T u r g u n b a y e V r I s k e L d I m u s a m a t o V ic h matematik analiz



Download 7,99 Mb.
Pdf ko'rish
bet25/172
Sana03.01.2022
Hajmi7,99 Mb.
#317111
1   ...   21   22   23   24   25   26   27   28   ...   172
Bog'liq
fayl 1117 20210526

4   9 
16
2.  Ketma-ketlik 
o 'z  hadining  tartib  nomeri
  bilan  shu  hadning  qiymati 
orasidagi  moslikni  so‘zlar  orqali  ifodalash  yordamida  benlishi  mumkin.  Masalan, 
har bir toq natural  songa 3  ni,  har bir juft natural  songa esa 5  ni mos keltiramiz.
Natijada 3,  5,  3,  5,  3,  5,  3,  5 ,.  .  .  cheksiz sonli  ketma-ketlikka ega boMamiz. 
Uning umumiy hadini bir nechta formula bilan, masalan 
x n  =  4 +
  ( —1)"  yoki 
x n
  =
4 + 
costctx
  formula bilan berish  mumkin.
23


3.  Ketma-ketlikning 
rekurrent
  usulda  berilishi.  Agar  ketma-ketlikning 
dastlabki  bitta yoki  bir nechta hadlari  berilgan bo‘lib,  keyingi  hadlarini shu berilgan 
hadlaryordamidatopish imkonini beruvchi formula (rekurrent formula) ko‘rsatilgan 
bo'lsa,  ketma-katlik  rekurrent usulda berilgan  deyiladi.  (Rekurrent so'zi  lotin  tilida 
qaytish degan ma'noni  beradi)
2.3-misol  a\=3,  a„=2n-a„.r 4  (ri>
2)  bo'lsa,  {
a„
}  ketma-ketlikning 
a2,  a3,  a4
 
hadlarini  toping.
Yechish. 
Bu yerda 
{a„}
  ketma-ketlik rekurrent usulda berilgan.  ai=3  boigani 
uchun rekurrent formula 
ап~2п апЛ-А
 ga asosan ar=22-ai-4=4- 3-4=8; 
a3=2^a2-4=&
 8- 
4=60; 
a4=24 а
_?-4= 16 60-4=956  ekanligini  topamiz.
4.  Ketma-ketlik jadval yoki grafik ko‘rinishida berilishi ham mumkin.  Ketma- 
ketlikning  grafigi  diskret  nuqtalar  to'plamidan  (5-rasm)  iborat  bo‘ladi  (lotincha -  
discretus -
 uzlukli,  alohida qismlardan  iborat).
Quyida  birinchi  misoldagi  ketma-ketlikning jadval  usilida  va grafik  usulida 
berilishini  keltiramiz.
n
1
2
3
4
n
Xn
1
1
~ 4
1
9
1
~ 1 6
( —l ) n_1 
n 2
1/9
5-rasm
24


2.4-izoh
  Agar  ketma-ketlikning  dastlabki  bir  nechta hadlari  berilgan  b o iib , 
keyingi  hadlami  benlgan  hadlar  orqali  ifodalash  usuli  aytilmagan  bo‘lsa,  bu 
hadlaming  berilishi  ketma-ketlikning  to iiq   aniqlanishi  uchun  yetarli  bo‘lmaydi. 
Masalan, 
3;  5;  7;  .  .  .  ketma-ketlikni  2  dan  katta  toq  sonlar yoki  2  dan  katta  tub 
sonlar ketma-ketligi  sifatida,  shuningdek, .v„=2/7 + l + sinflw  formula bilan  berilgan 
ketma-ketlik sifatida ham qarash  mumkin.

Download 7,99 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   21   22   23   24   25   26   27   28   ...   172




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish