Sózlik:
ǵàlàwıt
— xàbàr (sóz)
selew
— shólde ósetuǵın ósimlik
diydarın
— túrin (túsin)
sáske
— àzàndà kúnniń biràz kóterilgen wàqtı
ene súti
— ànà súti
tàl-tàl
— zorǵà, áste
pesin
— tústen keyingi wàqıt
shàshàw
— siyrek
sáhár
— tàń àldı
uǵlàn
— bàlà
hàsà
— súyenip júretuǵın tàyàq
ǵàyıp
— joq bolıw
àyıl
— àttıń eri àwıp ketpew ushın bàylànàtuǵın
quràl-sàymànlàrdıń biri
gúwenin
— qısqa bas jip
sháhár
— qàlà
1.
Bálent tàwdıń bàsınà Qàràjàn ne ushın sekirip
shıqtı?
2.
Qàràjàn tàwdıń bàsındà keletuǵın àdàmdı neshe
kún kútti?
3.
Qarajan óziniń àtınà qàlày xoshemet jàsàdı?
4.
Alpàmıs Qàràjànnıń kózine qàndày bolıp kórindi?
5.
Alpàmıs ózin qàlày tànıstıràdı?
6.
Qàràjànnıń kewline qàndày menmenlik qıyàl kirdi?
62
7.
Olàr ne qıldı? Gúreste kim jeńdi?
8.
Ne sebep olàr doslàstı?
9.
«Alpamıs» dástànınıń neshe jıllıq merekesi
belgilendi?
«Sháryar» dáStanÍ
Qaraqalpaq xalıq dástanlarınıń ishinde óziniń
dúzilisi, syujetlik waqıyası hám mazmunı menen
ayrılıp turatuǵın dástanlardıń biri «Sháryar». Dástannıń
waqıya dáwiri orta ásir dáwirlerine tuwrı keledi. Bul
dástannıń tiykarǵı ózegin quraǵan menen onda júdá
erte zamanlar menen baylanısıp ketken periler, qullar,
duwa, adamlardıń tas bolıwı, tiriliwi, taǵı basqa tolıp
atırǵan tábiyattan tıs waqıyalardıń súwretleniwi orın
alǵan. Bular dástannıń uzaq dáwirlik waqıyalardı óz
ishine alatuǵının kórsetip turadı. Sonday-aq «Sháryar»
dástanında qaraqalpaq xalıq erteklerinde jiyi ushırasıp
otıratuǵın qıyalıy hádiyseler: balalardıń hayran qalarlıq
tuwılıwı, olardıń kekilleriniń altınnan bolıwı, birewi
kún, birewi ay bolıp kóriniwi, balalardıń suw astında
ólmewi, mástan kempir, patshanıń zulım hayalları,
suwdıń, tastıń, shóldiń sóylewi, haywanlarǵa til
pitiwi, jılanlardıń adam kelbetine keliwi, jer astındaǵı
patshalıq, adamnıń duwa menen tas bolıp qatıp
qalıwı hám qaytadan adamǵa aylanıwı, qalalardıń
kóship júriwi taǵı basqalar boladı. «Sháryar» dástanı
kóp ǵana ertek hám dástanlardıń dóreliw usıllarınan
paydalanılıp, qaraqalpaq jırawları tárepinen birneshe
júz jıllar dawamında jetilistirilgen dóretpe.
Dástanda ádillik penen ádilsizliktiń qarama-qarsılıǵı,
eń aqırında, ádilliktiń, adamgershiliktiń jeńip shıǵıwı
dástannıń ideyalıq mazmunında tiykarǵı orındı ieleydi.
«Sháryar» dástanınıń personajların da basqa dástan-
lar sıyaqlı eki toparǵa unamlı hám unamsız obrazlar
toparına bóliwge boladı. Sonıń menen birge, bul
dástanda da unamlı hám unamsız tárepi bar qospalı
63
obrazlardı da ushıratıwǵa boladı. Buǵan Darapsha
obrazın kórsetiwge boladı. Unamlı obrazlar qatarına
Gúlshara, Sháryar, Shashıwar, Aqdáwlet, Toman wázir,
shopan obrazların, unamsız obrazlar toparına 9 xanım,
Mástan kempir, Qodar qul, mollalar, palshılardı
kirgiziwge boladı. Sonday-aq dástanda unamlı túrde
Áspijáhangir at obrazı, unamsız túrde Búlbúlgóya qus
obrazların kórsetiwge boladı. Gúlshara óziniń qıyın
táǵdirine qaramastan óz balalarına qosılıp, baxıtlı
bolıw jolında gúresedi. Ol óz tilegine, óz ómirlik
joldasına haq, hadallıq penen háreket etetuǵın gúnasız
ana. Onıń eń jaqsı tilek oyları naǵız adamgershilik
qásiyetleri menen suwǵarılǵan. Perzent ushın janın
pidá etetuǵın ádiwli insan. Ol neshe túrli awır
azaplardıń bárine de shıdaydı, tentirep kún ótkeredi,
jatsa da, tursa da oyınan eki perzentin shıǵarmaydı.
