|
Tiykarǵı bólim:
Respublikada ekologiyalıq siyasattiń qáliplesiwi
Ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw salasında mámleket basqarıwı sistemasın jetilistiriw tuwrısında Ózbekstan Respublikasi Prezidentiniń “Ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw salasında mámleket basqarıwı sistemasın jetilistiriw tuwrısında” 2017- jıl 21-apreldegi PF-5024-san Pármanına muwapıq Ózbekstan Respublikası Ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw mámleket komiteti qayta dúzildi.
Ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw mámleket komiteti iskerliginiń tiykarǵı wazıypaları retinde tómendegiler belgilendi:
● ekologiya, átirap -ortalıqtı qorǵaw, tábiy resurslardan aqılǵa say paydalanıw hám olardı qayta tiklew salasında mámleket basqarıwı ; átirap -ortalıqtıń qolay ekologiyalıq jaǵdayın, ekologiyalıq sistemalar, tábiy kompleksler hám bólek obiektler qáwipsizlik etiliwin, ekologiyalıq sha- roitning sawlashtirilishini támiyinlew; shıǵındılar menen baylanıslı jumıs- larni ámelge asırıw salasındaǵı nızamshılıqqa ámel etiliwi ústinen mámleket ekologiyalıq qadaǵalawın ámelge asırıw, jergilikli mámleket hákimiyatı shólkemleri hám puqaralardıń ózinen-ózi basqarıw shólkemleri menen mustahkem sheriklikte xojalıq shıǵındılardı jıynaw, tasıw, utilizaciya qılıw, qayta islew hám ko'mish boyınsha tásirli sistemanı shólkemlestiriw;
● jer, jer astı baylıqları, suw, ormanlar, qáwipsizlik etiletuǵın tábiy aymaqlar, haywanot hám ósimlik dúnyasın qorǵaw hám olardan paydalanıw, atmosfera hawasın qorǵaw salasındaǵı nızamshılıqqa ámel etiliwi ústinen mámleket ekologiyalıq qadaǵalawdı ornatıw ; ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw jumısların muwapıqlastırıw, tábiyaattı qorǵaw hám resursların tejew boyınsha birden-bir siyasatti ámelge asırıwǵa tiyisli ámeliy ilajlardı islep shıǵıw hám ámelge asırıwda keńseleraro sheriklikti támiyinlew;
● ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw salasında mámleket kadastrın júrgiziw, jabayı haywanlardı, jabayı ósimliklerdi kóbeytiw hám saqlaw pitomniklarini, zoologiya hám botanikaga tiyisli
kolleksiyalarni mámleket tárepinen dizimge alıw ; ekologiyalıq tárbiya, úgit-násiyatlaw hám tálimdi, sonıń menen birge, ekologiya hám átirap -ortalıqtı qorǵaw salasında qánigelerdi qayta tayarlaw hám mamanlıǵın asırıwdı shólkemlestiriw.
Dúnya daǵı insanlardı tınıshsız qılıp atırǵan “ozon tuynugi” tábiyaattı asırawda eń global máselelerden biri bolıp tabıladı. Ozon qatlamı qalıńlıǵı 3-5 mm hám jerden 17 km uzaqlıqta jaylasqan bolıp, adamlardı quyashdan keletuǵın ultrafioletoviy nurlardan qorǵaw etedi. Quyashdan keletuǵın nurlar tuwrıdan-tuwrı ótip kelse, barlıq tiri organizmlerdi halok etedi. Ozon qatlamı insan ushın názik qalqan bolıp kelgen, biraq keyingi waqıtta sanalı insan tárepinen texnogen faktorlardıń rawajlanıp barıwı nátiyjesinde názik qalqanda tesik payda etildi. “Antropogen tásirinde atmosferaǵa úlken muǵdarda ftorli, xlorli gazlar, freonlar hám (NO2) azod oksidleri taslanadı. Házirgi kúnde ozon tesigi Antarktidanıń kishilew maydanında hám Arktikada payda boldı. Sonıń menen birge, úlken qalalar ústindegi ozon qatlamı da kún sayın juqalasıp barıp atır”1.
«Insan tárepinen biosferaǵa kórsetilayotgan tásirdi tártipke salıw, social rawajlanıw menen qolay tábiy ortalıqtı saqlap qalıwdıń óz-ara tásirin uyqaslastırıw, insan hám tábiyaattıń óz-ara munasabetlerde teń salmaqlılıqǵa erisiw máseleleri barǵan sayın aktual bolıp qalıp atır.
Ekologiyalıq qawipsizlik adamlıq jámiyetiniń búgini hám ertesi ushın aktuallıǵı, júdá zárúrligi sebepli eń zárúrli máseleler turine kiredi. Bul máseleler ámeliy tárzde hal etilse, kóp tárepten házirgi hám kelesi áwlad turmısınıń jaǵdayı hám sapasın belgilew múmkinshiligin beredi».
Mámleketimizdegi ekologiyalıq qawipsizlik siyasatı Ózbekstan Respublikası Konstitusiyası, átirap -ortalıq hám turaqlı rawajlanıwǵa tiyisli nızamshılıq hám de Yoxannesburg Deklaratsiyaları hám Parij konferensiyaları principlerı tiykarında alıp barılıp, social hám ekologiyalıq jóneltirilgen bazar ekonomikası arqalı huqıqıy demokratiyalıq mámleket hám ashıq puqaralıq jámiyeti júzege keliw etilip atır.
Do'stlaringiz bilan baham: |
