ÓzbekstAn tAriYxÍ

aymaǵı hám xalqı

aymaǵı hám xalqı

5 – ózbekstan  tariyxı,  8-klass

http://eduportal.uz

---

66

sharwashılıq  ta  júdá  rawajlanǵan.  onıń  tiykarın  qoyshılıq  quraǵan. 

eldiń  jaylawlarında  12  million  bas  qoy  baǵılǵan.  Ásirese,  buyra, 

qımbat  bahalı  teri  beretuǵın  qarakól  qoyshılıǵı  kúshli  rawajlanǵan  edi. 

«Qarakól qoyları» dep atalatuǵın qoydıń watanı Qarakól bekligi bolǵan. 

sonıń  ushın  qoydıń  bul  násili  qarakól  dep  atalǵan.  Qozılarınıń  terisi 

jáhán bazarlarında da júdá qarıydarı kóp bolǵan.  

orta aziya sharayatında barlıq zamanlarda jasalma suwǵarıwsız awıl 

xojalıǵın rawajlandırıp bolmaǵan. 

Miynetkeshlerdiń  mártlik  miyneti,  sabır-taqatı,  suwǵarıw  qurılma-

larınıń  áhmiyetli  islewin  támiyinleytuǵın  edi.  diyqanlar  suwdan 

paydalanıwda  ásirler  dawamında  júdá  úlken  tájiriybe  toplaǵan  edi.  olar 

sonday  suwǵarıw  qurılmaların  qurdı,  oǵan  tán  bermewdiń  ilajı  joq  edi. 

atap  aytqanda,  suw  bólistirgish  bógetin  qurıwdaǵı  sheberligi  bunıń 

dálili bolıp esaplanadı.

dáryà  hám  kànàllàrǵà  ornàtılǵàn  shıǵırlàr  eń  kóp  qollànılàtuǵın 

suw  bólistirgish  edi.  sondày  shıǵırlàr  dà  jàràtılǵàn,  olàr  suwdı  hátte  4 

metr hám onnàn dà bálentlikke shıǵarıp bere àlàtuǵın edi. suwdı tereń 

jàplàrdàn  shıǵàrıp  àlıw  ushın  tutqıshlı  suw  bólistirgishler  qollanılǵan, 

bundà àt, túye, eshek hám ógiz kúshinen pàydàlànılàtuǵın edi. 

diyqànshılıqtıń  miynet  quràlları  ápiwàyı  edi.  Ápiwayı  diyqàn 

gúndesi  (qos)  tiykarǵı  diyqanshılıq  quralı  edi.  at,  ógiz,  túye,  eshek 

diyqànnıń súyenishi esàplànǵàn.

Ámirlikte  jer  iyeliginiń  mámleketlik  (bul  amlak 

jerler  dep  te  atalǵan),  múlk  (jeke)  hám  waqım 

formaları  saqlanıp  qaldı.  Mámleketlik  jerlerdiń  suwsız  shól,  toǵàylıq 

bólimi  kóshpeli  jámáátlerge  bólip  berilip,  olàr  bul  jerlerden  pàydà-

lànǵànı  ushın  mámleketke  belgilengen  tártipte  salıq  tóleytuǵın  edi. 

Bundày  jerler  sàtılmàytuǵın  hám  àlmàstırılmàytuǵın  edi.  Mámleketlik 

jerlerdiń  bàsqà  bir  bólimi  ústem  dinàstiyà  àǵzalàlàrınà,  iri  mámleket-

lik  làwàzımdàǵılàrǵà  mámleket  àldındàǵı  xızmetleri  ushın  suyurǵàl 

túrinde  berilgen  edi.  lekin  mańǵıtlar  húkimdarlıǵı  dáwirinde  suyurǵal 

iyeleri  ashtarxaniyler  dáwirindegidey  dárejeden  ayırıldı.  suyurǵàl  iyesi 

mámleket  ǵáziynesine  xiràj  tólewi  hám  joqàrı  húkimdàrdıń  shàqırıwınà 

muwàpıq,  zárúr  jaǵdaylarda  óz  qara  sherigi  menen  àtlànıslàrǵà  qàtnà-

sıwı shárt edi.