Baburdin’ o’mir joli Baburdin’ do’retiwshilikke kiriwi ha’m do’retiwshiligi

Mashrabtin’ do’retiwshiligi
Mashrab qaldırǵan kórkem miyraslar kólem hám janrlar tárepinen elege shekemge shekem anıqlanǵan emes. Biraq bizge házirshe málim shıǵarmalarınıń ózi de Mashrabning ayrıqsha kem ushraytuǵın uqıp iyesi ekenliginen dárek beredi. Mashrab ijodi poeziyanıń jáne de keńlew social mazmun hám jawınger ruxlanıw kásip etiwinde, ádebiyat daǵı xalqchillik hám dúnyalıqlıqtıń tereńlashuvida, lirik túrlerdiń rawajlanıwlashuvi hám de kórkem kórkem ónerdiń kámalǵa jetkenge eriwuvida jańa bir joqarı basqıshnı quraydı.
Mashrabning mánisan insan qadri-húrmeti hám ruwxıy kámalıni kótermelewge, jaqsı islik hám gózzallıqtı maqtaw etiwge arnalǵan qosıqiy miyraslarida g'azal, mustazod, murabba, muxammas, musaddas, musabba, masnaviy, ruboiy, ta'rix kabi janr túrlerinde pitilgen jetik úlgilerdi ushıratamız. Biraq Mashrab, áwele, sheber ǵázzelnavis hám de kóplegen tentek hám shıńǵırlaytuǵın mustazodlar, oynaqı hám ózine tartatuǵındor tórt qatarlı pútin mánili qosıq hám de xalıq ǵam-ol hásiretine muńlaslıq sezimi menen yo'g'rilgan besmúyeshlikler dóretiwshii retinde keń dovrug' shıǵarǵan. Mashrabning júdá kóp ǵázzelleri xalıq qosıqları sıyaqlı ápiwayı hám shıńǵırlaytuǵın, hushlı hám tásirli bolıp tabıladı. Mashrab ózbek ádebiyatı tariyxında eń kóp mustazod jazǵan dóretiwshilerden biri. Shayır mustazodlari da, tap ǵázzelleri sıyaqlı tentek hám shıńǵırlaytuǵın, elegant hám zavqbaxsh bolıp tabıladı.
Eski poeziyada tórt qatarlı pútin mánili qosıq turining úzil-kesil bekkemleniwi hám rawajlanıwında Mashrab ijodining ornı úlken.
Mashrabning romantik kóterińkilik sezimi ufurib turǵan dóretpelerin ádebiyat tariyxında murabba túrinde jaratılǵan eń jetik úlgiler gápine kirgiziw múmkin. Mashrabning ǵázzel, mustazod hám tórt qatarlı pútin mánili qosıqlarında ıshqı -muhabbat wapa -sadıqlıq teması jetekshi orında tursa, besmúyeshlik hám qosıqlarında tereń sociallıq ústinlik etedi, táǵdirdiń budır-budırlıǵı hám turmıstıń buzılıwlarınan, dáwir (charx, pálek) hám ádalatsız ortalıqtıń shaxs basına tınımsız keltirayotgan jábir-ol japasınan shaǵım, táqip-qısıwınan narazılıq dardli, biraq qatań hám keskin ańlatpalanadı.
Mashrab qaldırǵan dóretiwshilik miyraslarda diniy hám sufizmiy ideyalar da, sol zamande keń tarqalǵan qalandarlik jol menentining ayırım sesler uyǵınlıǵı -aytri da sezilerli orın iyeleydi. Shayır qosıqlarında Allanıń bar ekenligi, bar-ol birligi, barlıq janlı hám jansız janzattı dóretkenligi úzil-kesil hám qatań tán alınadı, Xudoning kúsh-qudıreti, táǵdirdiń ózgermeytuǵınlıǵı hám Mahshar kúni haqqındaǵı táliymat tolıq -to'kis qabıl etiledi.
Mashrab parsı tilinde de bir neshe qosıqiy túrlerde jetik úlgilerdi jaratqan. Mashrab ijodi keyingi ásirler ádebiyatına sezilerli tásir kórsetken. Nodira, Huvaydo, Qoriy, Ayralıq, Hamza kabi shayırlar onıń ǵázzellerine taxmis hám naziralar bólewgen.
Mashrab qaldırǵan kórkem ádebiyatqa baylanıslı miyraslar tolıq anıqlanıp, úyrenilgen emes. Birpara izertlewshilerdiń júdá kóp qosıqiy gúrrińt hám ǵázzellerdi ózinde jámlewshi „Mabdai nur“nomli iri shıǵarmanı shayırǵa koefficient berediler. Shayır miyrasları, tiykarınan, „Qıssası Mashrab“shıǵarması arqalı jetip kelgen. Shıǵarmada Rindiy, Umar, Ay kibi, Tiri hám Mansur laqapları da ushraydı.
„Mabdai nur“va „Ximiya“asarlari avtorlıǵı boyınsha tartıs bar. 1997-jılda „Mabdai Nur“ (Jaloliddin Rumiy „Masnaviyi ruwxıy“siga sharh) Babarahim Mashrabning shıǵarması retinde basıp shıǵarıldı.