Baslanǵısh klaslarda matematika sabaqliqlarinda máselelerdi algebraliq jol menen sheshiw reje

Baslanǵısh klaslarda matematika sabaqliqlarinda máselelerdi algebraliq jol menen sheshiw
REJE
Kirisiw
1-BAP. Baslanǵısh klaslarda máseleler ústinde islew metodikasınıń teoriyalıq hám ámeliy tiykarları
1.1. Baslanǵısh klaslarda máseleler sheshiw metodikasınıń pedagogikalıq -psixologiyalıq tiykarları.
1.2. Máseleler menen dáslepki tanısıw
1.3. Baslanǵısh klaslarda uyreniletuǵın máseleler túrleri.
1.4. Tekstli máselerni sheshiw usılları.
II-BAP. 4-klassta háreketke tiyisli máseleler ústinde islew metodikası
2.1. Háreketke tiyisli máseleler hám olardıń túrleri.
2.2. 4-klassta háreketke tiyisli máselelerdi úyreniwge tiyisli sabaq islenbesi.
2.3. 4-klassta háreketke tiyisli máseleler sisteması.
Juwmaqlaw
Paydalanılǵan ádebiyatlar dizimi


Kirisiw
Birinshi klasstaǵı sıyaqlı, ekinshi klassta da máselelerdi sheshiwdi úyreniw jańa túsiniklerdi qáliplestiriw, ápiwayı máseleler sheshiwden quramalı máseleler sheshiwge ótiw járdeminde ámelge asıriladı. Bul jerde kóbeytiwge hám bolıwǵa tiyisli hár túrlı ápiwayı máseleler, yaǵnıy birdey qosıluvchilarning jıyındısın tabıwǵa, márteli bolıwǵa hám teń bóleklerge bolıwǵa tiyisli, sannı bir neshe ret úlkenlestiriwge (kishilestiriwge) tiyisli tikkeley bolmaǵan hám tikkeley kórsetilgen máseleler, sanlardı salıstırıwlawǵa, ámellerdiń belgisiz komponentlerin tabıwǵa tiyisli ápiwayı máseleler, sonıń menen birge, quramalı máseleler, sonday-aq, eki kópaytuvchining jıyındısın tabıwǵa tiyisli hám oǵan teris máseleler, jıyındın sanǵa kóbeytiwge (bolıwǵa ) keltiriletuǵın máseleler hám basqa máseleler o'igatiladi.
Eger berilgen másele óziniń qıyınlıǵı menen klassta sheshilgen máselege uyqas yamasa uqsase (teń kúshli bolsa ), ol halda balalar usınıs etilgen máseleniń sheshilish jolin ǵárezsiz tabıwǵa úyreniwleri kerek. Bul maqsette oqıwshılar másele sheshimine jaqınlasıwdıń eń ápiwayı ulıwma usılların iyelewleri kerek. Sonday etip, balalar oqıtıwshı baslıqlıǵında masaia shártini qısqa hám ayqın jazıp alıwları, sheshiw yoilarini tabıwdı ańsatlastırıw maqsetinde shártini sızılma yamasa súwret menen ayqın suwretlay alıwları kerek; anıq máseleniń shártiarini («baho», «miqdor», «qancha turıwı» sıyaqlı abstrakt atamalardan paydalanıw tiykarında ) abstraktlash usuiini iyelewleri; máseledegi berilgen hám izianayotgan muǵdarlar arasındaǵı (logikalıq ) bog'Ianishni ashıwǵa járdem beretuǵın basqa usıllardı úyreniwiari kerek.
Bolalar sheshilip atırǵan máselede ne málim, ne noma'lumligini, másele shártidan ne kelip shıǵıwın, qanday arifmetik ámeliar járdeminde, qanday tártipte másele sorawına juwap tabıw múmkinligin Io'nda, anıq hám ayqın túsindiriwge úyreniwleri kerek. Olar hár bir ámeldi nege tańlaǵanlıqların tiykarlay alıwları, másele boyınsha ańlatpa yamasa teńleme dúze alıwları, onı shesha alıwları, másele sorawına juwap bere alıwları, másele sheshiminiń tuwrılıǵın teksera alıwları kerek.