Tariyx fakulteti

1.2 Jan’a etnos payda boliwi, antropogonez jedelesiwi.

Jańa etnostin’ payda bolıwı da tiykarı jergilikli xalıq (aborigen) menen kelgindi (superstrat) etnik gruppalardıń sintezi (qosılıwı ) nátiyjesinde júzege keledi. Tariyxtan ma’lim, bunday sintez asa túrme-túr bolıp, ásirese, bir-birinen ayrıqsha túrli xaliqlardiń jaqınlasuwi nátiyjesinde júz berse uzaq múddette hám hár túrlı jóneliste bolıp ótedi. Sol sebepli xaliqlardin’ kelip shıǵıwı hám qáliplesiwi máselesine hár tárepleme jantasıw zárúr, ásirese, etnogenez mashqalasın tildiń, mádeniyat jayi, fizikalıq dúzilisi, etnik ań hám ózin ańǵarıw sıyaqlı táreplerin, ózgeris processlerin saldamlı úyreniw talap etiledi. Atap aytqanda, bir tildiń ekinshi til ústinen utıwı yamasa aralasıp ketiwi sebepleri hám faktorların anıqlaw oǵırı zárúrli. Álbette, etnik gruppalardıń jaqınlasuwi yamasa birlesiwi olardıń jazıw mádeniyatında óz ko’rinisin tabadı. Sebebi, jazıwsız xaliqlardiń etnik qáliplesiwinde tez pát tiller integraciyası ámelge asadı. Bunday jaǵdayda diniy hám xojalıq faktorlarǵana sheshiwshi rolni oynawı múmkin. Etnoslaraing tariyxıy -materiallıq baylanısların úyreniwde tillerdiń geneologik klassifikatsiyasi, til shańaraqları hám gruppalarǵa bóliniwi hám ya. qinligi zárúrli áhmiyetke iye. Sebebi til kórsetkishi etnik qádiriyatlardıń kem ushraytuǵın eń jaqsı ǵáziynesi bolıp tabıladı. Janlı tillerdiń áyyemgi formaların úyreniw, sóz baylıǵı (fondı ) hám grammatik dúzilisi or-qali etnogenetik processlerdi anıqlaw múmkinshiligi

-5-

tuwıladı, Jazıwı bar xalıqlarda usı ayrıqshalıqlardı anıqlaw múmkinshiligi úlken. Etnogenez máselelerin sheshiwde barlıq etnoslarda bay geografiyalıq atlar (etnotoponimiya), ısımlar (onomastika), áyyemgi elat hám xalıqlar atları (etnonim), awızsha dóretiwshilik úlgileri de mu-him derek bolıp xızmet etedi. Hátte adamlar yamasa haywanlarǵa beriletuǵın at hám laqaplarda etnik gruppalardıń atların ushıratıw múmkin. Mısalı, Sibirda, Aziyanıń kóp bóleginde, Kavkazda dáryalar, tawlar, oazisler, shólerinde áyyemgi etnik atlar házirge shekem saqlanǵan.

Barlıq xalıqlardıń folklor úlgilerinde: ańız hám ertekler-de, dástan hám ráwiyatlarda, muzıka hám xoreografiyada, ámeliy kórkem óner naǵıslarında eń áyyemgi etnoslar menen baylanıslı maǵlıwmatlar, etnonim hám taponimlar, etnogenetik mashqalalardi sheshiwde qımbat bahalı derek bolıp xızmet etedi. Úy qurılısında hám ruwzıger buyımlarında, hár túrlı jónelisler degi túrme-túr naǵıs hám de belgiler házirgi etnoslarning etnogenetik túbirlerin anıqlawǵa járdem beredi. Tábiy geografiyalıq hám ıqlımlıq jaǵdayǵa maslasqan materiallıq mádeniyattı belgileytuǵın faktorlar, yaǵnıy, úy qurıw usılı, bezew hám kiyim-keshek, azıq-túlik hám ıdıs -tabaqlar da arxeologik qazilmalardan tabılǵan úlgiler menen házirge shekem saqlanıp kelgen etnos hám etnik gruppalardıń etnogenetik tariyxın qayta tiklewde zárúrli derek esaplanadı. Eger social hám shańaraqqa tiyisli basqarıw princpı máseleleri menen baylanıslı etnografik hújjetlerge shaqırıq qilsak, odaǵı dástúriy hám házirgi dáwirdegi munasábetlerdin’ a’hmiyetin sheship, asa qızıqlı etnogenetik juwmaqlar shıǵarıw múmkin.

-6-

Mısalı, barlıq etnoslarning házirgi xojalıq turmısında baslanıwiy jámiyetshilik dástúrleri, shańaraqqa tiyisli munasábetlafda, neke hám bala tárbiyasında eń áyyemgi qádiriyatlar bar ekenligin guwası bolamiz. Bunday etnografik maǵlıwmatlar uzaq ótken zamanda jasaǵan etnoslaming social hám shańaraqqa tiyisli basqarıw princpıındaǵı áyyemgi sabaqların anıqlabgina qalmay, bálki olardıń etnik xusu-siyatlarini biliw arqalı birpara etnogenetik máselelerin sheshiwde asqotadi. Ásirese, shańaraqqa tiyisli-xojalıq dástúrlerde, ólim hám kómiw qılıw sıyaqlı konservativ úrp-ádetlerde áyyemgi ádetler házirge shekem jaqsı saqlanǵan. Arxeologik jańa ashılıwlar, etnologik hám etnolingvistik, paleantro-pologik hám antropologıyalıq izertlewler jáhán xalıqlarınıń etnogenetik processlerin úyreniwge keń múmkinshilikler jaratıp berdi. Kompleks usılǵa tiykarlanǵan usı jónelisler ayırım regionlarda etnogenez máselelerin tuwrı hám saldamlı sheshiwde eń zárúrli faktor bolǵanlıǵın Oraylıq Aziya mısalında anıq kóriw múmkin. Keyingi dáwir ishinde ótkerilgen izertlewlerge qaraǵanda region -de bir neshe mıń jıllar dawamında quramalı etnogenetik process-lar keshken, úlken migratsiyalar júz bergen, ásirler osha shegarala -ri ózgerip turǵan ayriqsha arnawlı bir xojalıq -materiallıq tiplar, tari-xiy etnografik jaylar hám etnik birikpeler, xalıq hám elatlar júzege kelgen.

Eń áyyemgi mádeniyat oshaqlarınan esaplanǵan Oraylıq Aziya hám sheksiz Yevroaziya sahralarında eramızdan aldin’g’i III mıń jıllıqta hind-evropa til gruppasina tiyisli tillerde gápiradigan júdá kóp kóshpeli qáwimler hám otırıqshı

-7-

elatlar jasaǵan. Ural tawlarınan Hind dáryasigacha keń aymaqta jasaǵan usı qabi-la hám elatlar tek tili táreptengine emes, xojalıq iskerligi, mádeniyatı, kelip shıǵıwı tárepinen de ulıwma birlikke iye bolǵanlıǵı anıqlanǵan. Bul etnik gruppalardıń sol dáwirde ózleri-ni «oriy» (yaǵnıy bir urıw adamları ) dep ataǵan bólimleri qońsılas xalıqlar tariyxında zárúrli rol oynaǵan. Dárya arqalında yashov -ne «oriylar» dıyxanshılıq, tas, mıs hám jez qurallar islep shıǵarıw menen shuǵıllanǵan bolsa, kóshpelinchi «oriylar» sharbashılıq menen shug' ullanganlar.