R. T. Adilchaev Berdaq atindagi

Tirek sozler ham terminler 
Ekonomikahq cikl, koteriliw fazasi, krizis fazasi, depressiya 
fazasi, jonelis fazasi, finansliq krizis, Kitchin cikli, Jugler cikli, 
Kuznec cikli, Kondratev cikli, biznes ciklleri, spekulyativ kapital, 
insayderlik maghwmatlan, derevativier bazarmdagi daldalshilar, 
ipoteka kreditleri, kredit bazarmdagi qitshhq, tomen sapah kreditler 
(sab-praym-subprime), dot-kom krizisi (dot-com crisis), «jumsaq» 
pul-kredit siyasati. 
Takirarlaw ushm sorawlar: 
1. Finansliq krizistiri mazmuni ham qasiyetlerin aytip berin? 
2. Ekonomikahq cikl ne ham olardin qanday tiykargi turlerin 
jane fazalarm bilesiz? 
3. Ekonomikadagi ten salmaqhq ham terbelis processlerin 
klassifikaciyalawshi tiykargi faktorlardi aytip berin? 
4. Finansliq krizis ekonomikahq jagdayi bar mamleketlerde 
(emerging markec) qanday parametrler menen xarakterlenedi? 
5. Finansliq «kobikler koncepsiyasi ne? 
6. «Tamiyinlenbegen dollarlar» koncepsiyasi qanday juzege 
kelgen? 
7. «Erkin bazar ekonomikasi krizisi» koncepsiyasimn 
mazmumn aytip berin? 
8. Ekonomikadagi cikllik terbelisler koncepsiyasm tusindirip 
beriii? 
9. Finansliq Icrizisti juzege keltiriwshi qanday faktorlardi 
bilesiz, olar tuwnsinda aytip berin? 
10. AQSH hukimeti tarepinen Gless-Stigel ham Gremma-Lich-
Blayli nizamlarm qabil qihw natiyjesinde jahan finans sistemasinda 
qanday ozgerisler juzege keldi? 
47 

---

11. Bank sektormda sekyuritizaciyalaw (bank aktivleri 
tamiynati tiykannda qariz qimbat bahali qagazlardi shiganw) 
ameliyati haqqinda nelerdi bilesiz? 
12. «NINJA» (No Income, No Job or Assets) kreditleri qanday 
kreditler ham olar global finansliq-ekonomikaliq krizisti juzege 
keliwine qanday tasir korsetti? 
13. AQSH ipoteka krizisi juzege keliwinin qanday uluwmahq 
sebeplerin bilesiz? 
14. Global finanshq krizis qanday basqishlar arqah rawajlandi? 
Test sorawlari 
1. Ekonomikahq cikllerdin qaysi biri korporaciyalar tovar 
materialhq zapaslarinm bazardagi talap ham nsmislardin 
ozgeriwine saykes turde terbelisi natiyjesinde juzege kelip, 
uzinhgi 2-4 jilga shekem soziladi ham tovar zapaslari cikli dep 
jiiritiledi? 
A) Kitchin cikli. 
B) Jugler cikli. 
C) Kuznec cikli. 
D) Kondratev cikli. 
2. Ekonomikahq cikllerdin qaysi biri sanaattagi tiykargi 
kapital amortizaciyasi muddetleri menen belgilenip, uzinhgi 7-
12 jilga soziladi ham biznes cikli dep juritiledi? 
A) Kitchin cikli. 
B) Jugler cikli. 
C) Kuznec cikli. D) Kondratev cikli. 
3. Ekonomikahq cikllerdin qaysi birinde qurihs, tuwihw 
ham migraciya, yagmy demografiyahq faktorlar ahmiyetli orin 
tutip, uzinhgi 16- 25 jilga shekem soziladi ham qurihs cikli dep 
juritiledi? 
A) Kitchin cikli. 
B) Jugler cikli. 
C) Kuznec cikli. 
D) Kondratev cikli. 
48 
4. Ekonomikahq cikldiii qaysi fazasmda talaptm paseyiwi 
juzege keledi, islep shiganw kolemi qisqaradi, investiciyalar 
kolemi kemeyedi? 
A) koteriliw fazasi. 
B) krizis fazasi. 
C) depressiya fazasi. 
D) jonelis fazasi. 
5. Ekonomikahq cikldin qaysi fazasmda milliy daramat 
paseyiwi dawam etedi, jumissizhq darejesi artadi, talap turaqli 
tomen darejede boladi, investiciyalar kolemi keskin (nolge 
jaqm darejede) kemeyedi? 
A) koteriliw fazasi. 
B) krizis fazasi. 
C) depressiya fazasi. 
D) jonelis fazasi. 
6. Ekonomikadagi jalpi talap(X) ham usims(Y) ortasmdagi 
XA) ekonomikahq osiw. 
B) ekonomikahq ten salmaqhhq. 
C) ekonomikahq krizis. 
D) hesh narseni anlatpaydi. 
7. PuL kredit tarawi ham ekonomika ortasmdagi 6z-ara 
baylamshqti barhq tolemler summasi (MV) ham barliq 
tovarlar bahalan summasi (PQ) siyaqh shartli korsetkishler 
menen korsetsek, MV>PQ tenliz'lik neni anlatadi? 
A) ekonomikahq osiw. 
B) ekonomikahq ten salmaqhq. 
C) ekonomikahq krizis. 
D) hesh narseni anlatpaydi. 
8. Milliy ekonomikadagi jalps investiciyalar (I) ham 
jamgarma (C) ortasmdagi KS tensizlik qashan juzege keledi? 
A) ekonomikahq osiw. 
B) ekonomikahq ten salmaqhq. 
C) ekonomikahq krizis. 
D) hesh narseni anlatpaydi. 
49 

