Berdaq atinda

Kelbetliktiń mánileri. Adamlarǵa, haywanlarǵa hám zatlarǵa tiyisli bolǵan belgilerdi kórsetedı
1) Túr-tústi bildiretuǵın kelbetlikler. Kók, qońır, qara, jasıl, sarı, shubar, ala.
2) Sırtqı kórinis, kólem, salmaqqa baylanıslı belgiler. Kelte, mayda, iri, jeńil, arıq.
3) Dámdi, mazanı bildiriwshi sózler. Ashshı, dushshı, mazalı, dámli hám t.b.
4) Tazalıq, pataslıqtı bildiretuǵın sózler. Taza, patas, kir, iplas hám t.b. belgilerdi bildiredi.
Kelbetliktiń dárejeleri. Zat hár qıylı belgilerge iye boladı. Ol belgiler geyde dárejeler arqalı anıqlanǵan. Zatlardı bir-birinen ajıratıp turatuǵın belgilerdi bildiriwine qaray kelbetlik dárejeleri tórt túrge bólinedi.
1. Jay dáreje. Zattıń belgisin hesh qanday dáreje bildiriwshi qosımtalarsız dara túbir sóz halında bildiredi. Kelbetliktiń jay dárejesi hár bir zattıń konkret belgisin kórsetedı úlken jay, jaqsı adam, aq kóylek hám t.b.
2. Páseytiw dárejesi. Zattıń sapasın, belgilerin páseytip kórsetedi. Ol bir qansha morfologiyalıq kórsetkishlerdiń járdeminde jasaladı: -ǵısh (sarǵısh), -is (kógis), -ǵılt (sarǵılt), -shıl//-shil (aqshıl, kókshil), -law//-lew (kóklew, bilimsizlew) hám t.b.
3. Arttırıw dáreje. Bul dáreje zattıń belgisiniń ekinshi bir zatta sonday belgiden artıq ekenligin kórsetedı jap-jas, qıp-qızıl, júdá aqıllı, oǵada qızıq, eń mazalı, úlken-úlken hám t.b.
4. Salıstırıw dáreje. Bir zatqa tiyisli belgini ekinshi bir zattaǵı belgige salıstırıp kórsetedi. -raq//-rek (jaqtıraq, dámlirek), -ıraq//-irek (sulıwıraq, ensizirek) hám t.b.


Tapsırma. Kelbetliklerdi tawıp, olardıń qaysı túri (sapalıq kelbetlik pe yamasa qatnaslıq pa) hám kelbetliktiń qaysı dárejesi ekenin anıqlań.

1. Balıq awlaw da kútá qızıq nárse. 2. Ámiwdárya burqıp, topıraqtı gúrep aqsa da, balıǵı mol dárya. Bunda ılaqanıń eń taynapır, awırǵa 4-5 batpan keletuǵınları bar. Súwen, sazan, bekireniń de eń irileri bar. 3. Átirap qamıs penen qorshalǵan, kún betin qalıńıraq etip saya etken. 4. Kelgen jerim biyik tikjar naǵız aǵıslı dáryanıń ózi eken. 5. Jolbarıs ózi sonday kúshli haywan bolsa da, qumırısqaǵa kúshi jetpegeni hayran qalarlıq. 6. Ol kisi atıwǵa kútá sheber, gózlegenin qurı jibermeytuǵın, qatań mergen edi. 7. Tap usı Qaratereńniń kún batar tárepinde bir kishilew kólatqa kelip jettik. 8. Padada júrgen kútá súzewik, hesh kimge kúsh bermeytuǵın bir buǵa bar edi (Á.Sh.).