Texnologiyalıq tálim” kafedrası Qánigeligi: 5A112100 – Tálim hám tárbiya teoriyası hám metodikası

ÓZBEKSTAN RESPUBLIKASÍ JOQARÍ HÁM ORTA ARNAWLÍ BILIMLENDIRIW MINISTRLIGI
ÁJINIYAZ ATÍNDAǴÍ NÓKIS MÁMLEKETLIK
PEDAGOGIKALÍQ INSTITUTÍ

“Texnologiyalıq tálim” kafedrası

Qánigeligi: 5A112100 – Tálim hám tárbiya teoriyası hám metodikası (Texnologiyalıq tálim)
1-Kurs magistrantı
Kosvakova Farizanıń
Texnologiya tálim pragnoztikası páninen
“KÁSIPLERDI ANALIZ ETIW METODIKASI”
temasında orınlanǵan
ÓZ BETINSHE JUMISI


Qabıllaǵan: t.i.k.d.doc., B. Ibragimov


Tapsırǵan: R. Rustemov
NÓKIS-2022
TEMA: KÁSIPLERDI ANALIZ ETIW METODIKASI
JOBA
1.1 Kásipler haqqında metodikalıq hám ámeliy túsiniklerdi engiziw pragnozdikası
1.2 Kásiplik tálim sistemasin hám pedagogikaliq processin basqariw usillarin analizlew
1.3 Kásipke baǵdarlawda sabaqlíq hám oqíw qollanbalar islep shíǵíw kriteriyalarín analizlew


1.1 Kásipler haqqında metodikalıq hám ámeliy túsiniklerdi engiziw pragnozdikası
Biz aniq maqset penen kásipke baǵdarlaw jumislarin alip bariwda mekteptiń jaylasiw ortaliǵi, oqiwshilardiń jas ózgesheligi, miynetketayarliǵi, bilim hám tájiriybesi názerde tutiladi. Oqiwshilar klasstan klassqa ótken sayin olarǵa kásipke baǵdarlaw boyinsha beriletuǵin maǵliwmatlardiń kólemi keńeytirilip hám quramalasip bariladi.Vklassta oqiwshilarǵa kasipler haqqinda uliwma maǵliwmatlar beriledi, máselen kasiplerdiń atlari aytiladi, hár bir kasip boyinsha qániygelerdiń ne jumis qiliwi, islew waqtinda qaysi ásbaplar hám úskenelerden paydalaniwi, oniń miyneti jámiyetimizge qanday payda keltiriletuǵini túsindiriledi.VI.VII klasslarda oqiwshilarǵa kásipler tuwrali beriletuǵin maǵliyamatlar keńeytiriledi.Mine usi klaslarda házirgi zaman islep shiǵariw karxanalarinináhmiyeti,olardiń rawajlaniw tariyxi,usi kasipler boyinsha miynettiń mazmuni tuwrali, miynet predmetleri hám qurallari,islep shigarilatuǵin ónimler haqqnda gúrriń etip beriw múmkin.VIII-IX klasslardiń oqiwshilarina bolsa jokaridaǵi magliwmatlardan tisqari,tómendegi maǵliwmatlarda beriledi: miynet sharayatlari,túrli kasip iyeleri ózlestiriwi lazim bolǵan arnawli,uliwma miynet hám uliwma texnikaliq bilimler,kásiplerdiń gigienaliq xarakteristikasi, kasiplerdiń adamlarǵa qoyatuǵin talaplari,miynetke haqi tólew sistemasi, jeńillikler,usi kasipler boyinsha kadrlar tayarlaw hám olardiń qániygeligin asiriw sistemasi.
Óspirimlerdiń kásiplerge qiziǵiwi tez,tez ózgerip turadi.Bul jaǵday ayirim waqitlari sirtqi ortaliq tásirinde payda boladi.Máselen olar kasiplerdiń mazmuniniń quramalasiwi keleshekti natuwri túsiniwleri, óz imkaniyatlarina jeterli dárejede obektiv bahalawlari hám bunda ózleriniń psixofiziologiyaliq qásiyetlerin esapqa almawi hám óz kúshlerine artiqsha iseniwi sebepli de usinday hallar payda boliwi múmkin.Oqiwshilardiń bir bólegi ózleriniń keleshektegi kasiblerine uliwma qiziqpaydi.Anik bir kásipke qiziǵiw,miynettiń mazmunin biliwge umtiliw-kásip tanlawdiń eń nátiyjeli ilajlarinan biri bolip tabiladi.
