Мақола ва тезислар номи


MEKTEPKE SHEKEMGI TÁLIMDE PEDAGOGIKALÍQ SHEBERLIKTIŃ



Download 27,31 Mb.
Pdf ko'rish
bet216/585
Sana19.02.2023
Hajmi27,31 Mb.
#912981
1   ...   212   213   214   215   216   217   218   219   ...   585
Bog'liq
1ITS - 2021 To\'plami

MEKTEPKE SHEKEMGI TÁLIMDE PEDAGOGIKALÍQ SHEBERLIKTIŃ 
ABZALLIQLARI 
Jienbaev M.B. 
Ájiniyaz atındaǵı NMPI magistrantı 
 
Annotaciya: 
Bul teziste mektepke shekemgi tálimde pedagogikalıq sheberliktiń abzallıqları 
hám ondaǵı jetiskenlikler boyınsha sóz etildi. Sonday-aq, bala tárbiyasındaǵı pedagogikalıq 
áhmiyettiń ózgeshelikleri úyrenildi. 
Mektepge shekem tárbiya shólkemindegi metodikalıq islerdiń mazmunı bul mektepge shekem 
tálim shólkeminiń oqıw procesi nátiyjeleri, tárbiyashilerdiń pedagogikalıq uqıpı hám ilmiy 
tájriybesi dárejesi, málim birewiniń etukligi hám awızbirshilikligini esapqa alǵan halda belgilengen 
maqset hám wazıypalar menen belgilenedi pedagogikalıq jámáát. 
Insanǵa ishki qádiriyat retinde qayta tikleniw múnasábeti menen házirgi basqıshda joqarı 
kadr, erkin pikir júritetuǵın, aktiv oqıtıwshını tayarlaw mashqalasınıń aktuallıǵı hámme ushın 
belgili. Tárbiyashı jańa pedagogikalıq oylawdı ózlestiriwge járdem beriw ushın, tálim 
sistemasındaǵı quramalı mashqalalardı sheshiwge tayın bolıw, olardıń pedagogikalıq sheberligin 
asırıw ushın arnawlı islengen stilistik jumıslarǵa shaqırıladı. 
Bunda mektepge shekemgi tálim shólkeminde hár bir tárbiyashiniń hám ulıwma jámááttiń 
ilmiy tájriybesi hám kásiplik sheberligin hár tárepleme asırıwǵa qaratılǵan ilim jetiskenlikleri hám 
aldıńǵı pedagogikalıq tájiriybege tiykarlanǵan ózara baylanıslı ilajlardıń pútin sisteması oǵada 
áhmiyetli róldi oynaydı. 
Balalar baqshalarında tárbiyashilerdiń mamanlıǵın asırıwdıń málim formaları rawajlanǵan, 
biraq tárbiyashılerdıń ayrıqsha qızıǵıwshılıqları hám mútajliklerin esapqa alǵan jaǵdayda 
metodikalıq islerdiń hár túrlı túrleri ortasında kóbinese tuwrı baylanıslılıq joq. 
Mektepge shekem tárbiya shólkemi basshısı hám metodistleriniń tiykarǵı wazıypası bul 
sistemanı islep shıǵıw, pedagogikalıq uqıptı asırıw ushın qolay hám usınıń menen birge nátiyjeli 
usıllardı tabıw bolıp tabıladı[1.45]. 
Stilistik jumıs natiyjeliliginiń tiykarǵı kriteryaları nátiyjeli kórsetkishlerden tısqarı 
metodikalıq processtiń ayriqsha qásiyetleri esaplanadı : 
Hárbir tárbiyashiniń hám ulıwma pedagogikalıq jámááttiń pedagogikalıq sheberligin asırıw ; 
- individual oqıtıwshılardıń individual stilistik sistemaların qáliplestiriw; 
- jańa pedagogikalıq texnologiyalardı ózlestiriw.
wazıypalar sizdiń maqsetleringizga erisiwde járdem beretuǵın tómengi maqsetler bolıp 
tabıladı. Sonday eken, tárbiyashilerdiń pedagogikalıq sheberligin asırıw ushın tómendegi 
wazıypalardı sheshiw zárúr: 
- hár bir oqıtıwshınıń pedagogikalıq sheberliginiń baslanǵısh dárejesin anıqlaw, yaǵnıy, onıń 
bilim dárejesi, oqıtıw qábiletleri hám uqıpları ; 
- tárbiyashilerde óz-ózin rawajlandırıw, óz-ózin tárbiyalaw, óz-ózin tárbiyalaw zárúr ekenligin 
rawajlandırıw ; 
- hár bir oqıtıwshı shaxsınıń gumanistik baǵdarın rawajlandırıw ; 
- pedagogikalıq texnikanı islep shıǵıw, yaǵnıy. shólkemlestirilgen, baylanıs hám basqa 
kónlikpeler. 
Bunda tálim baǵdarı oqıwshılardıń jeke jantasıwı hám tálim procesin adamgershiliklilestiriw 
sharayatında mektepge shekem jas daǵı balalardı tárbiyalaw teoriyası hám usılları boyınsha 
oqıtıwshılar mamanlıǵın asırıwdı názerde tutadı. 
Stilistik islerdiń didaktik baǵdarı tárbiyashilerdiń mektepge shekem tálim mákemelerinde 
balalardı oqıtıw natiyjeliligin asırıwdıń eń aktual máseleleri boyınsha bilimlerin jańalawdı óz ishine 
aladı. 
Psixologiyalıq jónelis tárbiyashilerdiń ulıwma, rawajlanıw hám tálim psixologiyasi salasında 
mamanlıǵın asırıwdı támiyinleydi. 
Fiziologikalıq jónelis ulıwma hám jas daǵı fiziologiya hám gigiena sabaqların támiyinleydi. 


283 
Zamanagóy mektepge shekem tálim shólkeminde stilistik islerdiń quramalılıǵı hám hár 
túrliligi, onıń mazmun-mánisiniń kóp qırlı ózgesheligi, hár bir mektepge shekem tálim shólkeminiń 
ayrıqsha qásiyetleri kadrlar menen islewdiń túrme-túr stilistik formaların hám olardıń bir-biri 
menen maqul túsetuǵın kombinatsiyasın talap etedi. 
Sońǵı jıllarda jańa, traditsiyaǵa tán bolmaǵan stilistik jumıs formaların izlew aktiv alıp 
barılmaqta. Biraq sonı atap ótiw kerek, oqıtıwshınıń kásiplik rawajlanıw mazmunınan qaramastan, 
qandayda bir jumıs forması óz-ózinen dóretiwshilik jantasıwdı kepilliklay almaydı. Sırtqı 
kórinislerdi jańa hám eski, zamanagóy hám gónergen dep ajıratıw joq hám bolıwı múmkin emes, 
sebebi olardıń hár biri málim bir quramǵa sáykes keledi. Hár qanday dástúriy forma mazmun hám 
usıllar kózqarasınan tuwrı qurılǵan bolsa hám informaciya, jónelis hám rawajlanıw sıyaqlı zárúrli 
funktsiyalardı ámelge asırsa, aktiv bolıwı múmkin. 
Jumıs tájiriybesi tiykarında tárbiyashilerdiń metodikalıq rawajlanıwınıń arnawlı jaǵdayları 
kórsetip beriledi. Sózimiz juwmaǵında sonı aytıw orınlı hárbir pedagog yamasa tárbiyashı zaman 
menen teń qádem basıp balaǵa durıs tárbiya beriwi tiykarǵı máselelerden biri. 

Download 27,31 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   212   213   214   215   216   217   218   219   ...   585




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish