Xtmfmt va te bo’limiga qarashli umumta’lim maktabi o’qituvchisi ning



Download 12,63 Mb.
bet13/18
Sana12.07.2022
Hajmi12,63 Mb.
#784233
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   18
Bog'liq
6-tayin

29-TEMA: KIYINIW MÁDENIYATI.

MEKTEPLERDE KIYINIW MÁDENIYATI


T urmıs haqıyqatı sonnan dárek berediki, dúnyadaǵı barlıq bilim hám tájiriybeler, so´z,túsinik, oyda sawlelendiriw hámde juwmaqlar insan iskerligi menen baylanıslı halda paydaboladı. Jáhánda sonday bir ullı túsinik bar, tokı adamzattıń sanalı turmısı ámeldegi eken, ol hesh  qashan hálsirew bilmeydi. Sol sebepli onı o´ta  kem ushraytuǵın - fenomenal hádiysedep  ataymız.
 Bul - saw pikir júritetuǵın, iygilikli arzıw-úmitler menen jasaytuǵınlıq insanlarhám jámiyet tárepinen qadrlanuvchi ruwxıylıq bolıp tabıladı. Ǵárezsizlik jılları biz ushın turmıstıń barlıq tarawlarıdaǵı jańalanıw hám o´zgerisler menen birge, shın mánistegi ruwxıy tikleniw hám rawajlanıw dáwiri boldi.
Kiyinish mádeniyatı - insannıń sırtqı túsi, sonıń menen birge, ruwxıy dúnyası, estetik diydi, aqılıy  sapaları hám intellektual potencialın bildiredi. Ko´hna jazıwlarda kiyim bilim, 
talǵam, parasat, ántek sıyaqlı insaniy pazıyletler menen baylanıslı halda aytılǵan. Kiyim – insannnıń
materiallıq dárejesinń tiykarǵı belgilerinen biri bolıp tabıladı. Kiyinish mádeniyatı insannıń go´zalliq,  ádep boyınsha qarawların sáwlelendiredi.
Kisiniń túsi, kiyim-bası ol haqqında tek jaqsı tásirler qaldıriwi kerek. Kiyiniw mádeniyatı kisiniń didini ańlatadı. Talǵam kisiniń o´ziga muwapıqlıǵın hámde o´zi hám o´zgelerge jaǵatuǵın  kiyim tańlawda ayqın ko´rinedi.
Orta bilim beriw mekteplerinde saw ruwxıy  jáne social- psixologik ortalıqdı qáliplestiriw,qádiriyatlar
 hám ulıwma insanıylıq pazıyletlerge tán halda tárbiya beriw, o´quv-tárbiyaprocesiniń sapası hám ruwxıy-bilimlendiriw jumıslar natiyjeliligin asırıw maqsetinde Xalıqtálimi ministrligi tárepinen 2012 jıldıń 7 iyundaǵı " Ulıwma o´rta tálim mektepleriniń ishkitártip qaǵıydaların jetilistiriw to´g'risida" gi
 buyrıǵı qabıllandı. Ol jaǵdayda áyne o´quvchi kiyinishi máselesine bólek itibar qaratılǵan. 
Bul hújjette biz pedagoglar aldında turǵantiykarǵı wazıypa o´qıwshilarga tálim beriw menen birge o´quvchi jaslardı milliy hámulıwma insanıylıq qádiriyatlar ruwxında tárbiyalaw, olardıń sana-sezimine jáne kewilinideologiyalıq, ruwxıy hám informaciya qáwiplerinen  qorǵaw, olarda ideologiyalıq immunitettiqáliplestiriw hám eń tiykarǵısı babalarımızǵa múnásip áwlad etip tárbiyalaw ekenligi bólek aytıp ótilgen.
Jaqında Xalıq tálimi ministrliginde o´tkazilgan keńeytirilgen hayat jıynalısında da usı máselege  bólek itibar qaratıldi. Jıynalısta Tashkent qala Xalıq tálimi bas basqarması ıqtıyarındaǵı 112, 116, 144, 160, 243, 300, 307-ulıwma ´rta tálim mektepleri o´qıwshilari hám o´qitıwchilari tárepinen  mekteplerinde  engizilgen o´quvchilar hám o´qitıwshilar formaları kórsetiw etildi.2012-2013 o´quv jılıda hár bir  ulıwma o´rtatálim mektep ishki 
múmkinshiliklerinen kelipshıqqa halda, Xalıq tálimi ministrliginiń  2012 jıl 7 iyundaǵı  " Ulıwma o´rta tálim mektepleriniń ishki tártip qaǵıyda arın jetilistiriw to´g'risida" gi buyrıǵına  tiykarınan áke-analardıńlar komiteti  hám keń jámiyetshillik pikirine tayanǵan halda oqıwshilar formasını engiziwdi joybarlastirdi.


Download 12,63 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   18




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish