Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

 
TAYANÍSH TÚSINIKLER: 
Dialektlik leksika
 – belgili bir aymaqta jasaytuǵın xalıqtıń tilinde 
sheklenip qollanılatuǵın sózler. 
Ózlestirilgen sózler 
– basqa tillerden kirgen sózler. 
 
11.2. 
Shınıǵıw. 
Tekstten 
ózlestirilgen 
sózlerdi 
hám 
dialektizmlerdi tabıń. Olardıń parqın túsindiriń. 
Basında  «Qoqanı»  oraypegi  bar,  ústinde  sur  yupka  kastyum. 
Tolısıńqıraptı.  Kózleri  bayaǵıday  ele  qara  suwday  móldirep  tur. 
Ajarı  tazarǵan.  Bizlerdi  kórip  kúlimsiregen  waqıtta  eki  urtı 
97

---

qoynawıtlap  turdı.  Júykeńdi  qıtıqlaytuǵın  qız  qılıǵı  ma,  kelinshek 
nazı ma, áytewir óziniń bir jilwası bar. 
– Haqıyqatın aytıp otırman inim! – dep Tilemis jáne jalbarındı. 
Esik bette quwjıńlap otırǵan Qáliylaǵa pesh tústi: 
– Ajar jeńge menen orın awmassań qáytedi, Tileke? 
–  Qoysańa  orsaqı  sózińdi!  Ǵarrı  kótere  almaǵan  arıstı  kempir 
súyrey alama? – dep alarıp qaradı. 
– Stajına qarasa bizge berer! – dep kózin qıstı da, taǵı Sáliymanı 
uyaltpayın  dedi  me  –  Sáliyma  balıqshılıqqa  jaqında  aralastı  ǵoy! 
Jılımdı basqara almas – dep dáslepki gápin shayıp juwdı. 
Sóytti  de  Qáliyla  menen  awılǵa  xabar  beriwge  ketti.  Kish  pesin 
waqtında kolxoz keńsesiniń aldı alamanǵa toldı. Jámiyla bir shanaǵa 
attı jegip Sapar, Sáliyma úshewi suwıt júrip ketti. 
Tilemis ashıwǵa buwlıqtı. Qasqırdı kórgen ash búrkittey tırnaǵın 
onıń  kegirdeginen  ótkerip  súyrep  ala  jónelgisi  keldi  de  kúsh  penen 
áreń  degende  ózin  toqtattı.  Jel  úrgen  qamıstay  denesi  qalsh  -  qalsh 
etedi.  Eki  kózinen  qáhárli  jalın  atadı.  Tula  boyı  órtenip,  qızıp 
baratırǵanday. Taqatın biylep tura almaydı. 
Qádir súyretilip tórgi bólmege kirdi de, qanatı sınǵan qustay bir 
janbasına jampıyıp otırdı. Tilemis tikke turıp ústi - basına, pishinine, 
kelbet - ajarına jerkenishli kóz benen qaradı. 
Kish  pesinde  Qádir  úlken  aydınǵa  keldi.  Ayaqları  taldı.  Júregi 
sazdı. Júresine otırıp, qapshıqtı aldına jayıp, bir kesek nandı sındırıp 
aldı  da  awızına  buralap  tıǵıp,  ǵayzap  juttı  hám  shiyshedey  tınıq 
muzdıń astınnan telmirip qaradı.  
– Kemeniń basın órge al! Shapshań qıymılda! – degen frontovik 
jigittiń gúńk - gúńk etken dawısı esitilip baratır edi, birazdan keyin 
ses - semir boldı. Keme gá órlep, gá ıqlap, tolqın quwǵan kóshpedey 
qańǵalaqlap,  qanatın  sabalaǵan  qustay  eskeklerdiń  suwdı  gúrep 
shashqan  sesti  emeski  esitiler  edi.  Kempir  bet  álpi  ajarın  túrli 
muqamǵa qubıltıp, ishtegi hásiretin sezdirgisi kelmewge tırıstı. (K.S. 
«Aqdárya»)