Tema: Ekonomikanı basqarıwnıń shólkemlestirilgen dúzilisi Joba: I. Kirisiw II. Tiykarǵı bólim



Download 452,13 Kb.
Pdf ko'rish
bet3/7
Sana28.04.2023
Hajmi452,13 Kb.
#932928
1   2   3   4   5   6   7
Bog'liq
e-b-e-k-last

2.2.
 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisi haqqında túsinik 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisi, bir kárxana yamasa 
shólkemlestirilgendiń barlıq struktura hám xızmetlerin shólkemlestiriw hám 
basqarıw ushın sistemalı qollanıwlar hám jollanbalardı belgilewge tiyisli zárúr 
bolǵan processlerdi ańlatadı. Bul struktura iskerligin tabıslı ámelge asırıw ushın 
qollanılatuǵın strategiyalardıń qáliplesiwine hám ámelge asırılıwına járdem beredi. 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisi, shólkemlestirilgen iskerliginiń barlıq 
basqıshların óz ishine aladı hám olardıń bir-birine sáykes keliwin támiyinleydi. Bul 
basqıshlar tómendegilerden ibarat bolıwı múmkin: 
Sistemalı basqarıw - sonday-aq, qospa kárxananıń júrgiziw shólkemleri hám 
óz-ara baylanıslar sisteması, óz-ara isenimli hám nátiyjeli iskerlik aparıw ushın 
zárúr bolǵan qollanıw hám jollanbalar shólkemlestiriledi. 
Júrgiziw basqarıw - bul basqıshda, shólkemlestirilgen iskerliginiń tiykarǵı 
jumısların ámelge asırıw ushın kerekli resurslar, qollanıwlar hám jollanbalar, 
ámeldegi jumıs processleri, jumıs izbe-izigi, esabat hám nátiyjeler tayarlanishi 
sıyaqlı processler belgilenedi. 
Oraylıq basqarıw - bul basqıshda, shólkemlestirilgen iskerliginiń strategiyası 
hám basqa zárúrli máseleleri belgilenedi. Bunıń nátiyjesinde, shólkemlestirilgen 
iskerlikti barlıq basqıshlarda nátiyjeli ushın kerekli qararlar qabıl etiledi hám 
jollanbalar dúziledi. 
Keńesi basqarıw - bul basqıshda, shólkemlestirilgen iskerliginiń úlken 
rawajlanıwına jol ashıw ushın zárúr bolǵan maqsetler, wazıypalar, jollanbalar hám 
qararlar alınadı. 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisiniń zárúrli wazıypaları tómendegiler 
bolıp tabıladı: 


Shólkemlestirilgen iskerliginiń nátiyjeli orınlanıwın támiyinlew ushın 
resursların (adamlar, finanslıq qurallar, materiallar hám basqa resurslar) basqarıw. 
Qospa kárxanalardı birlestiriw hám birlestiriwdiń nátiyjeli orınlanıwın 
támiyinlew ushın óz-ara baylanıslar hám koordinatsiya dúziw. 
Qospa kárxanalar arasında xizmet kórsetiw, jumıs birikpelerin almaslaw, 
innohámtsiyalar hám jańalıqlardı óz-ara almaslawdı xoshametlew. 
Kárxananıń finanslıq jaǵdayın hám Xalıq aralıq reformalar menen baylanıslı 
máselelerdi basqarıw. 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisiniń iskerligi hám óz-ara baylanıslar 
sistemasın bahalaw jáne onıń nátiyjeli islewi ushın qosımsha múmkinshiliklerdi 
anıqlaw hám ámelge asırıw. 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisi, shólkemlestirilgen iskerlikti tabıslı 
ámelge asırıw ushın zárúr bolǵan qollanıwlardı hám jollanbalardı belgilew ushın 
zárúrli bolıp tabıladı. Bul dúzılıw barlıq kárxanalarda ámelge asırılıwı kerek 
bolǵan hám tek ǵana orınlanǵanda, kárxana rawajlanıwı hám óz maqsetlerine 
erisiw múmkinshiligin támiyinleydi. 
Menejment shólkemlestirilgen dúzilisiniń basqa kóplegen paydalı wazıypaları 
da bar. Olardıń geyparaları tómendegiler bolıp tabıladı: 
Iskerlikti monitor qılıw hám analiz qılıw: Menejment shólkemlestirilgen 
dúzilisiniń wazıypası iskerlikti jáne de jaqsılaw ushın analiz qılıw jáne bul 
analizlerge tiykarlanǵan háreketler joybarlaw bolıp tabıladı. Bul, kárxanalardıń 
nátiyjeli islewin támiyinlewge járdem beredi. 
Orınlanǵan islerdi bahalaw: Menejment shólkemlestirilgen dúzılıw, 
kárxanalardıń orınlanǵan islerdi bahalawdı óz ishine aladı hám jumıslar orınlanǵan 
yamasa atqarılmaganligini anıqlaydı. Bul, kárxanalardıń qaysı jóneliste jolǵa 
qoyıwların hám tabıslı jónelisti anıqlawǵa múmkinshilik beredi. 


Xızmetkerler menen jumısshı munasábetleri: Menejment shólkemlestirilgen 
dúzılıw, kárxananıń xızmetkerlerine paydalı qararlar alıw ushın óz-ara baylanıs 
hám munasábetlerdi quraydı. Bul, jumısshı motihámtsiyasın hám qosılıwdı 
xoshametlentiredi. 
Hújjetler hám maǵlıwmatlar basqarilishi: Menejment shólkemlestirilgen 
dúzılıw, kárxana hújjetlerin hám maǵlıwmatların basqarıwdı óz ishine aladı hám 
olardı tabıslı saqlawdı támiyinleydi. Bul, sistemalı hám nátiyjeli hújjet basqarıwdı 
támiyinlewde júdá zárúrli bolıp tabıladı. 
Jańalıqlardı úyreniw: Menejment shólkemlestirilgen dúzılıw, kárxanalardıń 
jańalıqların hám trendlarini baqlawdı hám olardı analiz qılıwdı óz ishine aladı. Bul, 
kárxananıń innohámtsiyalarǵa bolǵan qızıǵıwshılıǵın asıradı hám óziniń sońǵı 
jańalıqlarda qádem qolıwına járdem beredi. 
Qospa kárxanalar menen baylanıslar: Menejment shólkemlestirilgen dúzılıw, 
kárxanalardıń basqa kárxanalarǵa baylanıslardı shólkemlestiriw ushın xizmet 
kórsetiwdi óz ishine aladı. Bul, kárxanalardıń basqa kárxanalar daǵı jumıs 
birikpelerinen paydalanıwına múmkinshilik beredi hám olardıń ulıwma 
maqsetlerine jetiwine járdem beredi. 

Download 452,13 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish