Ma’ruzalar manti Mualliflar: dots. Qobilov S. S. k o’q. Samatov J. A. Samarqand – 2011


Overley programmalarni tashkil qilish



Download 400,96 Kb.
Pdf ko'rish
bet38/53
Sana01.01.2022
Hajmi400,96 Kb.
#291110
1   ...   34   35   36   37   38   39   40   41   ...   53
Bog'liq
tizimli va amaliy dasturlash

Overley programmalarni tashkil qilish. 

Overley programmalarni tashkil qilishning umumiy sxemasi va bosqichlarini oddiy 

misolar yordamida ko’rib chiqamiz. Asosiy instrumental vosita sifatida  Borland 

Pascal programmalash muhitini ishlatamiz. 




 

61 


Programmaning overley bo’lakalari modul (unit) shaklida tashkil qilinadi. 

Modulning umuiy ko’rinishi quyidagicha  

 

Unit  < modul nnomi >; 



             Interface {elonlar bo’limi} 

             Uses mod1, mod2, …, modn; 

             Const 

            Type {konstanta, tip, va o’zgaruvchilarni aniqlanishi} 

            Var  

                  


 

        Implementation {amaliylashtirish bo’limi}            

             Uses mod1, mod2, …, modn; 

             Const 

             Type 

             Var 

          Begin 

                {Ijro etish bo’limi} 

          End. 

 

Faraz qilaylik,  quyidagi sodda masala berilgan bo’lsin. Haqiqiy 



elementlardan iborat  massiv berilgan. Massivning eng katta(maksimal) va eng 

kichik(minimal) elementlarini aniqlab ularning joyini almashtirish kerak bo’lsin. 

 

Masalani bir qancha bo’laklarga bo’lish mumkin. Masalan, ma’lumotlarni 



tayyorlash va kiritish, maksimal va minimal elementlarni topish, ularni joyini 

almashtirish, hosil bo’lgan natijani chiqarish. Har bir bo’lakni overley programma 




 

62 


shaklida tashkil qilib, ya’ni overley fragment ko’rinishda  loyihalab asosiy 

programmada ketma – ket ishga  da’vat etib masalani hal qilish mumkin. 

 

Overley fragmentlar va bosh programmaning umumiy sxemalari 



quyidagilardan iborat.  

 

1) Massivning maksimal va minimal elementlari o’rnini aniqlaydigan modul. 



 

 

{$F+, 0+} 



 

 

Unit mod1; 



 

 

    Interface 



 

 

 



Uses mod2; 

 

 



 

Procedure mest0; 

                                    Begin  …  end; 

                        End. 

 

2) Ma’lumotlarni kiritish moduli 



 

 

{$F+, 0+} 



 

 

Unit mod2; 



 

 

     Interface  



 

 

         Const n=8; 



                             Type mass=array[1..n] of real; 

                             Var arr:mass; 

                         Implementation  

                              Begin … end; 

 

3) Orinalmashtirish moduli 




 

63 


 

 

{$F+, 0+} 



 

 

Unit mod3; 



 

 

    Interface 



 

 

        Procedure zamenamesto



                        Implementation 

                             Begin  … end; 

                        End. 

 

4) Overley bo’laklarni ishini boshlash moduli 



 

 

Unit modprima; 



 

 

     Interface 



 

 

         Uses overley



                         Implementation 

                              Begin  

                                   OvrInit(‘overprog.ovr’); 

                               End. 

 

5) Asosiy programma umumiy ko’rinishi: 



 

 

Program asosiy; 



 

 

   {$F+}  



 

 

   Uses Crt, modprima, overley, mod1, mod2, mod3; 



                       {$0 mod1} 

                       {$0 mod2} 




 

64 


                       {$0 mod3} 

                       Begin … end. 




Download 400,96 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   34   35   36   37   38   39   40   41   ...   53




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish