Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

Sorawlar 
1. Lingvogeografiyanıń izertlew obekti ne?  
2. Izoglossa neni bildiredi? 
 
TAYANÍSH TÚSINIKLER: 
Lingvistikalıq  geografiya 
–  bul  termin  lingvistika  –  til  bilimi 
hám  geografiya  sıyaqlı  bólimlerden  ibarat  bolıp  dialektlik 
ózgesheliklerdi  arnawlı  belgiler  hám  sanlar  arqalı  kartada 
sáwlelendiriw  menen  shuǵıllanatuǵın  dialektologiyanıń  bir  bólimi, 
dialektke  tán  bolǵan  ózgesheliklerdiń  tarqalıw  shegaraların  kartada 
kórsetiw.
 
Areal 
– tillik qubılıslardıń taralıw shegin bildiredi. 
 
5.1.  Shınıǵıw.
  Tekstten  dialektizmlerdi  tabıń.  Qaysı  dialektke 
tiyisli ekenligin anıqlań, kartaǵa túsiriń. 
Námnaǵan  erkek  adam  hayaldı  at  qılıp  minip  jer  bawırlatıp  kóp 
jerge shıǵanaqlatıp júrgizgen soń áneyi bolsın ba, bes aylıq, talıstay 
ul balasın túsirip qoyıp, úyinde qalıp 12 jasar balasın ornına jiberip 
edi.  12  jas  degen  ne,  ele  bala  ǵoy,  ásten  qozǵalıp  tur  ma  yamasa 
bizler dámetken úlken hám basshı adamnıń húkimet ushın bel tewip 
islep turǵan diyqan adamlardı sókkenin ersi kórip, awzın ashıp turıp 
qaldı ma, bilmedim, bara sol balanı segiz órim qamshı menen aldırdı 
ma de, bala awnap túsip, esinen ayırılıp silesi qattı da qaldı. 
«Atekeń de esli jigit – ǵoy, Nazlınıń xızmetin umıtpas, balalardı 
hesh  kimge  silkitpes»  –  deydi.  Bul  úydiń  shaypalǵanınıń  sebebin 
birew  bilse,  birew  bilmeydi.  Payqaslap  qaraǵan  adamǵa  bul 
shaypalıwda Nazlı da, Atekeń de ayıplı emestey. Nesin aytasań, eger 
áskerlik  degen  wazıypa  bolmaǵanda  ma?  ...  Áy  qáydem!...  Sonda 
kim ayıplı, Atekeńniń áskerlikke ketip, Nazlıdan suwınıwı ma? 
–  Házir  túsineseń,  mına  restoranǵa  kirgennen  keyin  bárin  óziń 
bilip  kete  bereseń  -  dedi  qoynawlıraq  sulıw  jerge  jaylasqan  sánli 
restorandı  kórsetip.  Al,  endi  restorannıń  ishi  Atekńniń  qıyalına 
kelmeytuǵın  sulıwlıqqa  tolı.  Altın  jalatqan  xrustal  lyustralar, 
otırǵıshlar, salqın samal esip tur.  
44

---

Bul úshewi tap áynektiń aldında turǵan stoldı saylap, dógereklep 
otırdı...  Bulardı  kórgen  ofitsiantka  zırlap  kelip,  ne  iship,  ne 
jeytuǵının bilip zırlap ketip, kózdi ashıp - jumǵansha, túr - túr awqat 
kóterip kelip, jigitlerdiń aldına qoydı. 
– Háy, ya meniń menen bol, ya sol jer jutqırlarıń menen bol! Eki 
jıldan  beri  mánetim  basımnan  astı  –  ǵoy.  Men  saǵan  kelgende 
usınday bálelerdi kóreyin dep pe edim! – dep Atekeńniń aldın kes - 
keslep ulınıń ójiresine kirgizbedi. 
– Apa, sen bileseń be, Almagúl kishemniń kelinshek bolıp túsken 
kúnleri,  qarlıǵashtıń  uyası  dásturxanǵa  túsip  ketkende  Bazar 
sheshemniń  awız  qabaǵın  qaq  bólip,  jartısın  uyanıń  ornına  erinbey 
baylap palapanların biyhazar uslap, ishine salıp qoydı – aw. Sondaǵı 
Bazar  sheshem  awız  qabaǵına  qıynalıp,  shıja  -  pıja  bolǵanda 
Turdımurat  aǵam  hesh  nárse  bilmegendey  kúlimsip  otırǵanın 
aytpaysań – aw. Sol uyadan qansha qarlıǵashtıń palapanı jetildi hám 
awız qabaq uyanıń jay qulaǵansha turǵanı esińde me?
 9
  
5.2. Tapsırma. 
Toparlarǵa bólinip bir-birińizden awızeki sóylew 
tilińizdegi  sózlerdi  jazıp  alıń.  Awızeki  sóylewdiń  ádebiy  tilden 
awırmashılıǵın anıqlań.