Ózbekstan respublikasi joqari hám orta arnawli

ÓZBEKSTAN RESPUBLIKASI JOQARI HÁM ORTA ARNAWLI
BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI
Ózbekstan mámleketlik kórkem óner hám mádeniyat instituti
No’kis filialı

Mádeniyat hám kórkem óner mekemelerin shólkemlestiriw
hám basqarıw qániygeliginiń
3-kurs studentiniń Mádeniyat oraylar isi pánnen jazǵan

ÓZBETINSHE JUMISI

Orınlaǵan: Dúkenbaeva.A

Qabil qilǵan: Maxamatdinov.Sh
Tema: Mámleketimizde jańalanıw hám modernizatciyalawdıń búgingi jańa basqıshında mádeniyat hám kórkem ónerdiń turmısımızdaǵı ornı hám áhmiyetin asırıw.
Reje:

1. 
   Kirisiw.
   
2. 
   Tiykarg’i bo’lim.
   
   1. 
      Mádeniyat orayları iskerligi haqqında.
      
   2. 
      Mádeniyat hám kórkem ónerdiń turmısımızdaǵı ornı hám áhmiyeti.
      
   3. 
      Mámleketimizde dóretiwshilik jámáátlerdiń tiykarǵı túrleri hám búgingi jańa basqıshında jańalanıwı.
      
3. 
   Juwmaqlaw
   

Mádeniyat oraylarınıń dóretiwshilik jámáátler, kórkem jámáátler, koncert shólkemleri hám teatrlar menen birgeliktegi iskerligi tek bir iygilikli jumısqa jol ashadı. Bul jol endiǵana kórkem ónerge qızıgip, qádem qoyıp atırǵan jaslardı úlken saxnalarǵa alıp shıgiw, úlken saxnalarda maqtanısh penen

ıshqıpazlarǵa xızmet qılıp atırǵan saxna ustaların xalqqa jáne de jaqınlatıwdan ibarat. Hár eki jaǵdayda da ijodnıń, kórkem ónerdiń tilsimli kúshi jerleslerimizdiń mazmunlı dem alıwları ushın xizmet etiwi shubhasız.
Tiykarınan, jańa ideyalar, kórkem óner tarawında xızmet kórsetetuǵın, ónim shıǵaratuǵın iskerlik júrgizetuǵın hár qanday jámáátti dóretiwshilik jámáát dep esaplaw múmkin bolsada, tek ǵana muzikalıq, xoreografik hám teatr jámáátlerin “dóretiwshilik jámáát” dep esaplaw dástúrı saqlanıp qalǵan.
Jámáát - ulıwma maqsetleri, social mápleri, qádiriyatlarǵa jónelgen birgeliktegi iskerligi, minnetleme hám baylanıslılıq munasábetlerine kóre birlesken adamlardıń shólkemlestirilgen toparı.
Dóretiwshilik jámáát - ulıwma dóretiwshilik maqsetleri, mápleri, qádiriyatlarǵa jónelgen, minnetleme hám baylanıslılıq munasábetleri, birgeliktegi dóretiwshilik iskerligine kóre kórkem óner tarawında birlesken adamlardıń shólkemlestirilgen toparı.
Dóretiwshilik - sapa tárepten jańa mádeniy hám ruwxıy qádiriyatlar jaratatuǵın iskerlik procesi yamasa ulıwma jańa zat jaratıw nátiyjesi bolıp tabıladı.
Dóretiwshilik jámáátler iskerligi haqqında eki awız sóz. Dóretiwshilik jámáátler degende óz quramında bir neshe dóretiwshilik gruppalarǵa ulıwma basshılıq etetuǵın, mádeniyat hám kórkem óner tarawınıń túrli baǵdarları boyınsha mámleketimiz xalqına mádeniy xızmet kórsetiwdi muwapıqlastiratuǵın hám de mádeniy-aǵartıwshılıq hám dóretiwshilik islep shıǵarıw iskerligin quraytuǵın kórkem dóretiwshilik jámáátler birlespesi túsiniledi.
Mısalı, Ózbekstan kórkem jámáátleri dóretiwshilik birlespesi quramında onnan artıq kórkem dóretiwshilik jámáátler iskerlik júrgizedi. Dóretiwshilik birlespede xalqımız arasındaǵı belgili artistler Ózbekstan xalıq artistları Munojot Yólchiyeva, Matluba Dadaboyeva, Ǵofur Ǵulom Eshjonovlar, Gáwhar Matyoqubova, Ílayıq Móminov, Ózbekstan xalıq qurandı yadǵa biletuǵın adamı Soyibjon Niyozov, Ózbekstanda xızmet kórsetken artistlar Oǵabek Sobirov, Sobirjon Móminov, Gulbahor Erqulova, Zarif Azizovlar, sonıń menen birge, birlespe quramında Bayjon Áspitov atındaǵı duwtarshılar ansambli, Yunus Rajabiy atındaǵı maqom ansamblı, “Búlbilcha” balalar qor jámááti, “Lázgi” qosıq hám oyın ansambli, Respublikada xızmet kórsetken qor jámááti, Xorezm maqamshılar ansambli sıyaqlı qatar belgili jámáátler bar. Ózbekstan kórkem jámáátler dóretiwshilik birlespesi “Nawrız”, “Ǵárezsizlik”, watan qorǵawshıları kúni, 8 mart Xalıq aralıq hayal-qızlar kúni, Oqıtıwshılar bayramı sıyaqlı putkil xalıq bayramlarında úzliksiz túrde qatnasıw etedi. Mámleketimizdiń shet aymaqlarında xalıqqa mádeniy xızmet kórsetedi.
Respublikada eski muzika, milliy oyın hám estrada, dástúriy atqarıwshılıq kórkem ónerlerin rawajlandırıw, belgili kórkem óner wákillerin, dóretiwshilik kórkem jámáátler hám bólek atqarıwshılardıń dóretiwshilik múmkinshiliklerin keńeytiw;

• 
  mámleketimizdiń barlıq aymaqlarındaǵı muzika, oyın, dástúriy atqarıwshılıq baǵdarların asıraw, álpeshlew, sol tiykarda kórkem jámáátler iskerligi nátiyjeliligin asırıw, ǵárezsizlik ruwxıylıqın hám ǵárezsizlik ideyaların jırlaw etiwshi, xalqımızǵa estetik zawıq bagishlaytuǵın zamanagóy ózbek dástúriy atqarıwshılıq mektepti jáne de rawajlandırıw ;
  

-birlespe quramındaǵı kórkem jámáátlerdiń shólkemlestirilgen, finanslıq materiallıq - texnikalıq máselelerin hal qılıw, olardı muzika ásbapları, oyın libasları, zamanagóy texnika hám zárúr úskeneler menen támiyinlew;

• 
  muzika, oyın, dástúriy atqarıwshılıq kórkem ónerin Ózbekstan xalqi, shet mámleketlerde keń úgit násiyat qılıw, kórkem jámáátlerdiń keń kólemli programmalarǵa tiykarlanǵan nátiyjeli gastrol-konsert iskerligin uyushtirish, reklama -kommerciya
  

jumısların jolǵa qoyıw ;

• 
  kórkem jámáátler, bólek atqarıwshılar tárepinen mádeniy xizmet kórsetiwdi jetilistiriw hám servis tarawın rawajlandırıw ;
  
• 
  muzika, oyın, dástúriy atqarıwshılıq kórkem óneri tarawında gastrol-konsert iskerligin muwapıqlastırıw, xalıqtıń estetik talap hám usınısların úyreniw;
  
• 
  nızam hújjetlerine muwapıq shet el hám xalıq aralıq shólkemler menen mádeniy hám dóretiwshilik sheriklik qılıw ;
  