Oqiwshilardi isshi kasiplerge qiziqtiriw ushin miynet tálimi olarda texnikani,házirgi jumisshilardiń jumisi,ogiń miyneti nátiyjelerin bilip aliwina umtiliw oyatatuǵinday etip shólkemlestiriw kerek.Usiǵan qaray oqiwshilar oqiw ustaxanalarindaǵi sabaqlarda ámeliy jumislardi orinlap atirganinda materiallarǵa islew beriwdiń jańa texnologiyalarinan hám jańa texnikadan misallar keltiriw,materiallarǵa islew beriwdi mexanizatsiyalastiriw hám avtomatlastiriwdiń abzalliǵin aytip ótiw,biraq qol miynetiniń áhmiyetinde kemsitpew,sanaat karxanalarindaǵi ekskursiya protsessinde hozirgi zaman texnikalarin túsindiriw yamasa bul jumisti oqiw yamasa ilimiy texnikaliq filmlerdi kórsetiw menen ámelge asiriw múmkin. Sondayaq sabaqlarda tálimniń bir qiyli metodlarin qollay bermewkerek.Uliwma tálim sabaqlari menen miynet sabaqlariniń ishki baylanisi oqiwshilardi kasipke baǵdarlaya ushin qolay jaǵday jaratadi. Bul bolsa oqiwshilarǵa pánniń ámeliyat ushin áhmiyetin túsindiriw imkaninberedi.
Mine usi imkaniyat tek qanday da bir temani ótiwde oqiwshilardińbilimlerin bekkemlew ushin emes,bálkim olardi jumisshi kásibi menen aniq baylanistiriw ushin da zárúr.
Oqiwshilardi sanali kásip tańlawǵa tayarlaw uliwma bilim beriw mektebiniń áh’miyetli waziypasi bolip esaplanadi.Bul tayarliq eki sebepli: Birinshisi jámiyettiń kadrlarǵa bolǵan intasin, jaslardiń jeke qábilietiń esapqaalip turip ámelge asiradi. Ekinshisi jeke adamniń kásiplik tárepten ózin - ózi ańlawi menen barabar baylanisli.
Oqiwshilardi kásip tańlawǵa tayarlaw: olardiń itibarin reklama etilip atirǵan kásiplerge baǵdarlawdi, miynetin ilimiy tiykarlari tek záru’r bilim h’ámkónlikpeler iyelegenine emes, soniń menen birge jeke adamniń qábiletin rawajlandiriwdi támiynlewshi xizmetine qatnastiriwdi óziniń ishine aladi.
Kásipke baǵdarlaw isiniń dáslepki basqishinda reklama isine oqiwshilardiń ózlerin aktiv qatnastiriw záru’r. Bul shubxasiz, olardiń islep shiǵariw h’ám ondaǵI kásiplermenen tanisiwlari ushin jaǵday jaratadi. Mektepte kásiplerdi reklama etiwqurallari sipatinda kásip tańlawǵa baǵishlaǵan lektsiyalar, sáwbetler, konferentsiyalar, básekelesiwler, mektep radiosi arqali arnawli esittiriwler, shólkemlestiriw. Diywal gazetalar shiǵariw, arnawli stendler, kásipke  baǵdarlaw mu’yeshlerin bezetiwde paydalaniladi. Mektep jaslari ushin kásip-óner kolledjleriniń oqiwshilari menen h’ám kárxanalardiń jumisshilari menen teńqatarda tikkeley baylanista boliw ju’dá paydali, uliwma qiziǵiwshiliq, pikirleslik,óz-ara mu’násábetler kóbinshe mektep pitkeriwshisi keyinrek jumisbaslaytuǵin kollektivin tańlawǵa járdem beredi. Kásiplik bilimlendiriwde kórkem ádebiyat u’lken ornin tutadi. Oqiwshilardiń oqiwi h’ám talqilawi ushin ádebiy shiǵarmalardi tańlaw kásipke baǵdarlaw isiniń áh’miyetli bólegi bolip esaplanadi. Oqiwshilarda kásipke bolǵan qiziǵiwlardi qáliplestiriw basqishi olardi miynetke qosiw menen de baylanisli bolip tabiladi.Mektep oqiwshilari kásip tańlawdiń sotsialliq áh’miyetke iye sebeplerin qáliplestiriw ushin sabaqtan tisqari tárbiyaliq islerde u’lken imkaniyatlarǵa iye.Bul iste mektep direktori, direktordiń klasstan h’ám mektepten tisqari isleri boyinsha orinbasari, klass basshilari, pán oqitiwshilari, ata-analar, miynet kárxanalari menen bekkem birlikte ámelge asirilatuǵin isler bolip esaplanadi.
