ÓZBEKISTAN RESPUBLIKASI
JOQARÍ HÁM ORTA ARNAWLÍ BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI
NAWAYI KÁN-metallurgiya kOmBinatı
NAWAYI MÁMLEKETLIK KÁNSHILIK INSTITUTI
NÓKIS FILIALI
Dizimge alındı:
№___________________
2021 yil. «___» ______
|
“TASTÍYÍQLAYMAN”
Oqıw isleri boyınsha direktor orınbasarı
_______ D.Jumamuratov
“___” ___________2021 yil
|
«SANAAT EKOLOGIYASÍ»
(3-kurs ushın)
|
|
Tálim tarawı:
|
5320400 – Islep shıǵarıw texnologiyası
|
Tálim baǵdarı:
|
5120400 – Ximiya texnologiya (islep shıǵarıw túrleri boyınsha)
|
Ulıwma saat sanı Sonnan:
|
- 130 saat
|
Lekciya
|
- 36 saat
|
Ámeliy
|
- 18 saat
Laboratoriya
|
Laboratoriya
|
- 18 saat
|
Óz betinshe jumıs
|
- 58 saat
|
Nókis-2021
Kirisiw.
Pán hám texnika joqarı dárejede rawajlanǵan házirgi dáwirde insan hám tábiyaat ortasındaǵı múnásebetleri, ásirese ekologiya hám átirap - ortalıqtı qorǵaw hám tábiyiy resurslardan aqılǵa say paydalanıw máseleleri oǵada zárúrli, keshiktirib bolmaytuǵın hám óz sheshimin kutayotgan mashqalaǵa aylanıp barıp atır.
Tábiyaattı qorǵaw degende, insan máplerin gózlep, tábiyaattan aqılǵa say paydalanıw, onı saqlaw, qorǵaw hám tábiyǵıy baylıqların kóbeytiw jolında ámelge asırılıp atırǵan ilajlardıń ilimiy tiykarlanǵan kompleksi túsiniledi.
Ózbekstan Respublikası Joqarı Jıynalısı XI sessiyasi 1992-jıl 8-dekabrde qabıl etken Konstitutsiyaning 50-statyasında “Puqaralar átirap tábiy ortalıqqa ıqtıyatlıona munasábette bolıwǵa minnetli” dep bólek aytıp ótken. “Jer, jer astı baylıqları, suw, ósimlikler, haywanot dúnyası hám de taǵı basqa tábiy rezervlar ulıwma milliy baylıqlar bolıp tabıladı, udardan aqılǵa say paydalanıw zárúr hám olar mámleket qáwipsizligidadir” dep t'akidlanadi Konstitutsiyaning' 55 statyasında.
Ekenin aytıw kerek, 1993-jıl 9 -dekabrde Ózbekstan Respublikası Joqarı Jıynalısı tárepinen “Tábiyaattı qorǵaw” tuwrısındaǵı nızam qabıllandı. Bul nızamda qanday qánige tayarlawdan qaramastan barlıq orta hám joqarı oqıw orınlarında puqaralardıń turmısı ushın qolay tábiy ortalıqqa ıyelew huqıqın támiyinlew ushın ekologiyalıq oqıwdıń májburiyligi belgelab qoyıldı. Sebebi ekologiyalıq tálim hám tárbiya jaslarda ekologiyalıq sananı qáliplestiriwde, insanıń tábiyaatqa hám biosferaǵa bolǵan jańasha munasábetlerin jaratıw zárúrli orın tutadı. Qolaversa, ǵárezsiz respublikamızda ekologiyalıq mádeniyatlı, óz watanına hám eliga xızmet etetuǵın jetik, kámal hám bárkámal insannıń qáliplesiwine úlken kómek beredi.
Tábiyat sheksiz, tábiyıy baylıqları uzınnan uzaq degen baslanıwiy qıyallarǵa shek qoyıw, kisiniń mádeniyat dárejesin, intellektuallıq bilim dárejesin onıń tábiyaatqa bolǵan munasábeti menen o'lchaydigan dáwir keldi.
Ósimlikler dúńyası hám haywanot dúnyasın abaylaw, hár bir gúl yamasa sortdani úziwden, yamasa haywanǵa kósher úziwden aldın sol hatti háreket tuwrısında oylap kóriw, óz háwlisin hám qala hawasın patas etip, taslandıq yoqayotgan kisige bıyparq qaramaslik tábiyaattı qorǵawdıń strukturalıq ; bólegi bolıp tabıladı. “Ekologiya” páni ulıwmakásiplik pánler blogına kiritilgen kurs esaplanıp,
3- kursta oqıtılıwı maqsetke muwapıq.“sanaat ekologiyası” páni islep shıǵarıw texnikalıq taraw pánler gruppaına kiredi.
Do'stlaringiz bilan baham: |