---

9. Xahq araliq finans bazarmda krizisierdin jozege keSiw 
shart-sharayatlann korsetiwshi koncepsiya turi t u w n 
keltirilgen juwapti tabin? 
A) Finanshq «kobik»ler ham «tamiyinlenbegen doliarlar» kon-
sepsiyalan. 
B) «Erkin bazar ekonomikasi krizisi» koncepsiyasi. 
C) Ekonomikadagi ciklik terbelisler koncepsiyasi. 
D) Barhqjuwaplar tuwn. 
10.AQSH hukimeti tarepinen 1933-jiIda qabri qilmgan, 
investiciya banklerinin kommerciyahq bank xizmeti menen 
shugillamwm qadagan etip qoygan, yagmy kommerciyahq 
bankleri xizmetin qrmbat bahah qagazlar sanaatinan 
ajiratqan, sonday-aq, kommerciyahq banklerinin anderrayting 
iskerligi jane korporativ qimbat bahali qagazlar menen 
shugdlaniwma shek qoygan mzamnin ati keltirilgen juwapti 
tabin? 
A) Gless-Stigel. 
B) Gremma-Lich-Blayli. 
C) Dod-Frenk. 
D) Triffin. 
4-bap. XALIQ ARALIQ FINANS SHOLKEMLERININ 
XALIQ ARALIQ FINANS QATNASIQLARI 
RAWAJLANIWINDAGI ORNI 
4.1. Xahq araliq finans sholkemlerinin klassifikaciyalamwi 
ham uluwmahq xarakteri 
4.2. Xahq araliq Valyuta Fondinm maqseti ham xizmetinih 
mazmuni 
4.3. Jahan banki topan ham ogan kiriwshi sholkemleri xizmeti. 
4.4. Regionalhq valyuta-kredit ham finans sholkemleri 
4.1. Xahq araliq finans sholkemlerinin klassifikaciyalamwi 
ham uluwmahq xarakteri 
Xahq araliq valyuta-kredit ham finans qatnasiqlarmm 
sholkemleri diizilmesi ozine koplegen xahq araliq sholkemlerdi 
qamnp aladi. Olardan bazilan kop gana artiqmashhqlarga jane 
joqari rougdardagi fmanshq resurslarga iye bolgan jagdayda xahq 
araliq valyuta-kredit ham finans qatnasiqlarm tartipke sahwda 
qatnasadi. Basqalari bolsa mamleketler araliq analiz etiw ushin 
foramlar sholkemlestiriw hamde valyuta-kredit ham finans siyasati 
boyinsha usinislar islep shigiw menen shugillanadi. 
Xahq araliq finans sholkemleri ozinde jahan ekonomikasi 
turaqligm tamiyinlew ushin finans ham valyuta-kredit qatnasiqlarm 
tartipke saliw maqsetlerinde mamleketler araliq kelisimler 
tiykarmda sholkemlestirilgen xahq araliq sholkemlerdi anlatadi. 
Xahq araliq finans sholkemlerinin duziliwine tiykarman jahan 
xojahginda globallasiw processlerinih rawajiamwi jane xahq araliq 
finans bazarlarmdagi ham jahan valyuta sistemasmdagi turaqhqtin 
kusheyiwi sebep boldi. Olar tiykarman ekinshi jahan urisman keyin 
sholkemlestirilgen ham hazirgi waqitta mamleketlerdin valyuta-
kredit ham finans qatnassqlan tarawmdagi birgeligin 
rawajlandinwda jane usi qatnasiqlan mamleketler araliq darejede 
tartipke sahwda abmiyetli rol oynaydi. 
Xahq arahq finans sholkemleri payda bohwinm birinshi 
basqishi birinshi ham ekinshi jahan urislan arasindagi dawirge 
tuwra keledi. Xahq arahq finans sholkemleri payda bohwinm 
51 

