlekettiń aymaqlıq hám ekonomikalıq pútinligin támiyinlew ushın birinshiden, birden-bir ekonomikalıq mákandı shólkemlestiriw maqsetinde pul hám bank sistemasın bekkemlew, finanslıq hám sawda infratuzilmasini rawajlandırıw ; ekinshiden, aymaqlardıń sociallıq-ekonomikalıq rawajlanıw dárejelerin bir-birlerine jaqınlastırıwǵa qaratılǵan aqılǵa say aymaqlıq siyasatti ámelge asırıw maqsetke muwapıq boladı.
Bul shárt-shárayatlardı jaratıw tiykarında ekonomikalıq qáwip­sizlikni támiyinlew mexanizminiń tiykarǵı elementleri huqıqıy baza, basqarıwdıń ekonomikalıq usılları hám de ekonomikanı mámleket tárepinen tártipke salıw esaplanadı. Ekonomikalıq qawipsizlikti támiyinlewdiń huqıqıy bazasın Ózbekstan Respublikası Konstitusiyası hám basqa nızamlar quraydı. Keleside bolsa «Qawipsizlik tuwrısında»gi nızamdı qabıllaw kerek boladı. Mámleket ekonomikasın tártipke salıwdıń tómendegi baǵdarlarında da iskerlik júritiledi:
- ekonomika daǵı processlerdi obiektiv, keń qamtılǵan monıtoringi, sonday-aq, shaxs, mámleket hám jámiettiiń zárúrli turmıslıq máplerine ishki hám de sırtqı abaylardı anıqlaw hám prognozlastırıw ushın informaciyalar bazasın jaratıw ;
- ekonomikalıq máplerge abaylardıń aldın alıw hám unamsız aqıbetlerin jeńiw hám de toqtatıw beriw boyınsha járiyma hám uzaq múddetli ilajlar kompleksin ishiab shıǵıw. Bunda mámlekettiń ekonomikalıq qawipsizlik strategiyasın ámelge asırıw boyınsha iskerligin muwapıqlastırıw hám baqlaw ilajlarınıń nátiyjeleri bahalanadı.