Barliq tiri organizmler sirtqi ortaliqtan hár túrli zatlardi alip ózlestiredi,olardi organ hám toqimalardiń duzilisi ushin zárúr materiyal hám energiya deregi sipatinda sarplap,shiǵindi zatlardi sirtqa ajiratip turadi

Beloklardiń ximiyaliq dúzilisi

Haywan organizminde ushiraytuǵin barliq organik birikpeler ishinde beloklar ózleriniń quramali struktura dúzilisine iye ekenligi menen basqalardan parqlanadi.Beloklardiń ximiyaliq dúzilisin úyreniw olardiń bóleklerge tarqaliwinan baslanadi. Bul process eki baǵdarda baradi.

1. Biologiyaliq katalizatorlar, yaǵniy fermentler tásirinde normadaǵi temperatura 37-40˚ da tarqaliw yaǵniy gidrolizlew.Bul tiykarinan tiri organizmler quraminda boladi.

2. Ápiwayi katalizatorliq rolin orinlawshi( máselen 2,5% li sulfat yaki 30% li xlorid) kislota yaki siltilerdiń eritpeleri qatnasinda joqari 100-110˚ temperaturada 10-12 saatlap qizdiriw joli menen ámelge asiriladi. Bul process nátiyjesinde payda bolǵan qaramtir suyiqliq beloklarǵa tiyisli bolǵan reakciyalarda bolmaydi. Sebebi bunday shárayatta, máselen, ápiwayi belok molekulalari ózlerine salistirǵanda biraz ápiwayi dúziliske iye bolǵan ónimlerge:penton, polipeptid, ápiwayi peptid hám aqirǵi belok gidroliziniń eń sońǵi ónimi aminokislotalarǵa shekem tarqaladi.

Hár qiyli haywan beloklariniń gidrolizleniwin úyreniwin nátiyjesinde ápiwayi beloklar quramina tek ǵana aminokislotalardiń bar ekenligi aniqlanǵan, sonday aq haywan qan quraminda ushiraytuǵin hár qiyli beloklardiń aminokislota quramlari bir- birinen sipat hám muǵdar jaǵinan parqlanadi.Buni alimlardiń(M.M.Hasanov, D,R.Jalilov 1970) ilimiy jańaliqlarindaǵi dálillerden kóriwimizge boladi.

Aminokislotalardiń ati	Beloklardiń ati
	Beta1 globulin	Gamma-globulin	Gamma2-globulin
Lizin	7,3±0,07	5,12±0,06	7,46±0,07
Gistidin	2,15±0,02	1,24±0,01	1,83±0,01
Arginin	4,46±0,05	2,92±0,02	6,91±0,07
Asporagin k-ta	9,46±0,10	6,82±0,06	6,95±0,06
Treonin	7,74±0,10	8,45±0,07	9,41±0,09
Serin	9,12±0,09	12,36±0,10	10,81±0,10
Glyutamin k-ta	11,36±0,12	10,21±0,10	10,62±0,10
Prolin	8,00±0,07	8,90±0,09	7,82±0,07
Glicin	4,00±0,03	4,14±0,04	4,07±0,04
Alanin	3,98±0,04	4,11±0,04	4,07±0,04
Cistin	2,66±0,02	2,91±0,03	Izleri
Valin	7,45±0,02	8,16±0,08	7,66±0,08
Metionin	Izleri	Izleri	0,52±0,01
Izoleycin	3,32±0,03	3,54±0,03	3,08±0,03
Leycin	8,28±0,07	9,00±0.09	8,56±0,08
Tirozin	5,67±0,06	6,62±0,07	5,96±0,06
Fenil alanin	4,52±0,05	4,64±0,04	4,27±0,04

Beloklardiń dúzilisin úyreniwde rus alimi, professor A.Ya.Danilevskiydiń(1888j) ilimiy izleniwleri úlken áhmiyetke iye.Ol birinshi bolip belok zatlariniń molekulyar quramin dúziwshi aminokislotalar bir-biri menen (CO-H-) baylanislari járdeminde óz ara birigip, uzin jinjirlar payda qiliwi múmkin ekenligi haqqinda pikir júritti.Keyinshelli bul pikirdi E.Fisher jánedi tereńirek úyrenip shiǵip, aminokislotalardiń óz ara birigiwindegi processlerdi toloǵi menen túsindirip berdi.Yaǵniy bir aminokislotaniń karboksil ( -COOH) topari menen ekinshi aminokislotaniń amin(-NH₂) topari esabinan bir molekulali suw ajiralip shiǵip, olar óz ara birigedi. Eki aminokislota arasinda payda bolǵan uliwma baylanis peptid baylanis delinedi. Buni tómendegishe kórsetiwimizge boladi.

341

Eki aminokislotaniń peptid baylanislari járdeminde óz ara birigiwinen payda bolǵan birikpe dipeptid dep ataladi.Úsh aminokislotadan dúzilgen birikpe bolsa tripeptid, bir qansha aminokislotalardiń birigiwinen payda bolǵan ónim bolsa polipeptid dep ataladi. Bulardiń hámmesiniń hár bir tárepi amin, ekinshi tárepi bolsa korboksil topari menen tamamlanadi.

Belok molekulalari ózleriniń formasina qarap fibrilyar( uzin jip tárizli, talshiq tárizli , yaǵniy jún hám bulshiq et toqimalariniń quraminda ushiraytuǵin) hámde globulyar( shar tárizli, qan zardabi quraminda, sút kozeyn hám tuqim belogi quraminda ushiraytuǵin beloklarǵa bólinedi.

Tábiyatta beloklardiń túri júdá kóp, soniń ushin olardi bóleklerge bólip úyreniw shárt. Barliq beloklar dúzilisine qarap eki úlken toparǵa: proteynler- ápiwayi beloklar, proteydler- quramali beloklarǵa bólip úyreniledi.Bunday búliniw tiykarinan ózleriniń gidrolizleniw ónimlerine qarap belgilengen. Sebebi ayirim beloklar tek aminokislotalarǵa shekem tarqaladi.Bunday beloklar ápiwayi beloklar, yaǵniy proteynler dep atalip, olarǵa: albumin, globulin, giston, protamin, prolamin ler kiredi. Ayirim beloklar gidrolizlengende tek taza belok, yǵniy aminokislotalardan basqa belok bolmaǵan birikpeler( nukleyin kislotalar, uglevodlar, fosfat kislota) payda qiladi.Soniń ushin bunday beloklar quramali beloklar dep atalip, olardi proteyinler depte aytiladi.