Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

2.  Jargon  sózler. 
Tilimizde  jergilikli  dialektlik  hám  kásiplik 
sózlerden  basqa  jargon  sózler  de  qollanıladı.  Jargon,  argo  francuz 
tilinen  alınǵan  sóz  –  kishkene  ǵana  toparǵa  xızmet  etetuǵın,  sol 
topardıń  arnawlı  sózleri.  Jargonlardıń  óz  aldına  sózlik  quramı, 
grammatikalıq  qurılısı  joq.  Biraq,  qanday  da  bir  topar  ulıwma 
xalıqlıq  tildegi  sózlerdi  óz  maqsetine  qaray  mánisin  ózgertip, 
basqasha  túrde  qollanadı.  Basqa  tildiń  elementleri  aralasqan  sózdiń 
bárin 
jargon 
dewge 
bolmaydı. 
Másele 
jeke 
sózlerdiń 
etimologiyasında, qayaqtan, qalay kirip kelgenliginde emes, olardıń 
tek  belgili  topardıń  arasında  ǵana  tarap,  xalıqqa  túsiniksiz  bolıp 
turǵanlıǵında. 
Jargonlar  –  belgili  bir  soсiallıq  topardaǵı  adamlar  arasında  ǵana 
qollanılatuǵın  tek  solarǵa  ǵana  túsinikli  shártli  sózler  hám  sóz 
dizbekleri.  Soсiallıq  topar  geypara  jaǵdaylarda  jargonlardı  awızeki 
sóylewde basqalarǵa túsinikli bolmawı ushın da qollanadı. Máselen, 
urılardıń  jargonı,  áskeriy  jargon,  sportshılardıń  jargonı.  Jargonlar 
kóbinese  jaǵımsız  ekspressivlik  mánige  iye  boladı.  Mısalı:  Burnaǵı 
jılı Qońırat jaqta birewdiń úyin kóterip ketip, eki jılday otırıp ta keldi 
(U.Pirjanov). Mısaldaǵı úyin kóterip ketiw – úyin tonap ketiw, otırıp 
keliw – tyurmada bolıw degen mánilerdi ańlatadı.  
115

---

Jargonlar  ulıwma  xalıq  tilinde  túsiniksiz  sózler  bolǵanlıqtan, 
kórkem 
shıǵarmalarda 
avtor 
tilinde 
qollanılmaydı, 
olar 
qaharmanlardıń  tilinde,  olardı  sıpatlaw  mánisinde  paydalanılıwı 
múmkin. Jargonlar ádebiy tilge enise almaydı.  
Tilimizdegi  kásipлик  sózlerden  jargon  sózlerdi  ajıratıp  biliw 
kerek.  Olardıń  payda  bolıwı,  qollanılıwı  hám  ádebiy  tilge  qatnası 
jaǵınan  bir  -  birine  uqsamaydı.  Kásipke  baylanıslı  sózler  jargon 
sózlerdey  xalıqqa  túsiniksiz  bolıw  ushın  arnawlı  burmalanǵan 
jasandı  sózler  emes,  belgili  kásiptiń  uzaq  waqıt  rawajlanıwı 
nátiyjesinde  payda  bolǵan  sózler.  Olar  xalıqlıq  til  tiykarında 
rawajlanıp, tolısıp, bayıp otıradı. Kásiplik sózlerdiń qollanıwshısı  – 
jergilikli  xalıq.  Sonlıqtan,  olardın  xalıqlıq  sıpatı,  mánisi  bar.  Al, 
jargon sózlerdiń hesh qanday keleshegi joq, xalıqtıń qarım - qatnas 
quralı  bola  almaydı.  Kásipлик  sózler  ádebiy  tildiń  leksikasınıń 
rawajlanıp,  tolısıp  otırıwına  úles  qosadı.  Máselen,  házirgi  waqıtta 
ádebiy tilge enip, pútkil xalıqlıq sıpat alıp ketken kásiplik sózler az 
emes.  Burın  olar  kishkene  ortalıqta  ǵana  belgili  kásipke  baylanıslı 
qollanılatuǵın  sózler  bolǵan.  Jargonlar  menen  argotizmler  ádebiy 
tilge  enise  almaydı.  Olar  kórkem  shıǵarmalarda  qaharmanlardıń 
tilinde qollanılıwı múmkin.