Berdaq atinda

Awdarma sózlikler eki tillik hám kóp tillik sózlik bolıp bólinedi. Sonıń ishinde awdarma sózliktiń eki tillik sózligi keń qollanıladı. Házir qaraqalpaq tilinde eki tillik sózliktiń «Orıssha-qaraqalpaqsha» sózlik, «Qaraqalpaqsha-orıssha sózlik» hám «Anglchansha-qaraqalpaqsha sózlik» túrleri dúzilgen.
Eki tillik awdarma sózlikte basqa tillerdiń sózlerin, ásirese, orıs sózlerin ne awdarıw yamasa qaraqalpaq sózlerin orıs tiline awdarıw jolı menen dúziledi. Awdarma sózliktiń bul eki túri de tillerdi úyreniwde qollanıladı. Sózliklerdi paydalanıwda sózliklerdiń dúziliw tártibin bilip alıw kerek.
1. Eki tillik awdarma sózler de alfavit tártibi menen dúziledi. Alfavit tártibi menen berilgen sózlerdiń awdarılatuǵın sózi qara hárip penen beriledi. Onıń qanday sóz shaqabı ekennine qaray, jınıs, túr, dáreje kategoriyası qısqarǵan hárip penen kórsetiledi.
2. Eger sózlikke kirgen sóz kóp manili bolsa, olardıń manileri izbe-iz arab tsifrı menen kórsetiledi.
3. «Orıssha-qaraqalpaqsha sózlik»te orıs sózleriniń pát túsip aytılatuǵın buwınnıń ústine pát ( ' ) belgisi qoyılıp beriledi.
Túsindirme sózlik alfavit tártibinde dúzilip, ádebiy tilimizdiń sózleri menen sózlerdiń mánilerine túsinikler beredi, olardı mısallar menen dállilep beredi. Qaraqalpaq tiliniń 4 tomlıq túsindirme sózligi bar. Olar 1982, 1984, 1988, 1992- jılları shıqtı. Olarda otız bes mıńnan aslam sóz bar. Ol ádebiy tilimiziń sózlik baylıı menen tanıstıradı.
Qaraqalpaq tiliniń qısqasha frazeologiyalıq sózligi J. Eshbaev tárepinen 1985-jılı shıqtı.


Tapsırma. Tómendegi sorawlarǵa juwap beriń.
1. Tildiń leksikologiya tarawında ne úyreniledi?
2. Sózdiń leksikalıq hám grammatikalıq mánileri boyınsha túsinik beriń.
3. Sózlerdiń kóp mániligin aytıń. Mısal keltiriń.
4. Sózdiń tuwra hám awıspalı mánilerin aytıń.
5. Sóz mánisiniń awısıw usılları qanday?
6. Leksikalıq hám grammatikalıq sinonim tuwralı túsinik beriń. Mısallar keltiriń.
7. Omonim sózler hám antonimlerge qanday sózler kiredi? Mısal keltiriń
8. Turaqlı sóz dizbeklerine (frazeologiya) qanday sózler kiredi? Mısallar keltiriń. Frazeologiyalıq dizbekler qanday stillerde qollanıladı?


1-tapsırma. Gáplerdegi aytılıwı (orfoepiyası) boyınsha jazılǵan sózlerdi imla qádelerine durıslap kóshirip jazıń hám sol sózlerdiń qosımtalarınıń astın sızıń.

1. Búgin bizler azańǵı waqıtta erte turıp, dene shınıqtırıw isledik. 2. Dene shınıqtırıwdan keyin quduqtıń salqın suwına juwundıq. 3. Kúndúzgi waqıtları kóbirek atızda islewge waqıt bólemiz. 4. Túńgi mezgilde kórkem shıǵarma oquwǵa ádetlenetuǵın edik. 5. Awuldıń kún shıǵıs jaǵında kólóm-kólóm egislikler bar. 6. Jaylawdaǵı jılqılarımız qulunlap atır. 7. Rayonımızdıń xojalıqlarına jetik qánigeli adamlar bashshılıq etedi. 8. Túlkú jortbas túneydi, túnden júrip kelemis.

2-tapsırma. Tómendegi orfografiyalıq qaǵıydaǵa tiykrlanıp jazılǵan sózlerdiń aytılıwı (orfoepiyası) boyınsha jazılıwın artına juplastırıp jazıp kórsetiń. Olardıń hárqaysısınıń orfografiyalıq principtiń qaysı túrine tiykarlanǵanın aytıń.

Atqosshı, jazıwshı, júziwshi, bilimlendiriw, oqıwshı, bólek, bóliw, kúlki, kúndiz, moyın, búrisiw, bódene, kósew, átóshkir, qulın, julın, duzshı, qusshı, moyınturıq, murın, úylesiw, uluwma, maǵluwmat, huqıq.