---

ekinshi basqishi jane oiardin xizmetinin kusheyiw processi ekinshi 
jahan urisman son bekkc-mlik sistemasmm jnaydalaniwi ham 1.970-
jiUardagi ekonomikahq ozgerisler menen baylamsh bohp tabiladi. 
Sonin menen birgelikte 1980-jillardin baslarmda xahq araliq fmans 
sholkemleri xizmetinde uslxinshi basqishtm baslanganhgin atap 
otiwimiz mumkin. Sebebi bul dawirde jahan ekonomikasinda 
global lasiwdm kusheyiwi jane integraciyahq processlerdin 
jedeJlesiwi usaganlardi korsetiv/ mumkin, Dunyadagi bir qatar 
mamleketlerdin hukiinet organlari zamanagoy xaliq araliq 
ekonomikahq qatnasiqlardagi mashqalalardi birgelikte sheshiwge 
mutajlik sezdi ham buniii natiyjesinde xahq araliq sholkemlerge 
bolgan talap jane de artip bardi. 
Xaliq araliq fmans sholkemlerine Xaliq araliq Valyuta fondl, 
Jahan banki, Evropa tikleniw ham rawajlaniw banki, Xaliq araliq 
esap-sanaqlar banki, Aziya, Amerika, Afrika regionaliiq 
rawajlaniw bankleri ham basqalar kiredi. 
Xaliq araliq fmans sholkemlerinin xizmeti jahan xojaligmm 
turaqligma erisiwge jane valyuta-fmans tarawmdagi qatnasiqlardin 
uzliksizligin tamiyinlewge jardem beredi. Eh aldi menen, bugan 
bolgan zarurlik mamleketler ortasmdagi 6z-ara baylamslar 
koleminin artip banwi, sonday-aq, oiardin ozgeriwshen qasiyetke 
iye ekenligi menen anlatiladi. Sonday-aq, olar mamleket 
shenberinde ham mamleketler ortasmda sheriklikti sholkemlestiriw 
ushm forum sipatmda xizmet qiliwga da bagdarlangan. 
Bunnan tisqan, jahan xojaligmm ahmiyetli mashqalalan 
boyinsha usmislar islep shigiw ham rawajlaniw tendenciyalan 
tuwnsmdagi maghwmatlardi uluwmalastiriw, dodalaw jane 
uyreniw tarawinda xaliq arahq valyuta-fmans sholkemlerinin 
ahmiyeti artip barmaqta. 
Xaliq araliq fmans sholkemlerinin payda bohwma ham 
xizmetinin rawajlamwma tomendegi faktorlar tasir korsetken: 
- xojahq turmisi internacionallasiwmin kusheyiwi, sonday-aq, 
milliy shegaralardan tisqanga shigiwshi transmilliy korporaciyalar 
ham transmilliy banklerdin duziliwi; 
- jahan xojahgmda fmanshq qatnasiqlan xaliq arahq tartipke 
sahwga bolgan mutajliktin kusheyiwi; 
52 
- jahan valyuta sistemasi, xaliq arahq valyuta-kredit, qimbat 
bahah qagazlar ham altin bazarlarmdagi payda bolatugm 
mashqalalardi sheriklikte sheshiw zarurliginin artip banwi. 
Xaliq arahq valyuta-kredit ham fmans sholkemleri tarepinen 
ormlanatugm tiykargi funkciyalarga tomendegiler kiredi: 
1, Informaciyaliq funkciyasi. 
Xaliq araliq fmans sholkemleri jahan xojahgi rawajlaniwinih 
uluwrnaliq tendenciyalan jane qandayda bir mamlekettih 
ekonomikahq jagdayi haqqmda magliwmatlar ahw mumkin bolgan 
malimieme orayl rolin onnlaydi. Xahq arahq valyuta-kredit 
sholkemleri otkizilgen xahq arahq konferenciyaiar, jiynahslar, 
izleniwler natiyjeleri boyinsha statistikahq materiallardi shiganp 
baradi. 
2. Maslahatshi funkciyasi, 
Xahq arahq finans sholkemleri mamleketlerdin hukimetlerine 
valyuta-kredit ham fmans siyasatm otkiziw boymsha maslahatler 
berip otiradi. 
3, Tartipke sahw funkciyasi. 
Xahq araliq finans sholkemleri xahq araliq fmans qatnasiqlann 
tartipke sahw furikciyasm da onnlaydi. Atap aytsaq, XVF tolem 
balansmda mashqalalarga iye bolgan marnleketlerge waqtmshahq 
fmanshq jardem korsetedi. XVF marnleketlerge milliy valyuta 
kursin bir qaddinde saqlaw ushm ham bir neshe ret waqtmshahq 
jardem korsetken. 
4. Boljaw funkciyasi. 
Xahq araliq fmans sholkemleri milliy ham jahan ekonomikasi 
rawajlamwimn boijawm amelge asiradi. Xahq araliq finans 
sholkemleri universalhq darejesi ham maqsetlerine baylamsh 
jagdayda jahan ahmiyetine iye bolgan, regionaliiq, sonday-aq, 
xizmeti jahan xojaligmm belgili bir tarawm qamtip ahwshi 
shoSkemlerge ajiratiladi. 
Xahq araliq ekonomikahq qatnasiqlardin tiykargi turlerin 
tartipke saliwshi xahq arahq sholkemler duziw ideyasi 1929— 
1933-jillardag] jahan ekonomikahq krizisi tasiri natiyjesinde payda 
boldi. 
Xahq arahq fmans sholkemleri jahan ekonomikasm 
rawajlandinw tarawmdagi belgili maselelerdi sheshiw ushm agza 
53 

---

mamleketlerdih finanshq resurslarm birlestiriw arqah 
shoikemlestiriledi. Usi maseleler tomendegilerden ibarat bolrvvi 
mumkin: 
•- xahq arahq sawdani xoshametlew ham qollap-quwatlaw, 
jahan ekonomikasm tartipke saliw jane turaqlastinw maqsetinde 
xahq arahq valyuta ham fond bazanndagi operaciyaiar; 
- byudjet deficitligin finanslastinw ham mamleket jobalann 
amelge asmwga kreditler- mamleketler arahq kreditler; 
- xahq arahq bizneske paydah tasir korsetiwge (maselen, 
infraduzilme joybarlari, infonnaciyahq texnologiyalar tarawmdagi 
jobalar, transport ham kommunikaciya tarmaqlann rawajlandmw 
ham t.b.) ishki joybarlar (bir mamlekettin yaki rezidenttin 
kommerciyahq sholkemi paydalanna tikkeley qataash bolgan 
joybarlar) tarawmdagi kreditlew ham investiciya iskerligi; 
- fundamental ilimiy izleniwlerdi qarjilandmw ham 
qayirqomhq xizmeti (xahq arahq jardem dasturlerin qarjilandmw). 
Xahq arahq finans sholkemi eri tomendegi maqsetlerge 
tiykarlanip xizmet juritedi: 
- jahan ekonomikasi ham xahq arahq finansti turaqlastinw 
maqsetinde jahan sherikliginde hareketlerdi birlestiriw; 
- valyuta ham finans-kredit qatnasiqlarm xahq arahq tartipke 
sahwdi amelge asinw; 
- jahan valyuta ham finans-kredit siyasatinin strategiya ham 
taktikasm sheriklikte islep shigiw ham muwapiqlastinw. 
Xahq arahq finans sholkemlerinde qatnasiw darejesi ham 6z 
aldina mamleketlerdih tasiri olardih kapitaldagi ulesinih mugdan 
menen amqlanadi. 
Xahq arahq finans sholkemleri xizmetinin natiyjeligi belgili 
darejede agza mamleketlerdih hukimeti ham mamleket sholkemleri 
menen bolatugm 6z-ara qatnasiqqa baylamsh boladi. Solay eken, 
xahq arahq finans sholkemlerinin investiciyahq iskerligi kop 
jagdaylarda iri xahq arahq jobalar boymsha risklerdi basqanw ham 
qamsizlandmwdi amelge asinwshi mamleket sholkemleri menen 
jaqm sheriklikti talap etedi.