Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí



Download 2,07 Mb.
Pdf ko'rish
bet36/81
Sana24.04.2022
Hajmi2,07 Mb.
#578708
TuriУчебное пособие
1   ...   32   33   34   35   36   37   38   39   ...   81
Bog'liq
lipbeni oqtw metodikas

or, ol, al
h.t.b. 
Qaraqalpaq tili sózleriniń bul ózgesheligi balalardıń dáslepki kúnlerden baslap 
ózleri islesken sózleriniń mánilerin túsinip oqıwına hám jazıwına jáne oy-órisin, 
bilimin tereńlestiriwine alıp keledi. Bul dáwirde tek eki sesli (háripli) tuyıq buwınlı 
sesler menen ǵana islesip qoymay, eki ashıq buwınlı sózler menen hám bir ashıq, 
bir kamaw buwınlı sózler menen islesiw talap etiledi. Eger tek tuyıq buwınlı hám 
qamaw buwınlı sózler menen islesiwge kóbirek kewil bólinip kelse, onda balalar 
sóz benen buwınnıń ayırmashılıǵın jaqsı túsine almay qalıwı múmkin. Álbette, eki 
ashıq hám bir ashıq, bir qamaw buwınlı sózlerdi oqıwǵa hám jazıwǵa úyretiw 
tuyıq buwındı úyretiwge qaraǵanda biraz qıyınıraq. Biraq bulardı oqıw hám 
jazıwǵa úyretpey turıp, balalarda sózlerdi durıs oqıw hám jazıw kónlikpelerin 
boldırıw múmkin emes. Eki ashıq buwınlı sózlerdi úyretiwde joqarıdaǵı tuyıq 
buwınlı sózlerdi tiykar etip alıwǵa boladı. Sebebi tuyıq buwınlı sózlerdiń sońına 
hárip qosıw arqalı eki ashıq buwınlı sózlerdi jasaw jeńilirek tanıstan tanıs emeske 
qaray úyretiwdiń izbe-izligi saqlanadı. Mısalı: 
a-ta, al-a, a-la
h.t.b. Joqırada 
kórgenimizdey bul jerde tuyıq buwınlı sózdiń sońındaǵı dawıssız sestiń keyin 
jılısıwı hám sózdiń eki buwınǵa bólinip aytılıwı payda boladı. Usınıń nátiyjesinde 
bulardı úyretiwde jańa qıyınlıq dóreledi. Bul jaǵdayda muǵallim dawıslı sestiń 
buwın dóretiwshilik qásiyetlerine baylanıstırıp, ámeliy jol menen túsindirse de 
boladı, ol buwın jasaw qásiyeti tek dawıslı seslerge tán ekenligin salıstırıw arqalı 
túsindiriw de jaqsı nátiyjesin beredi. 
Balalarǵa tazadan jasalǵan sózlerdi oqıttırıp, olardıń tek buwınlı sózler 


95
ekenligine kózlerin jetkeredi hám joqarıdaǵı dawıssız seslerdiń sózdiń buwın 
qurılısına ózgeris kirgizbegenligin, tek taza mánili sózler dóretkenligin túsindiredi. 
Ashıq buwınlı sózlerdi oqıw-jazıwǵa úyretiwde de tuyıq buwınlı sózlerdi 
úyretkendegidey usıl qollanıladı, yaǵnıy balalar eki háripli ashıq buwınnıń dáslep 
dawıssız sesiniń háribin biraz sozıńqırap aytıp, onı oń táreptegi dawıslı sestiń 
háribine qosıp, biriktirip oqıydı. Álbette balalar bunı júdá áste ózlestiredi, sebebi
olar háriplerdi biriktirip oqıw hám jazıw kónlikpelerin ózlerinde birden boldıra 
almaydı. Bul tek kóp shınıǵıwlardıń nátiyjesinde qáliplesedi, sebebi dáslep balalar 
jeke-jeke háriplerdiń seslik mánisin anıqlap onnan keyin ǵana olardı qosıp oqıw 
processin atqaradı. Usı dáwirde balalardıń háriplerdi qosıp buwın dóretin oqıwın, 
ásirese, eki háripti bir pútin buwın retinde qabıl etiw kónlikpesin boldırıw - eń 
tiykarǵı wazıypalardıń birinen esaplanadı. Álipbeni oqıtıwdıń bul basqıshında 
balalardı asıqtırıwǵa bolmaydı, al hár túrli analiz-sintez usılların shıdamlı túrde 
durıs qollanıw arqalı eki háripli buwındı oqıw hám jazıw kónlikpelerin balalarda 
boldırıwı tiyis. Al olardı ózlestirgen balalar aldına hárip qoyıw arqalı jasalǵan úsh 
háripli qamaw buwınlı, soń hárip qoyıw arqalı jasalǵan úsh hám tort háripli eki 
ashıq buwınlı sózlerdi oqıw hám jazıw kónlikpelerin tez boldıradı. 
Bul jerde balalardıń eki háripti biriktirip, buwın jasaw kónlikpelerin jaqsı 
ózlestiriwi ushın dawıslı háriplerdi balalar tolıq ózlestirgenshe asıqpay áste-aqırın 
kirisip barıw lazım. Sonda balalar úyrenilip atırǵan dawıslı háripti kónlikpelerin 
basqa janındaǵı dawıssız háripler menen biriktirip oqıw hám jazıw kónlikpelerin 
shınıǵıwlar nátiyjesinde ózlerinde boldıradı da kelesi dawıslı háripti ótilgen 
dawıssız háripler menen biriktiriwge tiykar saladı. Ekinshiden, balalar dawıslı 
háripti oqıp úyrengennen soń olardıń dıqqatı tazadan úyrenilip atırǵan dawıssız 
háriplerge awadı hám soǵan dawıslı háripti biriktirip oqıw shınınǵıwların isleydi, 
sebebi balalar dawıslı hárip penen tanıs bolǵanlıqtan onı qalay aytaman dep 
oylanıp otırmaydı hám oǵan dawıssız háripti biriktirip dórelgen buwındı oqıydı. 
Máselen: 

Download 2,07 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   32   33   34   35   36   37   38   39   ...   81




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish