Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí

Azat gaz baqtı.
Ǵazlar toǵız boldı.
Ayzada ılaydan qoyan soqtı. 
. 
. 
. 
7. Kartochkalar menen islew. Bunda bir neshe oqıwshılarǵa tómendegi 
formalar sızılǵan kartochkalar tarqatıladı: 
1 2. 
3.
Soń olarǵa har bir kartochkani óz órnına qoyıp, gáp dúziw hám onı 
túsındirip beriw tapsırması beriledi. Bunday tapsırmalardı ornında otırǵan 
oqıwshılarǵa tasmalarda orınlatıwı múmkin. Hesh bolmaǵanda tapsırmanıń durıs 
orınlanǵanın-orınlanbaǵanın sorap barıw lazım. 
8. Gápti sózler qosıp keńeyttiriw hám onı sızmada kórsetiw. Bunda 
muǵallım gáptegi nárselerdiń belgilerin tabıwǵa iytermelewshi sorawlar berip 
turadı. 
(Qanday? 
almalar, 
qashan? 
terdi, 
qayerden? 
terdi hám usıǵan usaǵan). 
Bunday jumıs túri oqıwshınıń biliw iskerligin asıradı, sabaqqa 
qızıǵıwshılıǵı oyanadı. Bul processte oqıwshılar gáptiń jazılıwı menen baylanıslı 
imlálıq bilimlerdi iyelep baradı, olardıń gápti durıs dúziw kónlikpeleri rawajlanadı, 
gúrrińde (tekstte) gápler bir-biri menen mazmun jaǵınan baylanıslı bolıwın 
ańlawǵa tayarlap baradı. 
Joqarıda atap kórsetken shınıǵıwlar álipbeni oqıtıw sabaqları dawamında 
izshil shólkemlestirilip barıladı. Bunday shınıǵıwlar oqıwshılar tárepinen jol 
qoyılatuǵın ádettegi qátelerdiń (gáptiń shegarasın parıqlamaslıq) aldın alıw 
imkaniyatın jaratadı. Oqıwshılar gáptiń intonaciyasına, irkilis belgilerine itibar 
berip, onı shegaralap alıwǵa úyrenedi. 
Sóz ústinde islew. Bunda tómendegishe jumıslar ámelge asırıladı: 

Sózdiń durıs, ádebiy-orfoepiyalıq aytılıwı hám oqılıwın úyretiw. 

---

134

Sózdıń mánilerin túsindırıw. 

Oqıwshılardıń tilıne, sózlik qorına jańa sózlerdi kiritip barıw, yaǵnıy 
olardıń sózlik qorın bayıtıw. 

Sózlerdi metodıkalıq jaqtan durıs qollawǵa úyretiw. 

Berilgen sózdi imlálıq qaǵıydaları tárepinen durıs jazıwǵa úyretiw. 
Bul processte, mazmunlı súwret tiykarında yamasa predmetlerdiń óziniń 
járdeminde hár bir aytılıp atırǵan zat sóz ekanligi túsindiriledi, 
„sóz"
túsinigi 
qáliplestiriledi. Bul jerde gáptiń sózlerden dúziletuǵınlıǵı aytıp ótiledi. 
„Buwın"
temasın ótkende sózlerdiń buwınlarǵa bóliniwin bilip aladı. 
Sóz ústinde islew barısında tómendegishe awızeki shınıǵıw túrlerinen 
paydalansa boladı: 

Birdey qosımtalı sózlerden tabıw. Máselen: 
isle, tizle, sóyle; gúlzar, 
miywezar, paxtazar 
hám basq. 

Únlesli sózler tabıw. Mısalı: 
bas, tas, qas, jas; tútin, pútin, kútin 
h.b. 

Sinonim sózlerdi tabiw. Bunda sabaqlıqtaǵı tekstten sinonim sóz 
tańlap alınadı hám „Bul sózdi basqa qaysı sóz benen almastırıw múmkin?” dep 
soraladı. Máselen: 
watan, jurt, el, mámleket, diyar 
hám basq. 

Omonim sózlerdi tabıw. Bunda 2 gáp berilip olardaǵı birdey jazılǵan 
sózdi tawıp aytıladı. Sóz tabılǵannan soń, onıń mánisi gáplerdiń járdeninde 
túsindirip beriledi. Mısalı: 
Jaz dım ıssı boldı.Xattı qálem menen jaz! 
Oqıwshılarǵa mine usıǵan usaǵan mısallar tabıw wazıypası beriledi. 