Oqiwshilardi kásipke baǵdarlaw isleri boyinsha sabaqtan tisqari tárbiyaliq isler mazmuni: kásip tańlawdiń sotsialliq áh’miyetke iye sebeplerin qáliplestiriw, oqiwshilardi tu’rli kásipler h’ám qániygelikler menen tanistiriwdi,kásipke bolǵan qiziǵiwshiliqlarin rawajlandiriwdi, oqiwshilardiń ózine say beyimlesiwleri h’ám imkaniyatlarin aniqlawdi óziniń ishine aladi. Solardan kelip shiǵip, joqari klass oqiwshilarinda kásip tańlawdiń sotsialliq áh’miyetke iye usillarin formalarin kórip shiǵamiz. Sabaqtan tisqari islerde tárbiyaliq tásir kórsetiwdiń tu’rli kórinisleri h’ám formalari menen ajiralip turadi.
Kásipler h’aqqindaǵi minnet tu’rleri h’aqqindaǵi xabarlardi u’sh tu’rli usilda aliwmu’mkin awiz eki, kórgizbeli h’ám ámeliyatta aliw mu’mkin.
Kásipke baǵdarlawdiń awiz eki formasi h’ám usillari topardi kásipler
h’aqqindaǵi gurrińler, lektsiyalar, kitaplar oqiw h’ám dodalaw, kitap su’yerler
konferentsiyalari usi temaǵa baylanisli shiǵarma jumislarin jazdiriw, tu’rli kásip
iyeleri menen ushirasiwlar, tematikaliq kesheler, oyinlar, jarislar, konkurslar
shólkemlestiriw mu’mkin.
Qaladaǵi sanaat kárxanalarina ekskursiyalar, kásipler h’aqqinda h’ár qiyli
maǵliwmat beretuǵin filimler foto kórgizbeler su’wretler, kestelerdi kórsetiw,
mektep h’ám sanaat kárxanalarinda shólkemlestirilgen mu’yeshlerde h’ám
kabinetlerde, miynetke, bank kórgizbeli reklama qurallarinan keń tu’rde
paydalaniw kásipke baǵdarlawdiń kórgizbeli formalari h’ám usillarin quraydi.
Uliwma bilim beriw mektebin h’ám kásipke baǵdarlaw mektebin bir
baǵdarda birge islesiwin alip bariw ushin bazaliq karxanalardiń áh’miyeti u’lken.
Mektep h’ám bazaliq karxanalardiń birge islesiwi oqiwshilarda miynetke
mu’nasabetti tárbiyalawda jetekshi orin tutadi. Oqiwshilardi ol yaki bul kásipke
qiziqtiriw, olar bul h’aqqinda tek maǵliwmat alip ǵana qalmay soniń menen
birge tiyisli baǵdarda óziniń ku’shlerin ámelde qollaǵanda islep shiǵariwda
tabisqa eriskende, óziniń tabislari menen quwanǵanda kózge tu’sedi.
Karxanalarda mektep oqiwshilari menen kásipke baǵdarlaw islerin aldin ala
du’zilgen reje tiykarinda alip bariladi, h’ár bir klassqa belgili bir tsex yaki bólim
bekitiledi. Kásipke baǵdarlaw islerin shólkemlestiriw h’ám ótkeriwde
karxananiń wákilleri qatnasadi. Karxanalardiń jaslari kásipke baǵdarlaw
máselelerine baǵishlanǵan tárbiyaliq saatlarda qatnasadi, klass basshilari menen
birgelikte anketalar islep shiǵadi h’ám oqiwshilardiń qiziǵiwlarin h’ám
ármanlarin u’yrenedi.
Oqiwshilar islep shiǵariw brigadalari, karxanalardaǵi oqiwshilar tsexlari
kásipke baǵdarlaw maqsetinde oqiwshilardi ónimli miynetke qatnastriwdiń
ayriqsha formasi bolip esaplanadi. *ár bir brigada óz aldina zvenolarǵa
bólinedi.
Brigada h’ám zvenolar islep shiǵariw uchastkalarin quraydi, aldińǵi
jumisshilari olardiń ustazlari bolip esaplanadi.
Oqiwshilardi islep shiǵariw brigadasi aǵzasina erkin jumis islewdi isenip
tapsirilsa, ol óziniń miynetiniń nátiyjesin kóredi, bul nátiyjeler oǵan u’lken
quwanish baǵishlaydi, óziniń ku’shine u’lken isenim artadi. Islep shiǵariw
brigadasinda barliq jámáát ushin juwapkershilik, óziniń brigadasi menen
maqtaniw sezimi qáliplesedi.
Joqari klass oqiwshilarinda kásip tańlawdiń sotsialliq áh’miyetke iye
sebeplerin qáliplestiriwge kómeklesetuǵin sabaqtan tisqari tárbiyaliq islerdiń
ayirim formalari h’ám usillarina toqtalip ótemiz.
Eń keń tarqalǵan usil sáwbetlesiw bolip tabiladi. Kásip h’aqqindaǵi
sáwbetke bir qansha talaplar qoyiladi. Sáwbet ushin sawallardi tańlaw, sol
kásiptiń wákiliniń oqiwshilar menen tikkeley sóylesiwi menen belgilenedi.
Sáwbet óziniń isin jaqsi biletuǵin, ol h’aqqinda qiziqli etip aytip beretuǵin
qánige tárepinen ótkeriliwi kerek. Sáwbette aniq misallar tiykarinda kásiptiń
qásiyetleri, oniń ushin say qiyinshiliqlari, tvorchestvoliq ósiw imkaniyatlari
aship beriliwi kerek. Sáwb```ette kásiptiń mazmuni, miynet qurallari, buyimlari
menen tikkeley tanisiwlari, olardiń isin qadaǵalawi mu’mkin bolǵan
waqittaǵidan qisqaraq kórsetiledi.
Sáwbet tek quri sózlerden ibarat bolmasliǵi ushin h’ár bir qaǵiydani
misallar, kórgizbeli faktler menen bekkemlew kerek. Sáwbette kásiplerdi
reklama etiw oqiwshilardiń toliq imkaniyatina say keliwi kerek. Maqsetli
baǵdarǵa muwapiq sáwbetler tanistiriwshi h’ám baǵdarlawshi boliwi
mu’mkin. Tanistiriwshi sáwbetler óz aldina toliq h’ám aniq tanistiriladi.
Oqiwshilardiń talaplari menen álbette salistiradi, kásip tańlawdaǵi tipik
qáteler kórsetiledi. Baǵdarlawshi sáwbetler oqiwshilardiń onsha kóp
bolmaǵan topari h’ám h’ár bir oqiwshi menen jeke tártipte ótkeriledi.
Kirisiw sáwbetleri u’lken áh’miyetke iye. Olar oqiwshi kásip tańlaw
waqtinda ámel etiwi kerek bolǵan tiykarǵi printsipial qaǵiydalar menen
tanistiriladi. Sáwbet oqiwshiǵa kásip h’aqqinda qanshelli tásirli etip aytip
bermesin, báribir tásir kórsetiwi jaǵinan kásip wakillerinen keyin turadi.
Oqiwshilar belgili kásip iyeleri menen baylanista bolip, olar menen tikkeley jumis
orinlarinda, miynet jámáátinde ushirasip, ózleriniń bolajak kásiplerin
qiyalinda emes, al aniq insanda kórip, kásiptiń abzal táreplerin jaqinnan kóredi.
Bunday ushirasiwlar waqtinda payda bolǵan kóplegen sorawlardi aniqlaw ushin
u’lken imkaniyat jaratiladi. Bul tárbiyaliq formadan paydalanip, oqiwshilardi kóp
ǵana jumisshi kásibi qániygeleri menen ushirastiriw mu’mkin. Ushirasiwlardi eń
dáslep kimler menen shólkemlestiriw mu’mkin. Egerde bular oqiwshilardiń ata-
analari tu’rli kásip iyeleri Miynet qah’ramanlari, ratsionalizatorlar, oylap
tabiwshilar, jaslar ustazlari bolsa ju’dá jaqsi boladi. Ushirasiw kóbirek nátiyje
beriwi ushin sózge shiǵiwshiǵa aldinan kásipke xarakteristikani shamalap berip,
oqiwshilardi kóbirek qiziqtiratuǵin qánigeliklerdi h’ár tárepleme aship
beretuǵin sawallardi usinis etiw mu’mkin. Oqiwshilardiń kásipler h’aqqindaǵi
referatlari olardiń biliw qábiletin aktivlestiredi, sana sezimin h’ám erkinligin
rawajlandiriwǵa kómeklesedi.
