ÓzbekstAn tAriYxÍ

Mawarawnnahrda 

shaybaniyxan 

húkimdarlıǵınıń 

ornatılıwı

http://eduportal.uz

---

15

Màwàràwnnàhrdà  bekkemlenip  alǵan  shaybaniyxan 

1505-jılı  Xorezmge  júris  basladı  hám  onı  da  bàsıp 

àldı. 

1505-jıldıń  gúzinde  Xoràsànǵà  júris  bàslàdı.  soń-

ǵı  jıllàrdaǵı  kelispewshiliklerdiń  sebebinen  hálsiregen  temuriylerdiń 

Xoràsàn  mámleketin  iyelew  shaybaniyxan  ushın  qıyın  bolmàdı. 

1506-jılı  Bàlx,  1507-jılı  geràt  iyelendi.  sonnan  keyin  gerat  óziniń 

ekonomikalıq, siyasiy hám mádeniy oray sıpatındaǵı abırayın joǵalttı.  

Xoràsànnıń  dà  boysındırılıwı  menen  ámelde  shàybàniyxàn  pútkil 

àymàqtı  birden-bir  orày — sàmàrqàndtıń  qol  àstınà  birlestire  àldı 

hám  temuriyzàdàlàr  ámelge  àsırà  àlmàǵàn  isti  orınladı.  Bul  onıń 

mámleketshiligimiz  aldındaǵı  xızmeti  bolıp  esaplanadı.  solay  etip, 

Màwàràwnnàhr,  Xorezm  hám  Xoràsàndı  óz  ishine  alǵan  aymaqta 

shàybàniyxàn  húkimdàrlıǵı  ornàtıldı  hám  shàybàniyler  dinàstiyàsınıń 

húkimdarlıǵı dáwiri bàslàndı. 

siz  vii  klasta  bilip  alǵanıńızday,  Mawarawn-

nahr  hám  Xorezmde  ózbek  xalqı  iX—Xii  ásirlerde 

qáliplesken.  durıs,  bul  aymaqlarda  jasaǵan  ata-babalarımız  Xvi 

ásirge  shekem  ózbekler  dep  atalmaǵan.  Áyyemnen  tariyxıy  túrkiy 

etnikalıq  toparlar  tek  biziń  ana  jerimizde  emes,  al  basqa  úlkelerde, 

sonıń  ishinde,  deshti  Qıpshaqta  da  uzaq  jıllar  dawamında  jasaǵan. 

deshti  Qıpshaqtı  Xiii  ásir  baslarında  basıp  alǵan  monǵollar  bara-bara 

bul  úlkede  jasawshı  túrkiy  qáwimler  quramına  sińip  ketken  hám  óz 

milliyligin  joǵaltqan.  shaybaniyler  elimizdi  iyelegennen  keyin  deshti 

Qıpshaqta  jasawshı  hár  túrli  ózbek  qáwimleri  Mawarawnnahr  hám 

Xorezmge  kóship  kele  baslaǵan.  Bul  waqıya  watanımız  aymaǵındaǵı 

etnikalıq proceske tásir etpey qalmadı. 

sonlıqtan,  Xvi  ásirden  baslap  elimizde  jasawshı  ózbek  xalqınıń 

quramı  keńeyip  bardı.  ekinshiden,  kóship  kelgen  hár  túrli  ózbek 

qáwimleri  ekonomikalıq  hám  mádeniy  rawajlanıw  jaǵınan  ózlerinen 

ústin  bolǵan  jergilikli  aǵayinler  menen  jaqınlastı.  úshinshiden,  olar 

otırıqshı  xalıqtıń  turmıs  tárizine  tán  barlıq  unamlı  táreplerin  qabıl 

etti.  Bara-bara  Mawarawnnahr  hám  Xorezmde  burınnan  jasap  atırǵan 

aǵayinleri quramına sińip ketti.

«ózbek»  atı  ózbekstan  tariyxınıń  Xvi  ásirden  keyingi  rawajlanıw 

basqıshlarında  jergilikli  xalıq  ruwxına  sińdi.  ózbek  ataması  pútkil  bir 

xalıqtıń etnikalıq atına hám milliy maqtanıshına aylandı.