Antonim sózlerdi tabıw. Mısalı: 
jaqsı-jaman, kúshli-qorqaq, aq-qara, 
ádepli-adepsiz, úlken-kishkene 
hám basq. 

Kóp mánili sózler járdeminde sóz dizbegin dúziw: 
adamniıń kózi 
– 
júziktiń kózi, bulaqtıń кózi... 
Bunda muǵallım baslap beredi hám bir qatar 
oqıwshılar tárepinen dawam ettiriledi. 

Berilgan sózdi qatnastırıp gáp dúziw. Bunda berilgen sózdi qatnastırıp 
gáp yamasa naqıl-maqal aytıw tapsırması beriliwi múmkin. Mısalı: Kitap; 
Kitap
- 

---

135
bilim bulaǵı. 
Watan: 
Men ana watanımdı súyemen.
Sóz ústinde islew barısında kespe hárip hám kespe buwınlar járdeminde 
jazba shınıǵıwlar shólkemlestiriledi. 
1. 
Úyrenilip atırǵan bettegi bir buwınlı sózlerdi kespe háriplerden dúzıw 
hám oqıw: 
qal, qol, qala, daqa
t
qazan, qasıq, oqıw, Qural, Qabıl 
h. b. 
Ketekshedeǵı eki hám úsh buwınlı sózlerdi kespe hárip hám kespe 
buwınlardan qurastırıw hám oqıw. Mısalı: 
t – tal, a-ta, at-la, tas-ba-qa.
3. Bir sózdiń tiykarında bir neshe sóz dúziw hám oqıw: altın 
– altı, ın, tın, 
til, ıl, ıt, tal. 
4. 
Berilgen sózdiń háriplerin almastırıp yamasa túsirip qaldırıp
jańa 
sóz 
dúziw 
hám 
oqıw. 
Mısalı: 
il
-
bil, 
ilim
-
bilim, 
qabaq
- 
tabaq, siz-biz, sebet-sebep 
hám basq. 
5. Sóz buwınlarınıń yamasa háriplerdiń birewin alıp taslap, jańa sóz payda 
etiw hám onı oqıw: 
kepter 
– 
ter (yamasa terek)
t
 Gúlbaǵ 
- 
baǵ (yamasa gúl), Aygúl 
–ay (yamasa gúl), Almagúl – alma (yamasa gúl), paytaxt 
– 
taxt 
hám basq. 
6. Berilgen sózge 
–shi, -le, 
-zar qosımtaların qosip hám payda bolǵan jańa 
sózdiń mánisin túsindirip beriw. Mısalı: is – 
isshi, isle; 
gúl – 
gúlshi, gúlle, gúlzar 
hám
 
basq. 
7. Sózge hárıp, buwın qosıp jańa sóz payda etiw hám onı oqıw: 
ot-otlaq, 
baǵ-baǵman, bil-bilim, iri-tiri, oymaq-qaymaq 
hám
 
basq. 
8. Berilgen sxema tiykarında sózler dúziw hám olardı oqıw, mánisin 
túsindirip beriw. Mısalı: -- . Bul sxema tiykarında 
ki-tap, te-rek, úl-
ken 
usaǵan sózler dúziledi. 
Oyın tárizinde alıp barılatuǵın usıǵan usaǵan jumıs túrleri oqıwshılardıń 
sózlik qorın bayıtıw menen birge, oqıwǵa bolǵan qızıǵıwshılıǵın oyatadı, 
orfografiyalıq sezgirlikti asıradı hám sózdiń seslik quramı haqqındaǵı qıyal hám 
túsinigin keńeytedi. 

---

136
1. Álipbeni oqıtıw dáwirinen baslap balalar grammatika hám imládan 
ayırım materiallardı qalay ózlestiredi? 
2. Awızeki hám jazba tildi ózlestiriw hám jazba shınıǵıwlardı orınlaw qay 
waqıtta alıp barıladı? 
3. Propedevtik shınıǵıwlar degenimiz ne? 
4. Gáp ústinde islew degenimiz ne? 
5. Gáp boyinsha qanday shınıǵıw túrlerinen paydalanadı? 
6. Sóz ústinde islewde qanday jumıslar ámelge asırıladı?