Z islomov, D. Rahimjonov, J. Najmiddinov

ISLAM DININDE ÓMIRDIŃ QÁDIRLENIWI
Islam dininde gúnasız insanlardıń qanın nahaqtan 
tógiw  úlken  gúna  ekenligi  eskertilip,  bunday  jawız 
isler  insaniyatqa  islengen  jawızlıq  bolıp  tabıladı.
Quranı  Kárimde  insan  óziniń  jasaw  huqıqına 
jawızlıq qılıwı da qadaǵan etilip: «Bir-birińizdi nahaq 
óltirmeńiz!  Álbette,  Alla  sizlerge  miyrim-shápáátli-
dir»,  (Niso  súresi:  29-ayat)  dep  eskertilgen.
Muhammed  (s.a.v.)  hádislerinde  ózin-ózi  óltiriw 
haram  ekenligi,  bunday  isti  islegen  kisige  aqırette 
ómirlik  azaplar  bar  ekenligi  haqqında  aytıp  ótken. 
Ulıwma,  Jundub  ibn  Abdullahtan  ráwiyat  etilgen 
tómendegi  hádiste  sonday  delingen:
«Rasulullah  (s.a.v.)  sonday  dedi:  «Sizlerden 
aldıńǵılar ishinde jaradar bir kisi bar edi. Ashıwlanıp, 
pıshaqtı  alıp  qolın  kesti.  Qan  toqtamadı  hám  sol  se-
bepli  nabıt  boldı.  Alla  Taala  ayttı:  «Bendem  nápsisin 
mennen  asıqtırdı.  Men  oǵan  beyishti  haram  qıldım».
Rasulullah  (s.a.v.)  óz  janına  qast  etken  adamnıń 
janazasın  oqımańlar,  bul  bolsa  usı  istiń  sol  dáreje-
de  jaman  ekenliginen  derek  beredi.  Sonday-aq,  islam 
dereklerinde ózin óltirgen kisige  meshit imamı jana-
za  oqıwı  múmkin  emes,  delingen.

---

131
Abu  Hurayra  (r.a.)dan  ráwiyat  etilgen  hádiste: 
«Kimde-kim  taw  tóbesinen  taslap,  ózi-ózin  óltirse, 
ólgennen sóń dozaqta da sonday azapqa duwshar bo-
ladı.  Eger  záhár  iship  ózin  ózi  óltirse,  dozaqta  da 
ómirlik  sol  azapqa  giriptar  boladı.  Kimde-kim  ózin 
temir  bólegi  menen  óltirse,  ol  adam  temir  bólegi 
qarnına  suǵılǵan  halatında  dozaq  otında  ómirlik  qa-
ladı»  dep  aytılǵan  (Imam  Buxariy  hám  Imam  Ter-
miziy  ráwiyatı).
Islam  táliymatına  qaraǵanda  ómir  insanǵa  Alla 
Taala  tárepinen  beriledi.  Onıń  qádirine  jetiw,  hár 
saat,  hár  minutta  qayırlı  hám  sawaplı  islerdi  islew 
talap  etiledi.
Házirgi  waqıtta  ayırım  topar  hám  shaxslar  «ózin 
óltiriw»  túsinigin  shahidlik  penen  aralastırıp  túsin-
dirmekte.  «Shahid»  Alla  Taalanıń  sıpatlarınan  biri 
bolıp,  «guwalıǵı  isenimli,  hámme  waqıt  tayın  bolıw-
shı  Zat»  degen  mánilerdi  ańlatadı.  «Shahid»  sóziniń 
jáne bir mánisi ózge shaxs tárepinen nahaq óltirilgen 
musılman.