-“Ustaz -shákirt” dástúrlerin rawajlandırıw, Birlespe quramındaǵı kórkem jámáátler hám de bólek atqarıwshılar iskerligin nátiyjeli muwapıqlastırıw, dóretiwshilik sheriklik hám baslamashılıqtı xoshametlew.
Qandayda bir jámiyet óz rawajlanıwın támiyinlewde mádeniyat hám kórkem ónerdi, óziniń milliy-ruwxıy qádiriyatların rawajlantirmay turıp óz perspektivasın tassavur eta almaydı. Óziniń áyyemgi hám dástúriy mádeniyatı menen jáhán
civilizatsiyasına úlken úles qosqan xalqımız tárepinen jaratılǵan bay materiallıq miyraslarımız dúrdanaların saqlap álpeshlew, ózbek xalqı mádeniyatı hám kórkem óneriniń strukturalıq bólegi bolǵan áyyemgi dástúrlerinemiz, babalarımızldan bizgeshe jetip kelgen ruwxıy baylıq xalıq qosıqları, asbaplaru, tamashalar, dástanlar, mártebeler, oyınlar hám milliy dástúrlerdi búgingi kún talabınan úyreniw, oǵan úlken húrmet menen munasábette bolıw, kelesi áwladlarǵa bekami-kóst jetkiziw ǵárezsizlik jıllarında mámleket siyasatı dárejesine kóterildi.
Dóretiwshilik jámáátler iskerlikti birlestiriw mazmunına kóre:
Oqıw dóretiwshilik jámáátler - oqıw iskerliginiń mazmunın dóretiwshilik iskerlik shólkemlestiriw etetuǵın jámáátler (muzikalıq, oyın, teatr mektep hám basqalar daǵı dóretiwshilik jámáát) Klub (dógerek) jámáátleri -oqıw iskerliginiń mazmunın dóretiwshilik iskerligin shólkemlestiriw etpeytuǵın jámáátler (klub, dógerek , studiyalar )
Professional - birgelikte ámelge asırilatuǵın dóretiwshilik iskerlik birlestirib turatuǵın jámáátler (filarmoniya, teatrlar, mádeniyat sarayları quramına kiretuǵın dóretiwshilik jámáátler) Belgilengen wazıypasına kóre:
Dóretiwshilik hám kórkem jámáátlerdiń ayriqshalıǵı nelerden ibarat? Dóretiwshilik hám kórkem jámáátler bir qatar ayrıqshalıqlarǵa iye. Olardan eń áhmiyetlisi sonda, “dóretiwshilik hám kórkem jámáátler ishinde keshetuǵın
processler eki tendensiyasınıń gúresi menen xarakterlenedi. Bir jónelis - jámááttiń óz aǵzalarınan konformizmni talap etetuǵın málim bir social gruppa retindegi birlesiwine erisiw bolıp tabıladı, ekinshisi bolsa óz tábiyaatına kóre konformizmga qarama- qarsı turatuǵın pútkilley erkin shaxs ushın talap
etiletuǵın ijoddir”. Dóretiwshi hám kórkem jámáát retinde sonday jámáát bolıw kerek, ol “óz tarawında jańa qararlar islep shıǵaratuǵın, jańa ideyalarǵa beyim, dóretiwshilik ushın xoshametlentiretuǵın” bolıwı kerek.
Dóretiwshilik hám kórkem jámáátler usı jámáát
wazıypaların dóretiwshilik ámelge asıra alatuǵın kisi tárepinen basqarıladı. “Ulıwma” jámáátti basqarıwda bolsa dóretiwshilik hár mudam da esapqa alınabermeydi. Usı sotsiumda qálegen jámáátke salıstırǵanda qoyılatuǵın processlerge ámel etiledi. Dóretiwshilik hám kórkem jámáát basshısı, ózine tán wazıypalarınan kelip shıqqan halda, jetekshi hám basqarıwshı wazıypaların orınlawı qıyın.
Dóretiwshilik hám kórkem jámáátler maqsetlerine erisiw ushın jetekshi jámááttiń dúzilisi, ondaǵı dóretiwshilik jámááttiń jumısına járdem beretuǵın yamasa ırkinish beretuǵın noformal
gruppalardıń bar ekenlıǵın biliwi zárúr. Sonlıqtan, tómendegilerdi esapqa alıw zárúr:

• 
  Insannıń individuallıǵı menen baylanıslı psixologiyalıq hádiyseler;
  
• 
  Juplıqlardaǵı baylanıs hám óz-ara tásirler;
  
• 
  Kishi (20 kisigeshe bolǵan ) gruppalar daǵı óz-ara tásirinler hám gruppanıń basqası menen óz-ara tásiri.
  

Jámáát jetekshisi óz jumısında birden-bir pútinliktiń eki keri tárepin túsiniwi kerek. Mısalı, “dóretiwshilik (atqarıw etiwshi) jámááttiń spetsifikası tómendegilerde kórinetuǵın boladı :

1. 
   Dóretiwshilik (atqarıw etiwshi) jámáát óz jámáátlik dóretiwshilıǵı menen qashanlar bolıp tabıladı hám kimlal tárepinen baslanǵan process penen toqnas keledi.
   
2. 
   Dóretiwshilik (atqarıwshı) jámáát hár mudam ijronıń jeke talqının jaratadı.
   
3. 
   Dóretiwshilik (atqarıwshı) jámáát jetekshisi formal hám noformal liderlikti ózinde jıynawı kerek.
   
4. 
   Dóretiwshilik (atqarıwshı) jámááttiń hár bir qatnasıwshısı, barlıq túrdegi dóretiwshilik ideyalardı ámelge asıra barıp, óz individual dóretiwshilik qábiletin kórinetuǵın etedi.
   
5. 
   “Ózbekkoncert” mámleket shólkemi quramına kiretuǵın dóretiwshilik jámáátler hám koncert zalları tómendegiler:
   
6. 
   “Shadlıq” mámleket qosıq hám oyın ansamblı.
   
7. 
   “Lázgi” mámleket vokal-xoreografiya ansamblı.
   
8. 
   “Zarafshon” mámleket folklor ansamblı.
   
9. 
   Ǵ. Yoqubov basshiligindaǵı ansambl.
   
10. 
    Z. Dáwletyarov basshılıǵıdaǵı ansambl.
    
11. 
    O. Orifjonov basshiligindaǵı ansambl.
    
12. 
    Ózbekstan milliy simfonik orkestri.
    
13. 
    Mámleket qor kapellası
    
14. 
    T. Jalilov atındaǵı mámleket akademikalıq xalıq ásbapları orkestri.
    
15. 
    “Ózbekstan solistları” mámleket kamer orkestri.
    
16. 
    Uyǵur ansamblı.
    
17. 
    “Chen-chun” koreys ansamblı. 18. Eski qosıq hám oyın ansamblı.
    

19. 
    Konsert-lektorlıq byurosı.
    
20. 
    A. Mullaxonov basshiligindaǵı “Nola” vokal-ásbap ansamblı.
    
21. 
    M. Rózimuhammedov basshiligindaǵı “Shofayz” vokalásbap ansamblı.
    
22. 
    Y. Abdullayev baslıqlıǵıdaǵı vokal-asbap ansamblı.
    
23. 
    M. Xolmedov baslıqlıǵıdaǵı “Xatker” toparı.
    
24. 
    “Qosıq” mámleket kamer-ásbap ansamblı.
    
25. 
    M. Turdiboyeva atındaǵı xızmet kórsetken “Báhár” mámleket xalıq oyın ansambli.
    
26. 
    “Turkiston” sarayı.
    