Referat tayarlaw oqiwshidan uzaq dawam etetuǵin isti, tiyisli kásip iyeleri
menen ushirasiwlardi, záru’r keshelerge qatnasiwdi talap etedi. Referat ádette
tómendegi máselelerdi, kásiptiń xaliq
xojaliǵI ushin áh’miyetin, qániygeliktiń mazmunin, qánigelikti iyelew mu’mkin bolǵan kásiplik oqiw
orinlariniń esabin du’zedi. Referatlar arnawli du’zilgen komissiyalar tárepinen
bah’alanadi. Eń jaqsi referatlar oqiwshilar qasindaǵi konferentsiyalarda, klass,
mektep miymanlari aldinda, ata - analari aldinda, sanaat karxanalari wákilleri
aldinda qorǵaliwi kerek. Referat u’stinde islew oqiwshilarǵa sotsialliq qimbatli
sebeplerin qáliplestiriwge, olardi jánede rawajlandiriwǵa járdemlesedi.
Mektep oqiwshilariniń kásip tańlawǵa qaratilǵan kásiplik bilimin
aktivlestiriwge qaratilǵan ol kásip h’aqqinda kim kóbirek biledi degen
konkurslar, viktorinalar ótkeriw mu’mkin. Olardi ótkeriw oqiwshilardiń xaliq
xojaliǵi tarawinda sanali tárizde kásip tańlawǵa tayarlawdaǵi jetekshi,
h’áweskerlikti rawajlandiriwǵa kómeklesedi. Konkurslar, viktorinalar h’ár qiyli
kásip h’ám qánigeliklerge arnalǵan boliwi mu’mkin. Misali, konkurs
qatnasiwshilarina tómendegishe sorawlar beriw mu’mkin.
Tańlaǵankásibinizdiń qaysi tárepleri sizge belgili, siz olardiń h’ár biri h’aqqinda nelerdibilesiz? Bul qánigeliklerdiń miyneti ádebiyatta, kinoda, su’wrette qanday
kórsetilgen?, Ilim h’ám texnikaniń siz tańlaǵan kásip tarawindaǵi eń jańa
tabislarinan aytip beriń. Konkurslar h’ám viktorinalar kásiplik bilim beriwdiń
aktiv formalariniń qatarina kiredi. Olarda qatnasiw mektep oqiwshilarinan tu’rli
kásipler h’aqqindaǵi óz bilimlerin bárh’áma toliqtirip bariwlarin talap etedi.
Mektep oqiwshilari tu’rli. Kásip iyeleri menen kóbirek baylanista boliwǵa,
karxanalarda tez-tez boliwǵa, miynet xizmetiniń h’ár qiyli tu’rleri h’aqqindaǵi
ilimiy ádebiyatlardi itibar menen oqiwǵa umtiladi. Konkurslar asiǵis tu’rde,
qisqa mu’ddette ótkerilmesligi kerek. Konkurs járiyalaǵannan keyin mektep
oqiwshisina tiyisli kásip h’aqqinda h’ár qiyli qimbatli maǵliwmatlar toplaw
imkaniyatin beriw, ayirim maǵliwmatlardi foto vitrinalar, kestelerde kórsetiw
másláh’át etiledi. Mektep oqiwshilariniń kásiplerge munásebetin ómirdiń
mánisin moralliq tu’siniklerin aniqlaw, olarda miynet adamlarina tereń
h’u’rmetti, ruwxiyliq printsipleri h’ám minez – quliq normalarin tárbiyalaw maqsetinde kásipke baǵdarlaw isinde talant h’aqqinda, ómirdiń mazmuni h’aqqinda sáwbetlesiwler
ótkeriw formasinan paydalaniw kerek. Sáwbetlesiwlerdiń qatnasiwshilarinan bir
qansha kásipler, jamiyetimizdiń ekonomikaliq h’ám mádeniy rawajlaniwi
h’aqqinda tiykarli, keńirek bilimge iye boliwdi talap etedi. Sáwbetlesiwde
oqiwshi tańlaǵan kásibiniń qolayliqlarin, óz qabiletiniń usi kásipke
sáykesligin isenimli etip kórsetip beriwi, taliqlanip atirǵan turmis máseleleri
tuwrali pikirlerdiń tuwriliǵin dálillewi kerek. Pikirlesiw tárbiyaniń tawiraq
quramali formasi. Pikirlesiwge tayarliq h’ám oni ótkeriw metodikasi basqarip
bariwshidan da, onin qatnasiwshilarinan da mashqala menen aldinnan jaqsilap
tanisip aliwlari, tiyisli ádebiyatlardi oqiwi, taliqlawǵa qoyilip atirǵan
máselelerdi h’ár tárepleme puqta oylawdi talap etedi.
