Rangli va qora



Download 10,3 Mb.
Pdf ko'rish
bet72/168
Sana01.07.2022
Hajmi10,3 Mb.
#725825
1   ...   68   69   70   71   72   73   74   75   ...   168
Bog'liq
rangli va qora metallarni ishlab chiqarish

 
 
 
4.10.3. Elåktroliz jarayonida misning aylanishi 
 
Agarda, elåktrolit eritmasiga tushurilgan, tug’rilagichdan mis anodiga 
musbat tok bårilsa, katodga esa-manfiy zaryad bog’lansa, elåktr zanjir tutashadi va 
elåktrolit xajmidan tok oqib o’tadi. Bunda anodda kuyidagi jarayonlar yuz båradi: 
1) måtall ionini anoddan ajralib chiqib va ortiqcha Elåktronni
tashqi zanjirga o’tishi: 
Cu 

Cu
2+
+ 2 e
(4.88) 
2) CuH
2
O
2+
kationini gidratasiyasi (måtall ionini eritmada suv molåkulasi 
bilan bog’lanishi); 
3) kationni eritmaga o’tishi. 
Katod jarayoni kuyidagi bosqichlardan tuziladi: 
1) Kationni eritma xajmidan katod yuziga eltishi; 
2) Kationni elåktron yordamida tiklanishi: 
Cu
2+
+ 2 e = Cu
0
(4.89) 
3) måtall atomini katod kristallik tuzilishiga qo’shilishi. 
Bunday sxåma bo’yicha mis anodda erib, katodga qo’shiladi va katodni 
enligi o’sib boradi. 
Jarayon davrida elåktr quvvat elåktrolit, shina va kontaktlarning qarshiligini 
bartaraf qilish uchun sarflanadi. Faradåy qonuniga binoan, katodga o’tadigan 
måtallning gramm - ekvivalånti, zanjirdan oqib o’tadigan elåktr tokiga bog’liqdir. 
Bir gramm - ekvivalånt måtallni o’tkazishga 96500 kulon elåktr toki sarflanadi, 
yoki 


105 
96500 : 3600 = 26,8 A-soat 
Katodda 1 A-soat tok yordamida o’tkaziladigan måtallning massasi - shu 
måtallning elåktr kimyoviy ekvivalånti dåb ataladi. 
Eritmadan 1A-soat elåktr toki oqib o’tsa, katodda 31,78:26,8 = 1,186 g mis 
o’tiradi (gramm ekvivalånt - grammda o’lchangan måtallning atom massasini 
valåntligiga bo’linganligi aytiladi. Masalan, ikki valåntli misning gramm - 
ekvivalånti 63,56 : 2 = 31,78). Amaliyotda katodda o’tiradigan måtallning massasi 
bu raqamdan kamroqdir. Amaliy måtall massasini nazariy olish mumkin bo’lgan 
massasiga nisbatligi har doim bir dan kam bo’ladi va foiz orqali bålgilanadi. Bu 
nisbiylik tok bo’yicha chiqish dåb aytiladi. 
Måtallik mis mavjudligida, mis sulfat Eritmasida ikki va bir valåntli mis 
oralig’ida muvozanat tashkil topadi: 
CuSO
4
+ Cu = Cu
2
SO
4
(4.90) 
Anodda bir valåntli misni paydo bo’lishi tokdan chiqishni ko’paytiradi, 
chunki bir valentli misning elåktrokimyoviy ekvivalånti 2,374 g tång va ikki 
valåntli misni ekvivalåntidan ikki marta ko’proqdir. Afsuski, bir valåntli mis 
eritmada mustahkam emas va u ajraladi: 
2Cu
+
= Cu 
2+
+ Cu
(4.91)
Bu råaksiyaning o’zgarmas doimiyligi tång: 
K = [Cu
+
]
2
/ [Cu
2+
] = 0,62*10
-6
Boshka so’z bilan aytganda, bir valåntli misning miqdori, ikki valåntli mis 
mikdoriga nisbatan, taxminan 60000 marta kamroqdir. 
Nordon eritmalarda misni båvosita erish jarayoni ham oqib o’tadi:
Cu + H
2
SO
4
+ 0,5O
2
= CuSO
4
+ H
2
O (4.92) 
Misning båvosita erishi elåktrolitning yuzasida o’tadi, chunki u årda siståma 
atmosfåradagi kislorod bilan ta’sirda bo’ladi. Bu jarayon natijasida elåktrolit 
ortiqcha mis bilan boyitiladi va mahsus choralar bilan normal holatga olib kålinadi. 
Misni elåktrolitik tozalashda, anodni yuzasi atrofida, mayda mis kukuni 
ajralib chiqishi kuzatiladi. Bu jarayon (4.91) råaktsiya oqib o’tishi natijasida 
kuzatiladi. Amaliyotda vannadagi misni miqdori 2 % tashkil qiladi. Anoddan 
katodga mis yarim sulfidi va yarimoksidi o’tmasdan cho’kma fazasiga o’tadi.

Download 10,3 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   68   69   70   71   72   73   74   75   ...   168




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish