Operacion sistemalar pániniń mazmunı hám mánisi Reje

OS resurslardi basqariwshi sipatinda.

OS, birinshiden paydalanıwshiǵa qolay interfeys jaratiwshidir degen ideya álbette, máseleni joqaridan páske qaray qarawǵa mas keledi.

Basqa táerpten, yaǵniy pásten joqariǵa qaray názer taslaw, bul OS ge quramali sistemaniń barlıq bóleklerin basqariwshi mexanizm kózde tutiladi.

Zamanagoy esaplaw sistemalari, protsessorlar, yad, taymerler, diskler, jamǵarmalar, tarmaq kommunikatsiya qurilmalari, printerler hám basqa qurilmalardan ibarat. Ekinshi jandasiwǵa mas ráwishte OS tiń funktsiyasi, protsessorlar, yaǵniy resurslardi baseki protsessler arasinda bólistiriwden ibarat. OS esaplaw mashina resurslariniń barliǵin sonday basqariw kerek, oni islew maksimal nátiyjeligin táminlewi zárúr. Nátiyjelik kórsetkishi, misali sistema ótkeriwsheńlik qábileti yáki reaktivligi boliwi múmkin.

Resurslardi basqariw, másele resursi tipine baylanısli bolmaǵan eki uluwma máseleni sheshiwdi óz ishine aladi:

• 
  Resursti rejelestiriw- yaǵniy berilgen resursti kimge, qasha hám qanday bólistirwden ibarat;
  
• 
  Resurs jaǵdayin gúzetiw- resursti bánt yaki bosliǵi, bólinetuǵin resurslar haqqinda bolsa resurstiń qansha bólegi bólistirlmegeni haqqinda operstiv maǵliwmatti alip turiwdan ibarat.
  

Resurslardi basqariwdıń uluwmalıq máseleni sheshiwde, túrli OS lar turli algoritmlerden ibarat, bul bolsa óz náwbetinde OS lardi uluwma kórinisi, ónimdarlıq xarakteristikalari, qollaniliw tarawlari hám hátte paydalanıwshi interfeysin joqari dárejede OS waqti bolıw sistemasi, paketli islew beriw sistemasi yaki real waqıt sistemasina múnásipligin belgileydi.

Sistemali dásturiy táminat (DT) eń joqarı dásturiy táminatdir. Bunday dásturiy táminatǵa támendegiler kiredi: Operatsion sistema-OS, fayllardi basqariw sistemasi, OS menen paydalaniwshi baylanısı ushın interfeys qabıqları, dásturlew sistemalari, utilitalar.

Operatsion sistema- bul sistemali basqariwshi dásturlerdin zárúriy maǵlıwmat massivleri menen tártipke salınǵan izbe-izligidir. Ol paydalanıwshı dásturleriniń orınlanıwı hám rejelestiriw, esaplaw sistemalariniń barlıq resurların (dásturler, maǵlıwmatlar, apparatura hám basqa bólistirletuǵın hám basqarılatuǵın obektlerin), paydalanıwshıǵa olardan nátiyjeli paydalanıw imkánin beretuǵin hám málim mánide esaplaw mashinasi terminlerinde dúzilgen máselelerdi hseshiwge móljellengen.

OS arnawlı dástur hám mikrodásturlerden ibarat bolıp, olar apparaturadan paydalanıw imkánin táminleydi. Ámeliy dásturiy táminat álbette OS basqariwi artinda isleydi.