Jumasheva G. X. ÁLipbeni oqíTÍw metodikasí


Álipbege shekemgi tayarlıq dáwiri



Download 2,07 Mb.
Pdf ko'rish
bet20/81
Sana24.04.2022
Hajmi2,07 Mb.
#578708
TuriУчебное пособие
1   ...   16   17   18   19   20   21   22   23   ...   81
Bog'liq
lipbeni oqtw metodikas

Álipbege shekemgi tayarlıq dáwiri.
Bul dáwirdiń tiykarǵı wazıypası 
oqıwshılardı mektep, klass, tártip-intizam qaǵıydaları hám oqıw quralları menen 
tanıstırıw, balalardıń sóylew tilin ósiriwge arnalǵan shınıǵıwlar ótkizip, 
fonematikalıq esitiwdi ósiriwden ibarat. 
Álipbege shekemgi tayarlıq dáwiri, óz náwbetinde, tómendegi 2 basqıshqa 
bólinedi: 
1. 
Hárip úyretilmeytuǵın basqısh 
(1hápte).
2.
 Dawıslı ses hám hárip úyreniletuǵın basqısh 
(1hápte).
1-basqıshta oqıwshılarǵa awızeki hám jazba til haqqında, gáp, sóz, buwın 
hám sesler haqqında, tildiń gáplerden, gáplerdiń sózlerden dúziliwi, sózlerdiń 
buwınlarǵa bóliniwi, buwınlardıń seslerden payda bolıwı haqqında maǵlıwmat 
beriledi, seslerdiń dawıslı hám dawısız seslerge bóliniwi úyretiledi, olardan ámeliy 
paydalana biliw kónlikpeleri payda etiledi. Bul processte arnawlı nusqalar 
tiykarında oqıwshilardıń baylanıslı sóylew tili ústinde jumıs alıp bariladı. Olarǵa 
11
O’zbekiston Respublikasida umumiy o’rta ta’lim strategiyasi muammolari va ma'lim 
mazmunining yangi modellari, ularni tatbiq etish yo’llari/ R.Safarova, U. Musayev, P. 
Musavev, F. Yusupova, R. Nurjanova. -T.: „Fan”, 2005. 217-218-betlar. 


59
„Álipbe

de berilgen súwretler tiykarında gúrrińler dúzgiziwden tısqarı, ózleri 
bilgen qosıq, ertek, gúrriń, jańıltpash, naqıl-maqal, jumbaq, xalıq qosıqları, besik 
jırları, ańızlar, anekdotlardan ayttırıladı. 
Tayanısh sózler tiykarında gáp dúzdiriw, „Álipbe” sabaqlıǵınıń 
betlerindegi sózlerdiń aytılıwı, oqılıwı hám mánileri ústinde islew usaǵan jumıslar 
shólkemlestiriledi (Bul tárizdegi jumıslar hár bir sabaqta temalarǵa baylanıslı 
bolǵan halda izbe iz dawam etip barıladı). 
Bul basqıshtaǵı jazıw sabaqlarında oqıwshılar jazıw dápteri hám jazıw 
sızıqları menen tanıstırılıp, hárip elementlerin jazıwǵa úyretiledi, olarda úlgige 
qarap grafikalıq qátelerdi anıqlaw, ózin-ózi tekseriw, hárip aralarınıń teńligin 
saqlaǵan halda shamalap jazıw usaǵan kónlikpeler payda bola baslaydı. 
2-basqıshta dawıslı ses-háripler úyretiledi. Bunda olardıń tómendegi úsh 
ózgesheliklerin oqıwshılar ámeliy ráwishte puxta iyelewlerine erisiwimiz lazım: 
-
seslerdi aytıwda (awızda) tosıqqa ushıramawı; 
- seslerdiń sozılıp aytılıwı; 
- tek dawıs shıǵarıw arqalı aytılıwı. 
Sonıń menen birge, bul basqıshta ses penen háripti parıqlawǵa úyretiw 
názerde tutıladı. Bul basqıshtan baslap-aq ses hám hárip ortasındaǵı shegaraǵa qattı 
dıqqat awdarılıwı lazım. Balalarǵa ses haqqındaǵı maǵlıwmatlar kitaptı ashtırmay 
turıp beriledi. Sesti bildiriwshi hárip kórsetilgennen soń, hárip ústinde jumıs 
islenedi. Ses hám háripke tiyisli ózine say ózgeshelikler (seslerdi aytamız, 
esitemiz; háriplerdi jazamız, kóremiz, oqıymız) de izshil ráwishte oqıwshılardıń 
ózlestiriwlerin esapqa alǵan halda áste-aqırın túsindirilip barıladı. 

Download 2,07 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   16   17   18   19   20   21   22   23   ...   81




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish