Úlken baltır súyegi
Úlken baltır súyegi (tibia) baltırdıń medial tárepinde jaylasqan uzın nay tárizli súyek bolıp, denesi úsh qırlı aldınǵı qırı ótkir boladı. Bul súyektiń joqarǵı ushı keńeyip san súyegine birigiwge maslasqan. Úlken baltır súyeginiń joqarǵı ushında san súyegine birigetuǵın buwın shuqırshasınıń ortasında kesiwshi baylamlar birigetuǵın ósikler boladı. Denesiniń joqarǵı bóliminiń aldınǵı tárepinde tórt baslı bulshıq et birigiwi ushın dóńshe bar. Tómengi ushı domalaqlanǵan tuyıq ósik penen tamamlanadı. Ol medial tuyıq delinedi. Tómengi ushında ayaq pánje súyekleri menen buwın payda etetuǵın batıq buwın júzi bar. Laterial tárepinde bolsa kishi baltır súyegi birigiwi ushın kishi baltır oyıǵı ornalasqan.
Kishi baltır súyegi
Kishi baltır súyegi (fibula) uzın jińishke súyek bolıp úlken baltır súyegine salıstırǵanda laterial jaylasqan. Joqarǵı ushı keńeyip bassha payda etedi. Basshanıń ústinde ósimte bolıp ol shoqqı delinedi. Tómengi bólimi keńeyip sırtqı tuyıq payda etedi.
Ayaq pánjesiniń súyekleri
Ayaq pánjesiniń súyekleri (ossa pedis) hár qıylı razmerdegi 26 súyekten dúzilgen bolıp olar úsh: taban aldı súyekleri, taban súyekleri hám barmaq falangalarına bólinedi. Taban aldı súyekleri jetew olardan eń úlkeni taban súyegi esaplanadı. Taban súyeginiń joqarǵı júzi asıq súyegi menen aldınǵı bólimi kub tárizli súyek penen birigedi.
Asıq súyegi taban súyeginiń ústinde bolıp, bul súyekte buwın júzleri kóp boladı. Ol túte tárizli joqarǵı buwın júzi menen baltır súyegine tómengi júzi menen taban súyegine birigedi. Aldınǵı tárepinde basshası bolıp bul bólimi menen qayıq tárizli súyekke birigedi.
Qayıq tárizli súyek ayaq pánjesiniń ishki tárepinde jaylasqan bolıp arqada asıq aldında sına tárizli súyeklerge birigedi. Kub tárizli súyek pánjeniń shetki bóliminde ornalasıp arqadan taban aldınan 4-5 pánje súyeklerine birigedi.
Sına tárizli súyekler úshew bolıp, olar qayıq tárizli súyek hám 1,-2,-3 pánje súyekleri sonday-aq kubtárizli súyekler menen birigedi.
Ayaq pánje súyekleri kelte bes dana tútikshe tárizli súyekten turıp bir tegislikte jatadı. Ayaq pánjesiniń suyekleri bas barmaqtan shunatay barmaqqa qarap sanaladı. Olardıń tiykarı, denesi hám basshası ajıratıladı. Ayaq barmaǵınıń súyekleri kelte tútikshe tárizli súyekler toparına kiredi. Olar 14 boladı. Bas barmaqta ekew qalǵanlarında úshewden bolıp olar tiykarǵı, orta, tırnaq falangası delinedi.
Adamnıń ayaq pánjesi gúmbez formasında dúzilgen. Joqarǵı bólimi bórtinki, astı batıńqı boladı. Ayaq pánjesiniń dúzilisi adam jeńil háreketleniwinde, túrli túrtkiler kúshiniń hám gewdeniń jerge tayanıwında úlken áhmiyetke iye.
Normal ayaq pánjesinde ishki gúmbez 3-4 sm batıńqı, sırtqı gúmbez biyik bolıp, olardan basqa úshinshi kese gúmbez bar. Ayırım balalardıń ayaq panjesiniń astı jalpaq bolıp, oǵan jalpaq tabanlılıq delinedi. Bunday pánjeniń ressorlıq, qásiyeti az bolǵanlıqtan bala tez sharshaydı.
Do'stlaringiz bilan baham: |