|
Tema.Pedagogikalıq kompetentlikti qáliplestiriw hám rawajlandırıw funkciyaları
Reje:
1.Pedagogikalıq kompetentlik pániniń rawajlanıw basqıshları
2.Pedagogikalıq kompetentlik pániniń pánleraralıq baylanısı
Pedagogikalıq kompetentlik pániniń rawajlanıw basqıshları
Kompetentlik túsinigi psixologiy páninen kirip kelgen. N.A.Muslimov,
M.Usmanbaeva hám de M.T.Mirsolievalar tárepinen «kásiplik kompetentlik -
qánigeler tárepinen kásiplik xızmetti ámelge asırıw ushın zárúr bolǵan bilim,
kónlikpe hám uqıplılıqlardıńiyeleniwi hám olardı ámelde joqarı dárejede qollay
alınıwı» - dep ulıwmalastırǵan
Pedagogikalıq kompetentlik pániniń pánleraralıq baylanısı
Pedagogikalıq kompetentlik páni tómendegi pánler menen baylanısı:
1. Pedagogika.
2. Psixologiya.
3. Metodika.
4. Oqıw pánleri
5. Pedagogik texnologiya hám innovaciya
6. Pedagogikalıq sheberlik
Pedagogtıń óz ústinde islew basqıshları
Búgingi kúnde úzliksiz bilimlendiriw sistemasınıń barlıq túrlerinde, sonıń
ishinde joqarı bilimlendiriw sistemasında da tálim-tárbiya jumısların innovacion
jańalıqlar menen bayıp, pedagogikalıq texnologiyalardıń hám de didaktikalıq
sistemalardıń túrli formalarınan paydalanǵan halda shólkemlestirilmekte. Bul bolsa
óz náwbetinde hárbir oqıtıwshıdan óziniń pedagogikalıq xızmetin qayta kórip shıǵıw
hám zaman talaplarına say túrde qayta qurıwdı, yaǵnıy pedagogikalıq xızmettiń
izleniwsheńlik xarakterge iye bolıwın talap etpekte. Jańa didaktikalıq talaplarǵa
juwap beretuǵın, pedagogikalıq kásiptiń mazmunın tereńnen túsinetuǵın, jeke hám
kásiplik sıpatların rawajlandırıp barıwı, ulıwma joqarı dárejedegi kásiplik
kompetentlikke erisiwinde birinshi orında pedagoglardıń óz ústinde islewi úlken
áhmiyetke iye. Talabalıq dáwirde kásiptińsırları boyınsha iyelegen bazalıq bilim,
kónlikpe hám uqıplılıqlar pedagoglardıń kásiplik kompetentlikke erisiwi ushın
ulıwmalıq fundament jaratıp beriwige qaratılǵanlıǵı málim, biraq bunday bilim,
kónlikpe hám uqıplılıqlar pedagogikalıq processlerde jáne de rawajlandırılıp
barılıwı tiyis. Sebebi, búgingi kúnde jámiyetimizde hám de bilimlendiriw
sistemasında júz berip atırǵan:
- jámiyetimizdiń, texnika xám texnologiyalardıń, ilim-pánnińsol tiykarda jas
áwladtıńtez pát penen rawajlanıwı hám de olardıńsol jańalıqlarǵa
socializaciyalanıwı potenciallarınıń keńeygenligi,
- dúńya arenasında joqarı bilimlendiriw sistemasındaǵı modernizaciyalanıw
processleri, tálim processine xabar hám innovaciyalıq texnologiyalardıń keńenen
kirip keliwi,
- joqarı oqıw orınları basshı hám pedagog kadrlarınıń xızmetindegi
jańalanıwlar, sonday-aq pedagogikalıq processlerdiń qatnasıwshıları sanasınıńtez
pát penen rawajlanıwı,
- joqarı oqıw orınlarında bilimlilik paradigmasına qosımsha kompetentlik
paradigmasınıń qáliplesip barıwı,
- pedagogtıńjeke hám kásiplik xızmetine qoyılǵan talaplarǵa kosımsha
informacion mádeniyatlılıq, sociallıq mobillik, jańa kásiplik kompetentlik sıyaqlı
talaplardıń sociallıq zárúriyat sıpatında kelip shıǵıwı,
- pedagoglardıń dúńya qarası hám qádiriyatlar sistemasındaǵı ózgerislerge
qoyılatuǵın talaplar,
- búgingi kúnde pedagog tek ǵana intelligent - zıyalı emes, sonday-aq
intellektualǵa, yaǵnıy bilimlerdi tasıwshı hám de islep shıǵarıw processleriniń
shólkemlestiriwshisine aylanıwı sıyaqlı qatar tendenciyalar joqarı oqıw orınlarınıń
pedagog kadrlarınıń kásiplik xızmeti hám de sana-sezimine tásir etpey qalmaydı.
Zamanagóy pedagog óz ústinde islep, ózin-ózi individual hám kásiplik rawajlandırıp
barıwı dáwirdińtalabı bolıp qalmaqta. Bul processlerde pedagoglardıńóz ústinde
islewi hám de ózin ózi rawajlandırıp barıwı pedagogikalıq kompetentlikke
erisiwdińtiykarǵı shártleri bolıp tabıladı.
Pedagoglardıńóz ústinde islewi – bul hárbir pedagogtıńindividual
pazıyletlerin hám de kásiplik bilim, kónlikpe hám uqıplılıqların úzliksiz hám
sistemalı túrde rawajlandırıp barıwǵa qaratılǵan ámeliy iskerligi bolıp tabıladı.
Jazıwshı, pedagog V.İ.Sluckiy «dáslep insan ózin ózgertpey turıp basqalardı
ózgertiwi múmkin emes, balalardı tárbiyalap barıw processinde pedagog ózin-ózi
tárbiyalap barıwı tiyis» - degen ideyanı ilgeri súrgen halda eger de pedagog óz
ústinde islewden toqtasa oqıwshınıńda rawajlanıwında toqtaw júzege keletuǵınlıǵın
bildiredi
Solay eken, pedagoglardıń óz ústinde islewi birinshiden, sociallıq zárúriyat
bolsa, ekinshiden hárbir pedagogdan erk kúshin talap etetuǵın process sanaladı.
Úshinshiden bolsa pedagogtıń óz ústinde islewi pedagogtıń xızmeti hám minez-
qulqındaǵı kemshiliklerdi dúzetip barıw hám de pedagogikalıq xızmettińsapalı
basqıshına ótiwine xızmet ece, tórtinshiden, óz ústinde islewde anıq maqsetke iye
bolıw, sapalı úlgilerge súyeniw, shınıǵıw, jańadan iyelengen bilimlerdi ámeliyatta
qollanıwdı talap etedi, besinshiden bolsa pedagogtıń ózi ústinde islewge bolǵan
qızıǵıwshılıǵı bolıwı hám turaqlı túrde óz ústinde islewi ádetke aylanıwı
pedagogikalıq kompetentlikke erisiwdiń tiykarǵı shártlerinen biri sanaladı.
Tapsırma.Joqarıda ótilgen tema boyınsha alǵan bilimlerińizdi tómendegi ketekshelerge jaylastırıń.
Ádebiyatlar:
1.Mavlonova R.A., Toʻraev O.T., Xasanboeva O, Xoliqberdiev K.M. -
«Pedagogika» T. «Oʻqituvchi » - 1998 i.
2. Mavlanova R.A., Vohidova N.H., Rahmanqulova N. Pedagogika nazariyasi
va tarixi. Darslik . –T. «Fan va texnologiyalar», 2010
3.Xoshimov K., Ochilov S., Oʻzbek pedagogikasi antologiyasi. Oʻquv
qoʻllanma. –T. Oʻqituvchi, 2010.
Internet tarmaqları.
www.google.uz
www.arxiv.uz
www.vikipedia.uz
www.ziyo.net
Do'stlaringiz bilan baham: |
