M. DÁWletov, A. DÁWletov, Z. IsMAylova, A. DÁWletova

MOrfOLOGIyA hÁM IMLA
KÓMEKshI sÓZ shAQAPLArÍ
§ 1. Kómekshi sózler haqqında túsinik
Tildegi barlıq sózler 
mánili sóz shaqapları
hám 
kómekshi sóz shaqapları
bolıp, úlken eki toparǵa bóli-
nedi.
Jeke turǵanda belgili leksika-grammatikalıq mánige iye 
bolǵan sózler
mánili sóz shaqapları 
dep ataladı.
Jeke turǵanda leksikalıq máni ańlatpaytuǵın hám bel-
gili gáp aǵzasınıń xızmetin atqara almaytuǵın sózlerge 
kómekshi sózler 
delinedi.
Kómekshi sózlerdiń geyparaları sózlerdi yamasa gáp-
lerdi bir-biri menen baylanıstırsa, geyparaları gápke 
yaki jeke sózge qosımsha grammatikalıq máni beredi. 

---

13
M ı s a l ı : 1. Tilewbiyke ketken 
soń
tómenge sıpırılıp 
tústim. 2. Artıq aǵa 
menen
Atamurat kólden shıǵıwdan-
aq toǵayǵa 
qaray
baǵdar aldı. 3. Kún ádewir basılayın 
depti, 
tek
jaǵımsızlaw 
ǵana
samal esip tur.
(Ó. X.)
Bul mısallarda 
soń, menen, qaray, tek, ǵana 
kómek-
shi sózleri mánili sózler hám gápler menen birge 
qollanılıp, kómekshi sóz wazıypasın atqarıp kelgen. 
Kómekshi sózler grammatikalıq mánisi hám atqara-
tuǵın xızmetine qaray 
tirkewish, dáneker
hám 
janapay
bolıp úsh túrge bólinedi.
17-shınıǵıw.
Tekstti kóshirip jazıp, kómekshi sózlerdiń astın 
sızıń. Mánili sózlerden ayırmashılıǵına itibar beriń.
Balanıń ózi birge oynaytuǵın joraları bolmaǵanlıqtan áne 
usınday sumlıqsız hám biyqayǵı nárselerdiń qorshawında 
qalatuǵın edi. Tek avtolavkanı kórgen máhálde ǵana ol bir 
nárseler jóninde bas qatırǵandı qoyıp, úy betine qaray zıtqıydı. 
Óytkeni, avtolavka oǵan qanday da bir taslar menen shóplik 
emes, aqırı. Aytarı bar ma, onıń, avtolavkada ne joq deyseń, 
bári bar! 
(Sh. A)
18-shınıǵıw.
Tekstti oqıń. Teksttegi kómekshi sózlerdi tawıp, 
olardıń qanday sózler menen qollanılıp kelgenine hám mánilerine 
dıqqat awdarıń. Gáplerdegi kómekshi sózlerdiń bir-birinen ózgesheli-
gin túsindiriń.
Baratuǵın úyi ádewir jer bar edi. Ol awılınan shıǵıp 
biraz júrgennen keyin, qádimgi Tórtkúl menen Shımbaydı 
baylanıstırıp turǵan úlken gúzar jolǵa tústi.
Qıstıń aqırǵı ayları. Keshke qaray aspandı bult qaplap, 
batıstan kúshli samal esti. Orazbay arbasın júklep bolıp háwli-
den shıǵıp hawanı baqladı. Hawa túnde júriwge qolaysız edi. 
Onıń menen isi bolmadı. Arbasın aydap shıǵıp, dárwazaǵa 
qulp urdı. Arbanıń altaqtasına mindi.
— Shúw, jánıwar, — dep attıń delbesin qaqtı. At júrip ketti. 
Dáryaǵa baratuǵın jolǵa tústi. Kegeyliniń muzı ele bekkem 
edi. Onnan irkilmey-aq ótip, qublaǵa qaraǵan jol menen júrip 
otırdı. 
(S. X.)

---

14