Bul máselelerdiń h’ár biri oqiwshiniń tu’siniwi ushin aniq boliwi, olarda
qiziǵiw oyatiwi, pikirlesiw elementine iye boliwi kerek. Pikirlesiw temasi
tu’sinikli boliwi ushin, ol óz tárepinen bir neshe imkaniyatlardi jámlestirgen
boliwi kerek. Temaniń tiykarǵi mazmuni misali, kásiplerdi ańsat h’ám
qiyinǵa, azada h’ám qolayliǵa bólip bolmaydi, bular ushin jaramaydi, sebebi
másele sheshilgen h’ám temaniń ózinen juwmaq shiǵariladi.
Bul sorawǵa juwap beriw ushin tek belgili dárejedegi bilim kerek h’ám
óziniń kóz qarasinan su’wretlewge záru’rlik joq. Mektep oqiwshisi ómirge,
miynetke h’ám kásip tańlawǵa tayarlaw munasebeti menen tómendegi
temalarda básekelesiw názerge usiniliwi mu’mkin. Erteńgi ku’n adami qanday
boliwi kerek?, zamanlaslarińnan kimde sen keleshek adamin kórip tursan?
Pikirlesiwdi ótkeriw basshidan u’lken pedagogikaliq ádepti, bildirilip atirǵan
pikirge h’u’rmetti, qatnasiwshilardiń pikirleriniń mazmuniniń áh’miyetin aship
beriwdi h’ám pikirlesiwdiń barisin, kóz qaraslardiń qarama-qarsiliqlarin payda
etetuǵin jaǵdaydan shiǵip ketiw jollarin tabiwdi talap etedi. Pikirlesiwler h’ám
kóz qaraslar jeke pikirlerdi erkin bildiriwdi názerde tutadi.Qatnasiwshilardiń bir
- birine isenimi basshilariniń isti toliq bir maqsetke ǵaratilǵanliǵinan. Pikirlesiw
oni alip bariwshiniń qisqasha jaqsi sózi menen baslanadi. Onda temaǵa
baylanisli máseleler tuwrali ayirim pikirler keltiriledi, ayirim pikirlerdiń belgili
dárejede ádil ekenligi kórsetiledi, bul pikirler izbe-iz rawajlandirilǵanda bir -
birine say kelmey qaliwi mu’mkin. Pikirlesiwdi alip bariwshi kiris sózine bah’a
bermeydi. Jaristiń barliq qatnasiwshilarina kim h’aq , kim nah’aq degen pikirlerge
ózleriniń munasebetin bildiriw usinis etiledi.
Juwmaqlawshi sózde qatnasiwshilardiń kópshiligine maqul bolǵan juwmaqlar h’ám qarsiliq oyatpaytuǵin pikirler aytip ótiledi, oylap kóriw kerek bolǵan h’ám kollektiv
pikirin qáliplestiriwge erise almaǵan sorawlar ortaǵa qoyiladi. Jaris bir tárepten,
juwmaq shiǵariw h’ám bolip esaplanadi. Sebebi jamiyetshiliktiń pikirin
táriplewge járdemlesiw h’ám bekkemlewge kómeklesedi, basqa tárepten bolsa
kemshiliklerdi aniqlaydi, kásip taqlawdaǵi sotsialliq áh’miyetke iye sebeplerin,
mektep oqiwshisiniń aktiv, puqaraliq abiroyin tárbiyalaw barisindaǵi ámelge
asirilǵan islerdi qayta kórip shiǵiwǵa májbur tanistiriw barisinda kórkemlik
inam etetuǵin oyinlar kiritiledi. Konferentsiyalar, ataliq shólkemleriniń
wákilleri menen ushirasiwlardiń ózine say kásiplerdi qorǵaw sipatinda
ótkeriw ku’nnen ku’nge en jayip baratir. Kishi jastaǵi óspirimler menen islesiwdiń aktiv formalarin izlew jaristin tiykarǵi maqseti bolip esaplanadi. Bular menen «ózińdi sinap kór» oyinin shólkemlestiriw mu’mkin. Oyin tórt basqishta ótkerilip, jarisip atirǵan klasslardiń komandalari tapsirmalar aladi h’ám oni orinlaw barisinda belgili kásip penen tanisadi.