27. 
    B. Zokirov atındaǵı estrada-simfonik orkestri.
    
28. 
    Kamer orkestr.
    
29. 
    “Sazende” dawıs jazıw studiyası.
    
30. 
    Qaraqalpaqstan Respublikası hám wálayatlardaǵı bólimler.
    

Ǵárezsizlik jıllarında kórkem ónerdiń barlıq túrleri
mámleketimiz tárepinen kórsetilip atırǵan joqarı itibar hám úlken ǵamxorlıq nátiyjesinde rawajlanıp, keń tarqalıp barıp atır. Ásirese, jaslardıń ardaqlı hám olardı tez ózine tarta alatuǵın zamanagóy estrada qosıqshılar kórkem ónerine itibar kúsheyip, jańa-jańa dóretiwshilik gruppalar hám qosıqshılar maydanǵa shıgip, xalqımız, ásirese, jaslar ortasında teńila basladı. Sol menen birge, estrada kórkem óneri mádeniyatın, estrada
dóretiwshileriniń professional mamanlıǵın asırıw, jas artistlerdiń óz talantini tolıq kórinetuǵın etiwi ushın shárt-sharayat jaratıw
boyınsha kemshilik hám kemshiliklerge da jol qóyılıp, xalqımızdı watanǵa muhabbat, milliy ǵárezsizlik ideyalarına sadıqlıq ruwxında tárbiyalawǵa xızmet etiwshi jetik muzikalıq dóretpeler menen bir qatarda, kishi hámeldar shólkemler hám birpara estrada jámáátleri hám de jeke atqarıwshı
atqarıwshılardıń juwapkershiliksizlıǵı áqibetinde mazmunan sayız, kórkem tárepten hálsiz qosıqlar da konsert programmaları, radio-telekanallaridan orın alıp, audio -video kassetalar arqalı tarqatılıp, ruwxıy tárbiya jumisına unamsız tásir kórsete basladı. Bul kemshilik hám qátelerdi, ámeldegi mashqalalardi hal etiw maqsetinde basqarıw sistemasında reformalar alıp barılmaqta.
Basshı - mudamı aktiv dóretiwshi shaxs. Ol qatnasıwshılardıń kúndelik turmısında shólkemlestiriwshi bolıp kórinetuǵın boladı. Qızıgiwshılıq oyatıw, óz artınan qatnasıwshılardı erte alıw tek ǵana shıdamlılıǵı bekkem, jeke aktiv adamlarǵa ǵana násip etedi. Dóretiwshilik jámáát sıyaqlı quramalı organizmge pedagogikalıq basshılıq qılıw basshıdan dóretiwshilikti, jaratıwshańlıqtı, hár qanday jaǵdayda da máseleni ǵárezsiz hal ete alıw qábiletin talap etedi. Sebebi basshı óz oqıwshıları ushın úlgi bolıwı kerek. Ózin tuta biliw baslıqtıń jeke qásiyetlerinen biri bolıwı kerek. Ol qápelimde jaǵdaylarda da oqıw tárbiya processinde jetekshilik rolin oynawı kerek. Baslıqtaǵı ikkilanish, ózin joǵatıp qoyıwlardı qol astındaǵılar sezmaslıǵı hám kórmeslıǵı kerek. Bul ásirese dóretiwshilik adamları menen islewde júdá zárúr.
Mádeniyat oraylarında dóretiwshilik hám kórkem jámáátler menen birgelikte bayram ilajları yamasa hár túrlı kóngilochar ilajlar ótkeriwde bárháma dóretiwshilik - bul jańa, original zat jaratıw ekenin esten shıǵarmaw kerek.
Mádeniyat oraylarınıń teatrlar menen birgeliktegi iskerligi haqqında sóz barar eken, áwele teatr kórkem óneriniń turmısımızdıńda tutqan ornı hám áhmiyeti haqqında tán alıw kerek.
