Учебное пособие по предмету «Каракалпакский язык» написано и утверждено на основе учебного плана и рабочей программы. Учебное пособие предназначено для студентов высших учебных заведений, обучающихся по специальности на узбекском языке

4.9. Tapsırma. «Nókis dúrdanaları» tekstinen ózlerińiz sózlerdi tańlap buwınǵa bóliń, ótkermeleń, tiyisli jerine pát qoyıń.
Úlgige qarań:

Buwınǵa bóliw hám ótkermelew:

4.10. Shınıǵıw. Berilgen tekstten ótkermelewge bolmaytuǵın sózlerdi terip jazıń.
I.Yusupov, T.Qayıpbergenov, 1-kurs, 8-auditoriya, jer, kiyim, aqıl, dos, 5 kg, Neksiya-3, qus, student, 50 sm, QR na, NMPI dıń, kitap, J.Aymurzaev, Aral teńizi, ónerli, mádeniyat.
4.11.Tapsırma. Ózlerińiz gazeta – jurnallardan yaki qálegen kórkem shıǵarmadan ótkermelewge bolmaytuǵın sózlerdi tawıp, dápterińizge kóshirip jazıń.
4.12. Tapsırma. «Ǵárezsiz Qaraqalpaqstan» degen temada tekst dúziń.
Terminlerdi salıstırıń

Qaraqalpaqsha	Ózbekshe	Inglisshe
buwın	bo`g`in	syllable
ashıq buwın	ochiq	open syllable
qamaw buwın	yopiq	closed syllable
tuyıq buwın*	-	-
pát	urg`u	stress
logikalıq pát	mantiqiy urg`u	logical stress
ótkerme	bo`g`in ko`chirish	word wrap

* Ózbek hám inglis tillerinde tuyıq buwın joq. Buwınlar inglis tilinde ashıq, qısıq, dawıslı ses+ r, dawıslı ses + r + e bolıp tórtke bólinedi.
Leksikologiya_5.1.'>5. Sóz baylıǵı – til kórki
Leksikologiya
5.1. Tekstti oqıń hám sóylep beriń.
Sóylew mádeniyatı
Adamnıń parqın bilmeseń
Sóyletip kór, sınap kór.
Parqı sonda biliner
Sózine qarap baha ber – deydi xalıq.
Óz – ara qatnasıqlarda sózdiń roli áyyemnen málim.
Tayaq etten ótedi,
Sóz súyekten ótedi.
Jaqsınıń sózi mazalı
Jamannıń sózi ızalı.
Kúndelikli sóyleytuǵın sózińdi qadaǵalap barıwıń kerek.
Oynap sóyleseń de
Oylap sóyle.
Júdá tez sóyleseń, tıńlaw júdá qıyın, júdá áste sóyleseń de joldasıńdı sharshatadı. Hár bir aytqan sóziń, buwın, ses anıq esitiliwi kerek. Nazlanıp sóylegen jaraspaydı. Sóylegen waqıtta kereksiz sózlerdi mudamı qollana beriw de múmkin emes.
Eger joldasıńnıń tilinde jargon sózler kóp ushırassa, eń mazmunlı degen áńgimeniń de mazası qashadı. Óziniń ana tilin súyetuǵın adam hesh waqıtta onı buzbaydı.
Sóylewdegi áhmiyetli nárse, sózdiń aytılıw intonatsiyası.
«Assalawma áleykum» – degen eń ápiwayı ǵana sózdi qanshama parıq penen aytıwǵa bolatuǵınına sizler názer awdardıńlar ma? Bir jaǵdaylarda ol jıllı, jaǵımlı, basqa bir jaǵdaylarda rásmiy, úshinshisinde salqın, tórtinshisinde ermeklew, besinshisinde sorawlı hám basqasha esitiledi. Sózler intonatsiya hám aytılıwǵa baylanıslı boladı. (Ǵ.J. «Adamnıń estetikalıq mádeniyatı»)
Leksikologiya
Sózlerdiń leksikalıq mánisin hám qollanılıwın úyretetuǵın til biliminiń tarawına leksikologiya dep ataladı.
Tildegi barlıq sózlerdiń jıyıntıǵı sózlik quram yamasa leksikanı dúzedi.
Hár bir sóz belgili leksikalıq máni bildiredi. Sózlerdiń belgili bir zat, qubılıs, belgi, háreket hám t.b. mánilerine onıń leksikalıq mánisi dep ataladı.
Bir ǵana leksikalıq máni bildiretuǵın sózlerge bir mánili sózler dep ataladı.
Bir neshe leksikalıq máni bildiretugın sózlerge kóp mánili sózler delinedi.
Sózler tuwra hám awıspalı mánili bolıp ta keledi. Sózlerdiń tiykarǵı leksikalıq mánisine tuwra máni dep ataladı. Sózlerdiń dáslepki leksikalıq mánisinen awısıp aytılıwına awıspalı máni dep ataladı.
5.2. Berilgen sorawlar boyınsha dóńgelek stol shólkemlestiriń.
1) Sóylew mádeniyatı degende neni túsinesiz?
2) Jargon sózler degen ne?
3) Sóylewdegi eń áhmiyetli nárse ne?
4) Shubarlap sóylew degen ne?