Kásip tańlawdiń sotsialliq áh’miyetke beyim sebeplerinen biri mektep oqshisiniń joqari insaniyliq maqsetler h’ám talaplarǵa sotsialliq baǵdarlawdi ku’sheytedi. Joqari klass oqiwshilariniń kásip tańlawdaǵi pozitsiyasiniń bekkemligi miynetke baylanisli jol jobalardi sonday dárejege jetkizgen sistemaniń turaqsizliǵinan ibarat bolip, bunda ekanomikaliq islep shiǵariw tarawiniń h’ár qiyli kásiplerge jaqsi h’ám jaman munasebette boliwi tosinnan bolǵan jaǵday emes, bálki shin kewilden tańlawdi belgilep beredi.
Kásip tańlawǵa baǵdarlawdiń ekonomikaliq tárepi, házirgi waqitta keleshekte sotsialliq miynet tarawlarina qatnastirilatuǵin miynet resurslariniń demografiyaliq dúzilisin, miynettiń kásipler boyinsha bóliniwdegi kásip mamanliǵiniń ózgeriwdegi (joli jumisshi kúshine bolǵan talap dárejesi menen) tiykarǵi tendentsiyalardi: Sanaat tarmaqlariniń teritorialiq jaylasiwi kasipler mamanliqlar boyinsha jumisshi kúshine bolǵan kúndelik hám keleshektegi talaplari: kásip tańlawǵa baǵdarlawdiń nátiyjeligin názerde tutadi.
Kásip tanlawdiń sotsialliq tárepi tómendegilerdi yaǵniy ilimiy-texnikaliq rawajlaniwi, tuwri sotsialliq rawajlaniw talaplarin (bular jaslardiń kásip tańlawǵa baǵdarlawin iske asiriw protsessinde esapqa aliw kerek). Jámiyetshilik pikirin keltirip shiǵaratuǵin túrli kásiplerdiń sotsalliq abiroyin payda etetuǵin sebeplerin kadrlardiń islep shiǵariwda bekkem ornalasip qaliwǵa járdem beretuǵin sotsialliq hám ádeplilik faktorlardi óz ishine aladi. Kásip-óner táliminde óz-ara baylanisqan bólimler - Teoriyaliq bilim. Óndiris tálimi. Interaktiv tálim.
Kásip tańlawǵa baǵdarlawdiń psixologiyaliq tárepi adamniń kásiplik jaqtan áhmiyetli bolǵan ózgesheliklerin: jumis hám kásiplerdiń túrli tiplerin: kásipke jaramliǵiniń psixologiyaliq áhmiyeti hám oni qáliplestiriwdiń múmkin bolǵan jollarin názerde tutadi. .
Problemaniń pedagogikaliq tárepi jaslardiń kásiplerdi sanali ráwishte tańlawǵa tayarlaw maqsetinde olar ortasinda alip barilip atirǵan oqiw hám tárbiyaliq jumislar nátiyjeligin asiriw jollarin belgileydi: Oqiwshilardiń islep shiǵariw miynetine psixologiyaliq jaqtan tayarliq jaǵdaylari hám mekteptiń kásip tańlawǵa baǵdarlaw jumisindaǵi tábiyaliq xizmeti múmkinshiliklerin úyreniwdi óz ishine aladi.

1. 
   Psixologiya pániniń kásip tańlawǵa baǵdarlawda teoriyaliq tiykarlari.
   
2. 
   Pedagogika pánin úyreniwde kásip tanlawǵa bagdarlawdiń metodikaliq tiykarlari.
   
3. 
   Qániygelikke kirisiw páninits mazmuni.
   

Uliwma psixologiya, jaslar psixologiyasi hám pedagogik psixologiya baǵdarlamalarin taliqlap kórgende, olar oqiwshilardi kásip tatslawǵa baǵdarlaw máseleleri menen baylanisli bolǵan hám sol sebepli oqitiwshilardi studentlerdiń sanali kásip tańlawi problemasi menen tanistiriwǵa májbúr etiwshi bir qansha temalardiń barliǵin kórsetedi. Misali: Házirgi zaman psixologiyasiniń dúzilisi, waziypasi hám metodlari (balalar hám jas óspirimlerdiń jeke ózgesheliklerin, olardiń iykemlilik hám qiziǵiwshiliqlarin úyreniw) „Jaslar psixologiyasi" (Jigit hám qizlardiń keleshektegi iskerligi, psixologik hám ámeliy tayarlawda jámiyetlik paydali hám ónimli miynettiń roli, kásip tańlawdiń psixologiyaliq ózgeshelikleri). Bunnan basqada baǵdarlamada kórsetilgen jeterli muǵdardaǵi temalar bolip, olardi úyreniw studentlerdi kásip tańlawǵa baǵdarlaw jumisina tayarlaw waziypalari menen baylanisli boliwi múmkin. «Oqitiwshiliq kásibine kirisiw» temasinda kásip tańlawǵa baǵdarlaw múmkinshiliklerin talqilap kórsetip beriwde eń dáslep «Oqitiwshiliq kásibine kirisiw». Pedagogika tariyxina toqtalip ótiwge tuwra keledi. Soń jaslar psixologiyasi hám pedagogikaliq psixologiya páni hám jeke metodikalarǵa toqtap ótemiz.