Al, Sháryar dástandaǵı tiykarǵı hám bas qaharman.
Dástandaǵı barlıq waqıyalar Sháryardıń háreketi menen
baylanıslı. Ol tuwılǵanınan baslap kóp qıyınshılıqlar
kórip hám onı jeńip jeti ıqlımǵa patsha bolıp, murat-
maqsetine jetkenge shekemgi waqıyalar sóz etiledi.
Sháryar mektepte oqıp bilim aladı, on tórt jasına
kelip, batırlıqtıń shártlerin orınlawǵa kirisedi. Onda
qaharmanlıq dástanlarǵa tiyisli barlıq belgiler bar.
Dástanda Ánjim obrazı aqıllı, miyirman, tilekles hám
ǵamxor qarındas obrazında súwretlenedi. Sháryardıń
at miniw tilegine Shashıwar patsha qarsı bolǵanında
Shashıwar patshanı sózden toqtatıp, aǵasınıń degenin
boldırǵan da , Ánjimniń aqılı menen tapqırlıǵı.
Dástandaǵı unamlı obrazlardıń biri — patshanıń bas
wáziri Toman. Ol aqıllılıǵı hám ádilligi menen kózge
túsedi. Tomannıń aqıllılıǵı menen ádilligi Gúlsharanı
ólimnen arashalap qalıwda anıq kórinedi. Gúlshara bir
ul, bir qız tuwadı. Patshanıń 9 hayalı kúnshillik etip
jas nárestelerdiń ornına kúshik penen pıshıqtıń balasın
ákelip saladı. Bul sumlıqqa inanǵan xannıń qáhári
64
keledi hám Gúlsharanı ólimge buyıradı. Usı waqları
Toman: «Háy xanımız, Gúlsharanıń haq qanına
qalmayıq, palkerler palın salsa, ulamalar kitabın ashsa,
qorrandozlar qorrasın taslasa, eki birdey bala tússe,
toǵız xanımdı óltireyik, egerde túspese Gúlsharanıń
gúnasın moynına qoyıp óltireyik» — deydi.
Bul jerde Toman haq istiń jeńisine erisedi. Biraq
Tomannıń oylaǵanı hám sheshimi durıs bolǵanı
menen, ulama da, qorrandozlar da, palkerler de
altınǵa satılıp, waqıtsha ádillik ústinen aldawshılıq
jeńiske erisedi.
Toman kiyerge kiyimi joq, jemege tamaǵı joq, ash-
jalańash, diywana jolında júrgen Gúlsharaǵa bunnan
soń da qol ushın sozıp, ǵamxorlıq qıladı.
Dástandaǵı unamsız qaharmanlar bolsa haq kewil,
ádilliktiń tárepdarlarına qarsı turadı. Jaqsılıq árman-
nıń orınlanıwına irkinish jasaydı, olardı awır azapqa
giriptar etedi. Bul arqalı dástanda jaqsılıq penen
jamanlıqtıń arasındaǵı gúres sáwlelendiriledi. Mısalı,
dástandaǵı unamsız obrazdıń biri, Mástan kempir, ol
dúnyaǵa qızıp Sháryar menen Ánjimdi suwǵa taslaydı.
Sháryardı aldap uzaq saparǵa jiberedi, toǵız hayalǵa
aqıl tawıp beredi.
Toǵız xanımnıń obrazları arqalı dástanda zulımlıq,
ósekshil, mákkarlıqtıń eń jaman belgileri berilgen.
Sonıń menen olardıń kúndeslik, bir-birewin kóre
almawshılıq qásiyetleri anıǵıraq ashılıp beriledi.
Xanımnı ń Gúlsharaǵa, onı ń balalar ına islegen
jamanlıqları bunıń ayqın dálili boladı. Toǵız xanım
dástandaǵı waqıyalardıń bastan-ayaq shiyelenisiwinde
sheshiwshi háreket etetuǵın qara kúshler bolıp kórinedi.
65
Sháryar
Do'stlaringiz bilan baham: |