M. DÁWletov, A. DÁWletov, Z. IsMAylova, A. DÁWletova


múmkin .  (S. X.) 2.  Shınında



Download 1,52 Mb.
Pdf ko'rish
bet53/152
Sana04.06.2022
Hajmi1,52 Mb.
#636683
1   ...   49   50   51   52   53   54   55   56   ...   152
Bog'liq
Qaraqalpaq tili. 7-klass (2017) (1)

múmkin

(S. X.)
2. 
Shınında
da,
qay 
waq bir waq usınday áleme-juwa sózdiń baslanatuǵınına 


56
Súyindiktiń kózi jetken edi. 
(T.Q.)
3. 
Tilekke qarsı
, ol 
kisi búgin joq, erteń keledi, — dedi. 
(T. Q.)
Bul mısallarda birinshi gáptegi 
múmkin
sózi boljawdı, 
shamalawdı, ekinshi gáptegi 
shınında da
modal sózi ise-
nimdi bildirse, úshinshi gáptegi 
tilekke qarsı
modal sózi 
gáptegi pikirge qıynalıw mánisin bildiredi.
Modal sózler mánili bóleklerge (túbir hám qosım-
talarǵa) ajıratılmaydı. Gáp aǵzaları menen sintaksislik 
baylanısqa túspeydi. Sonlıqtan, olar sóz dizbeginiń bir 
sıńarı bola almaydı. Tek ulıwma gápke yamasa onıń bir 
aǵzasına mánilik jaqtan ǵana qatnaslı bolıp baylanısadı. 
M ı s a l ı : 1. 
Shınında
, bul ǵawashanı suwǵarıwǵa eki 
adam kóplik etpeydi. 2. 
Múmkin
, oǵan Aydananıń sóz-
leri tásir etken shıǵar. 
(Ó. X.)
3. Oqıwdan kóp qalıw, 
álbette
, ózine zıyan. 
(G. I.)
Bul mısallarda 1
 

 
2-gáptegi dıqqat etilgen modal 
sózler ulıwma gáp penen mánilik baylanısqa túsken. 
Al, úshinshi gáptegi 
álbette
modal sózi ózinen sońǵı 
tolıqlawısh penen mánilik jaqtan baylanısqan.
100-shınıǵıw.
Oqıń. Modal sózlerdi tawıp, olardıń qanday máni 
bildirip kelgenin anıqlań.
1. Álbette, siz meni tanıysız. 2. Qullası, eki jılda eńsem 
gújireyip, awılǵa qaytıp keldim. 
(K. M.)
3. Ol aytqanınan 
qaytar, bálkim. 4. Jaq, keletuǵın olar joq. 5. Áy, yaǵ-á, olar 
onday aqmaq emes. 
(Sh. S.)
6. Shınında da, ol dostısına isen-
gen edi. 7. Átteń, bul quwanıshı uzaqqa sozılmadı. 
(T.Q.) 
8. Awa, awa, sennen úyrenemiz. 
(S. X.)
101-shınıǵıw.
Berilgen gáplerdi kóshirip jazıń. Modal sózlerdiń 
astın sızıń. Modal sózlerdiń gápke qanday máni berip kelgenin 
aytıp beriń.
1. Qullası, Dúysenbaydıń sózi tawsılmadı. 2. Álbette, 
meniń jańalıqsız kelgen jerim bar ma, sirá.
(S. X.)
3. Bul, 
bálkim, jıllı sóz tirilerge tiriliginde emes, ólgennen soń hám 
kerek ekenligin maǵan Dámegúl uqtırdı. 4. Xalqım — teńiz, 
men — tamshı. Demek, teńizdiń mánisin bayanlawǵa tamshısı 
haqılı. 
(I. Y.)


57
5. Bálki, shıǵıp ketkenmendi esińnen,
Óytkeni, tek bir men be órshigen sennen? 
(I. Y.)

Download 1,52 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   49   50   51   52   53   54   55   56   ...   152




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish