Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

2.  Qaraqalpaq  tiliniń  dialektlerinde  túrkiy  emes  tillerdiń 
elementleri. 
Qaraqalpaq 
tili  dialektleriniń  (sóylesimleriniń) 
leksikalıq  quramında  túpkilikli  óz  sózlerimiz  benen  birge  basqa 
tillerden  kirgen  sózler  de  bar.  Solardıń  ishinde  kóbirek  kózge 
túsetuǵını  arab  hám  parsı  tillerinen  kirgen  sózler  esaplanadı.  Bul 
sózler  qaraqalpaq  tiline  belgili  bir  waqıtlarda  kirip  kelip,  házirgi 
waqıtta leksikalıq quramnan orın alǵan. Sonlıqtan, qaraqalpaq tiliniń 
dialektlik  leksikasın  sóz  etkenimizde  basqa  tillerden  yaǵnıy  arab 
hám  parsı  tillerinen  kirgen  atamalarǵa  da  dıqqat  awdarıwımızǵa 
tuwra keledi. 
Arab  hám  parsı  tillerinen  kirip  kelgen  sózlerdiń  tariyxı  hár  túrli 
jaǵdaylar  menen  baylanıslı.  Máselen,  arab  tilinen  sózler 
mádeniyatqa,  diniy  túsiniklerge,  sawda  islerine,  siyasiy  basqarıw 
islerine, xojalıqtıń basqa da tarawlarına baylanıslı kirgen bolsa, parsı 
tilinen kirip kelgen atamalar kúndelikli turmıs qatnasıqlarına, xojalıq 
islerine yaǵnıy turmıstıń barlıq tarawlarına tiyisli bolıp keledi. Parsı 
tilinen  kirgen  sózler  barlıq  tarawlarda  ushırasadı.  Orta  Aziya 
xalıqları basqa xalıqlar menen burınnan mádeniy baylanısta bolǵan. 
Parsı  tilinen  kirgen  atamalar  usı  mádeniy  qatnasıqtıń  nátiyjesinde 
ózbek,  túrkmen,  tájik  tilleri  arqalı  sonday  –  aq,  basım  kópshiligi 
parsı  tiliniń  elementlerin  quraytuǵın  arab  jazıwı  tiykarında  jazılǵan 
kitaplar arqalı hám xalıqtıń awızeki dóretpeleri arqalı kirgen. Mısalı: 
Duwqat  (duwqat  shapan)  –  kiyimniń  atı.  Parsı  tilinde 
duw
  eki 
degendi  bildiredi, 
qat
  degen  biziń  túpkilikli  sózimiz  benen  birigip 
kelip, yaǵnıy (eki qat) bir kiyim atamasın payda etip tur.  
Arab  tilinen  kirgen  sózlerge  qaraǵanda  tájik  –  parsı  tillerinen 
kirgen  sózler  leksikamızdan  hátteki,  sózlik  quramımızdan  orın  alıp 
júdá sińisip, hátteki, júyi bilinbey ketken. Bunıń sebebi Orta Aziyada 
jasawshı  tájik  xalıqları  menen  qaraqalpaq  xalıqlarınıń  arasında 
95

---

burınnan  baylanıs  bolǵan.  Bul  qubılıstı  Qaraqalpaqstannıń  barlıq 
rayonlarında  birdey  dep  qarawǵa  bolmaydı.  Máselen,  Moynaq 
rayonında  jasawshı  xalıqtıń  awızeki  sóylew  tilinde  arab  –  parsı 
tiliniń  elementleri  az.  Buǵan  mısal  rayon  xalqı  balıqshılıq  penen 
erteden  shuǵıllanıp  kelgen.  Balıqshılıq  kásibine  tiyisli  atamalarda 
arab – parsı elementleri hátteki, joqtıń qasında. Respublikamızdıń bir 
qatar  rayonlarında  jasaytuǵın  xalıqtıń  tilinde  (Tórtkúl,  Beruniy, 
Ámiwdárya, Qońırat, Xojeli) arab – parsı tillerinen kirgen elementler 
kóbirek  ushırasadı,  sebebi  bul  rayonlar  aymaqlıq  jaqtan  ózbekler 
hám  túrkmenler  menen  erteden  qatnasıqta  bolıp  kelgen.  Sonlıqtan, 
qaraqalpaq  tiline  awıl  xojalıǵı,  mádeniy,  sawda  tarawlarına 
baylanıslı tájik-parsı sózleri ótken. 
Dialektlik  sózlerdiń  tariyxıy  rawajlanıwı,  payda  bolıw,  kelip 
shıǵıw  tórkini  kózqarasınan  alıp  qaraǵanda  onıń  quramında  eski 
tildiń elementleri sıpatında saqlanıp qalǵan ertedegi qáwim tilleriniń 
de elementlerin kóremiz. Bunnan basqa da, qaraqalpaq xalqınıń hár 
túrli  dáwirlerde  qońsılas  xalıqlar  menen  qarım  -  qatnas  jasaw 
nátiyjesinde  kirgen  sózler  de  bar.  Bul  eski  qatlamlar  menen  birge 
basqa  tillik  elementler  de  ushırasadı.  Usıǵan  baylanıslı  olardı 
dástúriy  hám  dástúriy  emes  ózgeshelikler  dep  eki  toparǵa  bólip 
qarawǵa boladı. 
1. Dástúriy dialektlik ózgeshelikler.
 
Bul toparǵa erte dáwirlerden 
kiyatırǵan  góne  qáwim  tilleriniń  qaldıǵı  retinde  saqlanıp  qalǵan 
ózgeshelikler jatadı. Mısalı: janlıq (usaq mal) hám t.b. 
2.  Dástúriy  emes  dialektlik  ózgeshelikler.
  Bul  toparǵa 
sóylesimlerde sońǵı dáwirlerde payda bolǵan basqa tillerden kirgen 
yamasa  sóz  jasawshı  qosımtalar  arqalı  jasalǵan  sózler  hám  sóz 
dizbekleri kiredi. Olardı eki toparǵa bólip qarawǵa boladı: 
1) Ózlestirilgen sózler. Mısalı: ádeyi, sharqat, ne, ójek hám t.b. 
2) Jámiyetlik – siyasiy turmıstaǵı, mádeniyat, ilim, turmıstaǵı hár 
qıylı  ózgerislerdiń  tásiri  menen  tilimizdegi  bar  sózlerdiń  tiykarında 
jasalǵan  sózler  hám  sóz  dizbekleri.  Mısalı:  kórsetpe  (instrukсiya) 
hám t.b.