ÓzbekstAn tAriYxÍ

Mámleket dúzimi hám 

hákimshilik basqarıw 

reformaları

http://eduportal.uz

---

58

muwapıq,  qusbegi  lawazımına  mámleketlik  dáreje  berildi,  yaǵnıy  ol 

mámlekette  ámirden  keyingi  ekinshi  shaxsqa  aylandı.  sonıń  ushın  da, 

ol  ámir  arkinde  jasaǵan.  Bunnan  tısqarı,  ashtarxaniyler  húkimdarlıǵı 

dáwirinde  mámlekette  júdá  úlken  abırayǵa  iye  bolǵan  atalıq  lawazımı 

aldınǵı  dárejesin  joǵalttı.  Bir  sóz  benen  aytqanda,  ámirlikte  hár  túrli 

mámleket  lawazımlarınıń  dárejesi  ya  kóterildi,  ya  túsirildi.  soǵan 

jarasa  ol  yaki  bul  lawazım  iyesiniń  wákillik  sheńberi  keńeyttirildi  yaki 

sheklep  qoyıldı.  sarayda  jámi  300  ge  jaqın  úlken-kishi  hámeldarlar 

toparı xızmet etti. olardan 30 ǵa jaqını joqarı mámleketlik lawazımları 

sanalǵan.

Ámirlik  hákimshilik  jaqtan  wálayat  hám 

rayonlarǵa  bólingen.  Ádebiyatlarda  mańǵıtlar 

dáwirinde  ámirlikte  27  wálayat  (beklik)  bar 

bolǵanlıǵı aytılǵan.

wálayatlardı  bekler  —  hákimler  basqarǵan.  hákim  lawazımına, 

tiykarınan,  qáwim  sárdarı  (ámir)  tayınlanǵan.  Qalǵan  hákimshilik- 

aymaqlıq  birliklerge  suwǵarılatuǵın  jer  muǵdarı  tiykar  etip  alınǵan. 

sonıń  ishinde,  birneshe  jap  hám  kanal  arqalı  suwǵarılatuǵın  júz  mıń 

tanap  jer  bir  rayondı  quraǵan.  Bir  úlken  jap  penen  suwǵarılatuǵın  eliw 

mıń  tanap  jer  hazara,  jigirma  bes  mıń  tanap  jer  nim  (yarım)  hazara, 

10—15  mıń  tanap  suwǵarılatuǵın  jerge  iye  awıl  abikor,  400  tanap  jerge 

iye  awıl  qariya,  300  tanap  hám  onnan  da  kem  jeri  bolǵan  aymaq, 

xalıq  jasasın-jasamasın,  marza  dep  ataldı.  ayırım  awıllar  jaylasqan 

aymaq  maydanı  úlken  bolmaǵan.  sonlıqtan,  olardıń  hárbirin  óz  aldına 

basqarıw ekonomikalıq jaqtan ózin aqlamadı.  sonıń  ushın da, birneshe 

úlken-kishi  awıllar  biriktirilip  eń  tómengi  hákimshilik  birlik  dúzilgen 

hám  ol  amlak  dep  atalǵan.  onı  amlakdar  awıl  aqsaqalları,  amin  hám 

murablarǵa tayanıp basqarǵan.

Amlakdar («múlik iyesi» degen mánini ańlatadı) jetistirilgen ónimniń 

esabın  júrgizgen  hám  salıqlar  hám  basqa  túsimlerdiń  belgilengen 

múddetlerde  jıynalıwın  qadaǵalaǵan.  Ámin  («isenimli,  hadal  adam» 

mánisin  ańlatadı)niń  tiykarǵı  wazıypası  salıq  hám  basqa  túsimlerdi 

jıynaw,  xalıq  ústinen  qadaǵalaw  júrgiziw  hám  salmalardaǵı  suwdı  egin 

maydanlarına  bólistiriw  bolǵan.  awıl  murabı  suw  qurılmalarınıń  óz