«Oqitiwshiliq kásibine kirisiw» kursin úyrengenimizde studentlerge oqiwshilarda kásip tańlawǵa baǵdarlaw haqqinda, oniń mektepte shólkemlestiriliwi tuwrali bir qansha maǵliwmatlar berip baramiz. Kásip tańlawǵa baǵdarlaw isin alip bariw oqitiwshidan jeke adamdi úyreniw metodlari, xaliq xojaliǵiniń kadrlarǵa bolǵan mútájliligi hám basqalar tuwrali arnawli bilimlerge iye boliwin talap etedi. Oqitiwshi predmet, pán oqitiwshi sipatinda, klass basshisi sipatinda hám de klasstan tis tárbiyaliq jumislardiń shólkemlestiriwshisi sipatinda islewi múmkin. Soni da kórsetip ótiw kerek, kásip tańlawǵa baǵdarlaw jumisin iske asiriwda oqiwshilarǵa belgili bir maqsetti izlep tásir etiw, olarda miynetke unamli múnásiybetti tayarlaw ushin hár qiyli forma hám metodlardan paydalaniw, oqiwshilardiń konkret miynet xizmetine bolǵan qiziǵiwin aniqlaw xám oni jetilistiriwdiń nátiyjeli jollarin tabiw zárúr, oqitiwshiǵa qoyilatuǵin talaplardi (keń kólemdegi politexnikaliq bilim muǵdari, ilimiy bilimi, pedagogik sheberligi h.t.b.) táriyplegende derlik usi sipatlarǵa iye bolǵan oqitiwshi ǵana oqiwshilardi kásip tańlaw jumisina duris hám nátiyjeli baǵdar beriwi múmkinligin kórsetiw áhmiyetli. Studentler mektepte kásip tańlaw jumisiniń shólkemlestiriwi menen aldin-ala tanisiwlari kerek. Bunda oqiwshilardiń oqiw hám miynet xizmetine, olardiń biliw hám professional` qiziǵiwshiliqlarin rawajlandiriwdaǵi roline, oqiwshilardiń jeke ózgeshelikleri hám jasin esapqa alip, olardiń jedel xizmetine basshiliq zárúrligine toqtaliw, tańlap alǵan kásibine haqiyqiy qiziǵiwshiliq tuwdiriw ushin ol yamasa bul klass oqiwshilariniń túrli pánlerge qiziǵiwin esapqa alip olarǵa ilayiqlastirilǵan ilajlar sistemasin islep shiǵiw kerek. Qásip tańlawǵa baǵdarlawdi politexnikaliq tálim hám miynet tayarliǵi menen birlikte ámelge asriwdi, jámáát shólkemleri, ataliq ǵamxorliq etiwshi kárxana mekemeleri ata-analardiń oqiwshilaridi kásip tańlawǵa baǵdarlaw isine jaylastiriwǵa ilayiq xizmetin sáykeslestiriwde uliwma bilim beretugin mekteplerdiń rolin túsiniwge erisiw úlken áhmiyetke iye. Mektep, sem`ya hám ataliq ǵamxorliq etiwshi islep shiǵariw kollektivleriniń óz-ara ǵamxorliǵi máselesine ayriqsha toqtaw, bunda oqitiwshiniń sol tarawdaǵi jumis mazmunin aship beriwi tiyis. Studentlerge oqiwshilardiń professional` qiziǵiwlarin úyreniwde yamasa ata-analardiń kásiplerge, óz balalariniń professional` qiziǵiwshiliqlarina, sonday-aq belgili bir kásipti tańlaw sebeplerine bolǵan múnásiybetin aniqlawdi klass basshisi járdem beriw siyaqli tapsirmani beriwi múmkin.