5-tema: Mektepke shekemgi tálim baģdarı boyınsha metodikalıq pánlerden oqıw metodikalıq kompleksler tayarlaw

5-tema: Mektepke shekemgi tálim baģdarı boyınsha metodikalıq pánlerden oqıw metodikalıq kompleksler tayarlaw.
Joba:
1. Oqıw metodikalıq komplekslerdiń dúzilisi.
2. Oqıw metodikalıq komplekslerdi islep shıģıw wazıypaları.
3. Pán boyınsha glossariy.
4. Oqıw páni boyınsha talabaģa mólsherlengen oqıw metodikalıq kompleksti islep shıģıwdıń jol hám quralları.

Mektepke shekemgi pedagogika quramındaģı pán oqıtıwshısı oqıw normativ hújjetleri tiykarında ózi oqıtatuģın páni boyınsha oqıw metodikalıq kompleks jaratadı. Oqıw metodikalıq kompleks túsinigi túrli izleniwshiler tárepinen hár túrli talqılanģan bolıp, bul túsiniklerdiń mánisi tolıq ańlaw ushın olar tárepinen oqıw-metodikalıq komplekske berilgen ayırım táriyplerdi keltirip ótemiz.

E.Pichugina óziniń izleniw jumıslarında tómendegishe táriyp beredi: «Oqıw metodikalıq kompleks-bul pánniń oqıw maqset hám wazıypaların tolıq hám nátiyjeli en jaydırıw ushın mólsherlengen oqıw dástúrleri, sabaqlıq hám oqıw qollanbalar, didaktikalıq materiallar hám oqıtıwshı ushın metodikalıq kórsetpelerdiń jıyındısı».
Yu.K.Babanskiy oqıw metodikalıq kompleksti zamanagóy tálimde oqıw tárbiya máselelerin sheshiwge qaratılģan óz-ara organikalıq baylanısqan oqıw metodikalıq qollanbalar toplamı dep táriypleydi.
Búgingi kúnde oqıw metodikalıq komplekslerde tómendegiler bolıwı shárt etip qoyılģan:
-oqıw isleri isshi dástúri,
-kalendar-tematikaliq rejeleri,
-lekciya, seminar hám ámeliy shınıģıwlar hám de óz betinshe tálimniń texnologiyalıq modeli hám texnologiyalıq kartası,
-lekciya tekstleri,
-seminar, ámeliy hám laboratoriya shınıģıwlarınıń islenbeleri,
-óz betinshe jumıs tapsırmaları,
-tiykarģı hám qosımsha ádebiyatlar dizimi,
-prezentaciyalar,
-qadaģalaw hám bahalaw ushın tapsırmalar,
-sillabus,
-pándi oqıtıwģa baylanıslı shólkemlestiriwshi kórsetpeler.
Oqıw-metodikalıq komplekslerdi islep shıģıw wazıypaları:
1. Oqıw metodikalıq támiynattı tayarlaw.
2. Islep shıģarıw, ilim, texnika hám jumıs beriwshilerdiń talapların esapqa alģan halda temanı sistemalastırıw.
3. Sapalı qániygelerdi tayarlawdı támiyinlewshi oqıw-metodikalıq hám basqa da materiallar menen oqıw processin támiyinlew.
4. Tálim processine belsene usıl hám innovaciyalıq pedagogikalıq texnologiyalardı en jaydırıw.
5. Talabalardıń óz betinshe jumısların hám olardıń bilimlerin qadaģalawdı durıs shólkemlestiriw hám rejelestiriw.
6. Elektron sabaqlıq, oqıw metodikalıq qollanbalardı islep shıģıw ushın oqıw metodikalıq materiallardı islep shıģıw.
7. Oqıw procesiniń sapasın sistemalı qadaģalaw imkaniyatın jaratıw.
Oqıw-metodikalıq kompleksler:
-talabalar tárepinen oqıw materialın erkin ózlestiriwin;
-talabalar bilimi qadaģalawdı;
-barlıq túrdegi shınıģıwlardı shólkemlestiriw boyınsha metodikalıq támiynattı;
-qosımsha maģlıwmat penen támiyinleniwi kerek.
Oqıw processinde oqıw metodikalıq kompleksler:
-oqıw materialın ózlestiriwde talabalarģa ámeliy hám metodikalıq járdem beriw;
Pán boyınsha oqıw processin shólkemlestiriwde hám ótkeriwde oqıtıwshılarģa metodikalıq járdem kórsetiw;
-oqıw processiniń metodikalıq támiyinleniwin jetilistiriwde, onı bahalaw hám rejelestiriwge tiykar bolıwı kerek.
Sillabus (lat. Syllabus Urrorum-»ekileniwler dizimi»)-1864-jılda Rim shirkewi tárepinen islep shıģılģan, talqılanatuģın táliymat hám faktorlar dizimi. Áyyemde bul atama (lat Syllabus-katalog) Rim shirkewi tárepinen papa tárepinen islep shıģılģan nızamlardı kodifikaciyalaw ushın qollanılģan.
Sillabus-oqıtılatuģın pánniń materialların, onıń qısqasha mazmknın, teması hám hár bir shınıģıwdıń dawamlılıģın, óz betinshe tapsırmalardı, máslahat beretuģın waqıttı, oqıtıwshınıń talapların, bahalaw sistemaların, aralıq baqlaw kestelerin hám ádebiyatların dizimin kórsetip beretuģın oqıw dástúri.