|
Тема 8: Finans hám korporativ strategiya
1.Finanslɪq rejelestiriwdiń ekonomikalɪq mazmunɪ
“Rejelestiriw” túsiniginiń mánis-mazmunɪn jánede ulɪwmaraq bolǵan hám xojalɪq júritiwshi subektler xɪzmetin muwapɪqlastɪrɪwdɪń ob’ektiv zárúrligi hám imkaniyatɪn ańlatɪwshɪ “rejelilik” arqalɪ anɪqlaw múmkin. Haqɪyqattan da rejelestiriw ámeliyatqa rejelilikti ámelge asɪrɪwdɪ, yaǵnɪy balanslɪlɪq hám proporsionallɪlɪqqa erisiw boyɪnsha ańlɪ xɪzmetti bildiredi. Usɪ mánide, finanslɪq resurslardɪń balanslɪlɪǵɪn (muvozanatini) hám prorporsionallɪlɪǵɪn (mutanosibligini) támiynlewge qaratɪlǵan xɪzmetke finanslɪq rejelestiriw dep ataladɪ.
Bunda balanslɪlɪq (muvozanat) mámlekettiń ɪqtɪyarɪnda bolǵan finanslɪq resurslar hám xojalɪq júritiwshi sub’ektlerdiń ɪqtɪyarɪnda qalǵan dáramatlar ortasɪndaǵɪ optimal qatnastɪ bildiredi. Proportsionallik (mutanosiblik) bolsa kárxanalar, xojalɪq tarmaqlarɪ, regionlar hám mámleket sub’ektleri boyɪnsha dáramatlardɪń salɪq tólengenge shekem hám salɪq tólengennen keyingi ólshemleri ortasɪndaǵɪ muwapɪq qatnastan ibarat. Usɪ qatnastɪ kóbeytiw yaki kemeyttiriw arqalɪ mámleket olardɪń rawajlanɪwɪn xoshametlew yaki sheklep qoyɪwɪ múmkin.
Ulɪwma hám ápiwayɪ kóriniste, finanslɪq rejelestiriw degende finanslɪq rejelerdi dúziw hám ámelge asɪrɪw procesi názerde tutɪladɪ finanslɪq rejeni, onɪ islep shɪǵɪw, jaratɪw yaki dúziw procesi kibi finanslɪq kórsetkishlerdi tvorchestvolɪq analizlew, ulɪwmalastɪrɪw hám ózara baylanɪstɪrɪw sistemasɪ sɪpatɪnda qaraw kerek. Ámeliyatta tez-tez paydalanɪlatuǵɪn rejelestiriw maǵlɪwmatlarɪn, máselen, kárxana xɪzmetiniń forma modelin islep shɪǵɪw hám sol tiykarda finanslɪq kórsetkishlerdiń rejeli sistemasɪn anɪqlawdɪ, finanslɪq rejelestiriwdiń isshi sxemasɪ sɪpatɪnda qaraw múmkin. Sonɪ názerde tutɪw kerek, finanslɪq rejelestiriw procesinde ol yaki bul sub’ekt xɪzmet kórsetiwi finanslɪq támiynleniwiniń haqɪyqatlɪǵɪn asɪrɪwshɪ standart emes faktorlarɪ inabatqa alɪnɪwɪ kerek.
“Finanslɪq rejelestiriw” túsinigi óz ishine tómendegilerdi aladɪ:
• rawajlanɪwdɪń tiykarǵɪ tendensiyalarɪn anɪqlaw hám finanslɪq analizlew;
• tartɪlǵan qarjɪlar hám waqtɪnsha bos turǵan qarjɪlardɪ jaylastɪrɪw menejmenti;
• firma ishindegi finanslɪq nátiyjeler hám pullardɪ rejelestiriw, esapqa alɪw hám qadaǵalaw texnologiyasɪ;
• Investitsion menejment;
• kapitallar menejmenti;
• xɪzmettiń basqa kórinisleri (trast, faktoring, lizing hám basqalar).
Tómendegiler finanslɪq rejelestiriwdiń tiykarǵɪ wazɪypalarɪ esaplanadɪ:
• óndiris, investitsion hám finanslɪq xɪzmetlerdi kerekli bolǵan finanslɪq resurslar menen támiynlew;
• pul qarjɪlarɪnan únemlep, tejep paydalanɪw esabɪnan kárxananɪń paydasɪn asɪrɪw boyɪnsha ishki rezervlerdi izlep tabɪw;
• kapitaldɪ nátiyjeli jaylastɪrɪw jollarɪn anɪqlaw, onnan muwapɪq hám nátiyjeli paydalanɪwdɪ bahalaw;
• kontragentlar menen optimal finanslɪq qatnasɪqlardɪ ornatɪw;
• kárxananɪń finanslɪq ahwalɪ, tólemge ɪlayɪqlɪǵɪ hám kreditke qábiletliligi ústinen qadaǵalaw ornatɪw.
Bazar qatnasɪqlarɪna ótilgenine shekem finanslɪq rejelestiriwdiń mazmunɪ kárxanalarda sap operativ wazɪypalardɪ – oraylastɪrɪlǵan ekonomika ámel qɪlǵanlɪǵɪ ushɪn jeterli dárejede formal bolǵan kárxanalardɪń bes jɪllɪq finanslɪq rejelerindegi kórsetkishlerdi islep shɪǵɪw, keleshekke mólsherlengen rejelerdiń joybarɪn bahalaw, kárxananɪń jɪllɪq finanslɪq rejelerin dúziw kibilerdi sheshiwge qaratɪlǵan edi. Bunday ámeliyattɪń húkim súrgenligi kárxana finanslɪq xɪzmetleriniń abɪroyɪna abɪroy qospaw, sebebi olarǵa hesh nárse baylanɪslɪ emes edi. Bazar ekonomikasɪnda finanslɪq xɪzmetlerdiń roli túpten ózgeredi. Olar kárxana rawajlanɪwɪn aktiv hám tásirsheń basqaradɪ hám bir waqɪttɪń ózinde, usɪ rawajlanɪwdɪń baǵdarɪ hám sapasɪn qadaǵalaydɪ.
Házirgi sharayattaǵɪ finanslɪq rejelestiriw barlɪq zárúriy háreketlerdi aldɪn ala kózde tutɪw ǵana (kóre biliw ǵana) emes. Bul tiyisli islerdi ámelge asɪrɪw procesinde júzege shɪǵɪwɪ múmkin bolǵan har qanday kútilmegen halatlardɪ kóre alɪw qabɪleti de esaplanadɪ. Álbette, xojalɪq júritiwshi sub’ekt óz xɪzmetindegi barlɪq risklerge toqtam bere almaydɪ. Leykin ol usɪ risklerdi nátiyjeli aldɪn ala kóre biliw járdeminde basqarɪw imkaniyatɪna iye.
Finanslɪq rejelestiriw ámeliyatɪnda tómendegi tiykarǵɪ metodlardan paydalanɪw múmkin:
• ekonomikalɪq analiz metodɪ;
• normativ metod;
• balanslɪ esap-kitaplar hám pul aǵɪmlarɪ metodɪ;
• kóp variantlɪlɪq metodɪ;
• ekonomika-matematikalɪq modellestiriw metodɪ;
• hám basqa metodlar.
Finanslɪq rejelestiriw procesiniń tómendegi tiykarǵɪ basqɪshlarɪn ajɪratɪp kórsetiw múmkin:
• xojalɪq júritiwshi subektler xɪzmetiniń finanslɪq nátiyjelerin izertlew;
• operativ rejelerdiń ózgerisi tiykarɪnda finanslɪq esabatlardɪń boljaw variantlarɪn islep shɪǵɪw;
• óz reje tapsɪrmalarɪnɪń orɪnlanɪwɪn támiynlew ushɪn xojalɪq júritiwshi subekttiń finanslɪq resurslarga bolǵan konkret zárúrliklerin anɪqlaw;
• finanslastɪrɪw derekleri (sonɪń ishinde, óz hám sɪrtqɪ dereklerdiń) hám olardɪń quramlɪq dúzilisin boljaw;
• xojalɪq júritiwshi subektler finansɪn basqarɪwdɪń sistemasɪn jaratɪw hám onɪ uslap turɪw (qollap-quwatlaw);
• qáliplestirilgen rejelerdiń operativ ózgeris tártipin (protsedurasini) islep shɪǵɪw.
Finanslɪq rejelestiriwdiń eki túri bolɪwɪ múmkin:
• strategiyalɪq finanslɪq rejelestiriw;
• gezektegi finanslɪq rejelestiriw.
Strategiyalɪq finanslɪq rejelestiriw óz ańlatpasɪn strategiyalɪq finanslɪq rejelerde tabadɪ, ol sɪrtqɪ hám ishki ortalɪqta ózgerip atɪrǵan xojalɪq júritiw subekti finanslɪq rawajlanɪwdɪń kóp variantlɪ boljawɪnan ibarat.
Strategiyalɪq finanslɪq reje, hesh bolmaǵanda, tómendegi sorawlarǵa anɪq juwap beriwi lazɪm:
• xojalɪq júritiwshi sub’ekt ushɪn talap etiletuǵɪn kapitaldɪń ólshemi qanday, ol qaysɪ derekler esabɪnan hám qanday múddetlerde tartɪladɪ?
• bul kapitaldan qanday etip paydalanɪladɪ?
• óz kúshine isengen halda xojalɪq júritiwshi sub’ekt rawajlanɪwɪ múmkinbe? Eger joq bolsa, finanslɪq resurslardɪ tartɪwdɪń derekleri qanday?
• xojalɪq júritiwshi sub’ekt pul qarjɪlarɪ túsimi, ishlab shɪǵarɪwdɪń rentabelligi hám investiciyalar dáramatlɪǵɪnɪń qanday dárejelerine shɪǵɪwɪ múmkin hám qay múddetlerde?
Óz gezeginde, gezektegi finanslɪq rejelestiriwdiń tiykarǵɪ funksiyalarɪ tómendegilerden ibarat:
• óndirislik, investitsion, marketing, ilmiy-joybarlɪq hám izertlew xɪzmetlerin hámde sotsial joybarlardɪ ámelge asɪrɪw ushɪn zárúr bolǵan finanslɪq resurslardɪń kólemi hám olardɪń dereklerin anɪqlaw;
• ónimdi (jumɪstɪ, xizmetti) óndiris hám realizatsiyalaw ózine túser bahasɪn rejelestiriw;
• pul aǵɪmlarɪn rejelestiriw;
• pútkil xojalɪq júritiwshi sub’ekt sheńberinde paydanɪ rejelestiriw (boljaw);
• Investiciyalardɪń dáramatlɪlɪǵɪn rejelestiriw.
Finanslɪq rejelestiriw mámleket milliy xojalɪǵɪn rejelestiriwdiń quramlɪq bólimi bolɪp, sotsial-ekonomikalɪq rawajlanɪw rejesiniń kórsetkishlerine súyenedi, finans sistemasɪ barlɪq organlarɪnɪń xɪzmetlerin muwapɪqlastɪrɪwǵa (koordinatsiyalawǵa) baǵdarlanadɪ.
Do'stlaringiz bilan baham: |
