1. Pedagogikalıq texnika haqqında maǵliwmat. Pedagogikalıq texnikanıń qásiyetleri

3. Pedagogikalıq texnikani iyelew sheberligi. 
Oqitiwshi pedagogikaliq 
iskerliginde pedagogikaliq texnikaniń kónlikpe hám tájiriybelerdi jetilistirgen 
halda óz sheberligin asiriw ushin tómendegi processlerdi biliwi lazim: 
1.Oqitiwshi ózlestiriwi lazim bolǵan pedagogikaliq texnikaniń zárúr quram 
bólimlerinen biri oniń sóylew texnikasi.
Sabaq procesinde oqiw máteriallarin oylawda oqitiwshiniń sóylewi zárúr ról 
oynaydi. Alimlardiń pikirinshe, oqiwshilar tárepinen ½ payiz oqiw máteriallarin 
aqili arqali oylaw hám ózlestiriwi oqitiwshilardiń sóylewine hám oniń sózlerin 
tuwri ayta aliwǵa baylanisli. Oqitiwshilar oqitiwshiniń sóylewin baqlaw hám 
qiziǵiw menen tińlaydi. Pás dawista sóyleytuǵin oqitiwshiniń sabaq oqiwshilar 
ushin qiziǵarsiz boladi, kóterińki dawista sóylew, apiwayi sáwbet waqtinda dawisti 
kóterińki etip sóylew oqiwshilardi sabaqtan bezdiredi hám sharshatadi. 
Oqiwshilardiń bunday oqitiwshi táliminen kewilleri suwiydi. Soniń ushin oqitiwshi 
sawatli sóylewi, óz sóylewin shirayli hám túsinerli, tásirsheń etip bayan etiwi, óz 
pikrir hám sezimlerin sózde aniq ańlatiw tájiriybelerine iye boliwi lazim.
Oqitiwshi oratorliq texnikasi sózlerdi aniq, tuwri, tiniq esitiwleri hám 
túsnikli bayan etiwinde belgili boladi. Tuwri hám jetik dawis diksiyasina iye 
bolǵan oqitiwshi sózlerin túsinikli bayan etedi. Túsikinli bayan etiwde til, erin, 
kishi til, tómengi jaq qatnasadi. Oqitiwshi túsinikli sóylewi, sózlerdi talaffuz etiwi 
ushin joqaridaǵi organlardi hardayim shiniǵiw islewi lazim. Sonday etip, 
pedagogikaliq texnikada sóylew tájiriybeleri zárúr áhmiyetke iye eken, oqitiwshi 

---

hardayim sóylew tempi, ritmi, diksiyasi, dawis kúshi, diapozoni, háreketsheńligi 
ústinde shiniǵiw islewi zárúr, usi process ayriqsha bir máwsimde kórip shiǵiladi.
2.Pedagogika texnika tájiriybelerin jetik iyelew ushin dáslep, oqitiwshi óz 
pánin oqitatuǵin predmettiń basqa pánler menen óz-ara baylanista biliwi, 
pedagogika hám axborat texnologiyalarin, pedagogika hám psixologiya pánleri 
tiykarlarin dáwir rawajlaniwi dárejesinde biliwi, kásiplik tárepten óz-ózin 
tárbiyalay alatuǵin boliwi zárúr. Sebebi pedagogika texnika oqitiwshilardiń 
individual jeke qásiyetlerine hám baylanisli. Hár bir oqitiwshi óz oylawina, 
piriklew qábiletine, óziniń kásiplik baǵdarin, kásiplik laboratoriyasina iye boliwi 
kerek. Bul baǵdar hám laboratoriyasina oqitiwshilardiń ózleri ǵarezsiz pikir 
júritiwleri, ǵarezsiz bilim aliwlari, pedagogika sheberligin asirip quramina kiritiw 
esabinan belgili iskerlik alip bariliwi zárúr. Pedagogika texnika tájiriybelerin 
qáliplestiriwdiń baslanǵish dárejesine qarap oni iyelewdiń individual dástúri 
jetispeytuǵin tájiriybelerdi qáliplestiriwge qaratilǵan ayirim shiniǵiwlardi yáki 
olardiń toliq jiyindisin islep shiǵiw lazim.
Pedagog hám psixolog alimlar tárepinen alip barilǵan izertlewlerdiń 
kórsetiliwinshe, óz iskerligin endiǵana baslaytuǵin oqitiwshilar dus keletuǵin 
qiyinshilardiń tiykarǵi sebebi pedagogikaliq texnikaǵa tiyisli maǵliwmatlardi 
bilmesligi aqibetinde júz bermekte. Pedagogikaliq texnika haqqinda joqarida aytip 
ótilgen pikirlerge itibar bermew, pedagogikaliq iskerlikte teoriyaliq hám ámeliy 
tárijiriybelerdiń joqliǵi, óz iskerligine kritik qaras penen baha bera almawi 
aqibetinde hámde oqitiwshida individual pedagogikaliq texnikani rawajlandiriw 
analiz etiw hám oni jetilistiriw esabinan aniq maqsetge qaratilǵan pedagogikaliq 
iskerliginiń joqaliǵi usi qiyinshiliqlardiń tiykarǵi sebeplerinen biri ekenligin 
umitpaw kerek.
Pedagogika joqari oqiw orinlarindaǵi kásiplik tayarliq procesinde 
pedagogikaliq texnikani iyelew bolajaq oqitiwshiǵa óziniń kásiplik baǵdariniń 
baslaniwdan-aq kóp ǵana qátelerden uzaq boliwinda, talabalarǵa tálim-tárbiya 
beriwdiń joqari nátiyjeligine erisiwde járdem beredi.

---