Ózbekstannıń Birinshi Prezidenti Islam Karimovnıń “Joqarı ruwxıylıq - jeńilmes kúsh” shıǵarmasında sonday qatarlar bar: “Qashanda milliy mádeniyatimiznıń ajıralmas bólegi bolǵan teatr kórkem óneri jóninde sóz bararkan, ullı bilimparvar
Mahmudxója Salamatiynıń “Teatr- bul ibratxanadur” dep aytqan gápin eslew orınlı bolıp tabıladı.. Áyne waqıtta teatr kórkem ónerimizde da búgingi turmısımızdı, dáwirmiz qaharmanları túsinde hár tárepleme tereń ashıp beretuǵın, tamashagóydi ózine tartatuǵın, da dramaturgiya, da rejissura kózqarasınan kórkem joqarı dóretpeler, ókiniw menen aytamız, kem ekenin tán alıwımız kerek” .
Milliy kórkem ónerimizdiń eń jaqtı janrlarınan esaplanatuǵın teatr- spektakl
atqarıw etiletuǵın, tamashagóydi tań qaldıratuǵın, oylantıratuǵın, baqlaw etiwge undaytuǵın múqaddes jay bolıp tabıladı. Ózbek kórkem ónerinıń qırları kóp, lekin tek teatrǵana personajlar arqalı,
intalı aktyorlar arqalı tamashagóy menen baylanıs etedi, sóylesedi, pikirlesedi. Saxnadaǵı rol oynap atırǵan insanlar tamashagóy retinde spektakldı tamasha qılıp atırǵan insanlardıń árman háwesleri, umidu quwanıshları, ranju ozorlari haqqında sóyleydi. Sonıń ushın da mádeniyat orayları teatr arboları, kórkem óner ustaları menen turaqlı túrde birgelikte iskerlik kórsetediler.
Mádeniyat orayları daǵı ilajlar, mısalı Zahiriddin Muhammad Boburdıń tuwılǵan kúni - 14 fevral kúni munasábeti menen ótkerilgen ilajlarda shoh hám sarkardanıń ibratlı ijodi, “Anda janım qaldı manim, Andijanım qaldı manim”, yamasa “Yólchi jolın na bilgey, tap jetekshi kórsetpegey”, sıyaqlı purhikmat qatarları arqalı watan mehri, elu jurt sawınshı ańlatpalansa, 9 aprel ullı Sahıpqıran Ámir Temur Taraǵay tuwılıwı kúni munasábeti menen “Temur áwládları” yamasa Abdulla Oripovtıń “Sahıpqıran” atlı dramalarınan úzindiler keltiriw oraydıń ilajına bólek bir ullılıq beriwi haqıyqat. Sol orında bólek atap ótiw kerekki, teatr kórkem óneri rawajlanıwı boyınsha qabıl etilgen qatar nızamlı normativ hújjetlerdi mádeniyat orayları kishi hámeldarlarınıń biliwleri hám ámel etiwleri orınlı.
Xabarımız bar, mámleketimizdiń júregi bolǵan Tashent qalasında ullı dramaturg Wilyam Shekspir tiykar salǵan tań qalǵanday “Globus”teatrı “Hamlet” baxıtsızlıǵın anglichan tilinde kórsetiw etkeni, Ullı Britaniyanıń “Árman arts”, Qubla Koreyanıń “Heboma” teatrlarınıń Tashkentke saparları teatr ıqlasbentleriniń qol shapatlawlarına iye boldı. Jurtımızdań tariyxınan bildirgi beretuǵın nurlı sáneler, ullı oyshıllar, tariyxıy kelbetler, xalqımızdıń dańqlı tariyxı, jurt ǵárezsizlikin qolǵa kirgiziwde dańqlı úles qosqan belgili insanlar turmısı hám ijodi hár tárepleme tereń sáwlelenetuǵın ettirilgen saqna dóretpeleri jaratıw ushın barlıq qolaylıqlardı jaratıw bas ministr imzalaǵan bul hújjettiń tiykarın quraydı.