МуғаллиМ ҳәМ үзликсиз билиМлендириў
14
Xindistannı shaptı,), Emen – Arabstan atawınıń qubla-batısnda jaylasqan mámleket (Bir
oqıń ótiban sháhri Emendin), Balqan – 1) Evropanıń qublasındag`ı ataw; 2) Balqan tawları
(Birisi barıban Balqannı shaptı), Mazándáran – Irandag`ı tariyxıy wálayat (Neshshe oqın
ótip Mazándárandın),Gurlán – Xorezm wálayatındag`ı Gurlán rayonı (Bir yanı Gurlán wá
Urgenji, Xiywanı gezip), Urgenj – házirgi Xorezm wálayatındag`ı qala (Bir yanı Gurlán wá
Urgenji, Xiywanı gezip), Xiywa – házirgi Xorezm wálayatındag`ı qala (Bir yanı Gurlán wá
Urgenji, Xiywanı gezip,), Sharjaw – házirgi Túrkmenistan aymag`ındag`ı qala (Sharjawiy
hám Qarakól, sháhri Nábaranı gezip, Qarakól – házirgi Qırg`ızstan Respublikasında g`ı qala
(Sharjawiy hám Qarakól, sháhri Nábaranı gezip), Nábara - Sharjawiy hám Qarakól, sháhri
Nábaranı gezip), Iraq – Aziyanıń qubla-shıg`ısında jaylasqan mámleket (Kóp wálayatnı gezip,
bardım Iraqı, Ispihan), Ispihan– Iran mámleketiniń oraylıq bóliminde jaylasqan, Zoyanderud
dáryası boyındag`ı qala (Kóp wálayatnı gezip, bardım Iraqı, Ispihan), Ázerbayjan –
Zakavkazyeniń qubla-shıg`ısında jaylasqan Azerbayjan Respublikası (Andın ózge hám
tahi bardım yáne Ázerbayjan), Kurt – Iran mámleketiniń batıs bóliminde jaylasqan (Kurtı,
Gúrjistannı gezdim, hám yáne Mazendáran), Gúrjistan – Zakavkazyeniń oraylıq hám batıs
bóliminde jaylasqan Gruziya mámleketi (Kurtı, Gúrjistannı gezdim, hám yáne Mazendáran),
Bulg`ar – Volga-Kama Bulg`ariyası paytaxtı. Qarabaxanaları Tatarstan Respublikası ayma
g`ında saqlanıp qalg`an. Áyyemgi bulg`ar xalqı menen baylanıslı (Sháhri Bulg`ardın ótip
bardım yáne sháhri Xazan), Xazan – Házirgi Tatarstannıń paytaxtı (Kazan, Qazan) (Sháhri
Bulg`ardın ótip bardım yáne sháhri Xazan), Iranı-Turan: Iran - Aziyadag`ı mámleket; Turan –
tariyxıy-geografiyalıq atama bolıp, Iran hám Turan shegarasın Ámiwdárya arqalı belgilengen
(Neshshe kúnler men yúrip Iranı-Turanda gezip), Kóhi Balqan – Balqan tawları. Ádebiyatlarda
Stara-Planina dep te ataladı. Tawlar sisteması (Neshshe tag`lardın ashıp, Kóhi Balqannı gezip),
Samarqand– Ózbekistan Respublikasınıń Samarqand wálayatı (Hám Samarqand úlkesi, Aqsha
Shibirg`annı gezip), Shibirg`an - Awg`anıstannıń arqa bóleginde jaylasqan (Hám Samarqand
úlkesi, Aqsha Shibirg`annı gezip, ), Shábistan - Bir neshshe kún gásht etib sháhri Shábistannı
gezip), Shınmashın - Qıtay toponimi musılman Shıg`ıs xalıqlarında Qıtay mámleketiniń arqa
bólegin, al Shınmashın toponimi Qubla bólegin ańlatıw ushın jumsalg`an (Shınmashındın beri
gezdim, hám Qıtayı, hám Xotan, Qıtay - Aziyanıń oraylıq hám shıg`ıs bólimindegi mámleket
Shınmashındın beri gezdim, hám Qıtayı, hám Xotan, Xotan - Shıg`ıs Túrkistan aymag`ında
jaylasqan qala (Shınmashındın beri gezdim, hám Qıtayı, hám Xotan, Túrkstan - Oraylıq
Aziyanıń tariyxıy-geografiyalıq ataması (Gúlli Túrkstannı gezdim, hám yáne sháhri Qoqan,
Qoqan - Ózbekistan Respublikası Ferg`ana wálayatındag`ı qala(Gúlli Túrkstannı gezdim, hám
yáne sháhri Qoqan, Paykánd - Buxaradan 44 km qubla-batısta, Jondor hám Qarakól rayonları
tutasqan jerde jaylasqan qala bolıp, áyyemde kárwan jolı ótken (Paykándu, Tashkándi,
Ándijanu, Márg`ulan, Máshrabı diywanadek gezdim Námanganı, Ándijan, Tashkánd –
Ózbekistan Respublikasında jaylasqan qala (Paykándu, Tashkándi, Ándijanu, Márg`ulan,
Máshrabı diywanadek gezdim Námanganı, Ándijan, Ándijan - Ózbekistan Respublikasınıń
Andijan wálayatı (Paykándu, Tashkándi, Ándijanu, Márg`ulan, Máshrabı diywanadek gezdim
Námanganı, Ándijan, Már g`ulan – Ózbekistan Respublikası Ferg`ana wálayatındag`ı qala
(Paykándu, Tashkándi, Ándijanu, Márg`ulan, Máshrabı diywanadek gezdim Námanganı,
Ándijan, Námangan – Ózbekistan Respublikası quramındag`ı wálayat (Paykándu, Tashkándi,
Ándijanu, Márg`ulan, Máshrabı diywanadek gezdim Námanganı, Ándijan, Basra – Iraktıń
qubla bóleginde jaylasqan qala (Basra sháhrini gezip bardım yáne Shamu-Shárip, Shamu-
Shárip – Házirgi Siriya mámleketi hám Damashq qalasınıń Shıg`ıs jazba dereklerinde
ushırasatug`ın ataması (Basra sháhrini gezip bardım yáne Shamu-Shárip, Mısır - Afrika
materiginiń arqa-shı g`ısında, Nil dáryasınıń tómengi ag`ımında jaylasqan mámleket (Mısır
elinde Yusup kibi, Ol bándi zindannı keltur), Shırwan-Shımaq , Hálepshırwan , Bázirgán -
Bázirgán xojası, Mákke xajıs, Mákke – Arabstannıń qubla-batıs bóliminde jaylasqan qala
(Bázirgán xojası, Mákke xajısı.
Do'stlaringiz bilan baham: |