Túsinikleri hám principleri

Tarmaqtta IP- adresslew 

Endi  Internet  tarmaǵınıń  negizinde  jatırǵan  protokollarǵa  yaǵnıy  TCP/IP 

protokollarına ótemiz. Protokol bul – esaplaw sistemalarındaǵı (biziń jaǵdayda bul 

tarmaqlar)  abonentler  menen  óz-ara  tıǵız  tásirleri  hám  qanday  da  bir  klasslardıń 

funkciyalarınıń orınlanıw múmkinshiligin táriplep beriw qaǵıydalar jıynaǵı.  Jáne 

bir bizler kóp isletetuǵın termin bul – interfeys.  Interfeys bul – sistemalardıń ózleri 

arasındaǵı    óz-ara  komponentaler  tásiriniń  quralı  hám  qaǵıydası.  Protokol  hám 

interfeysti  tómendegishe  salıstırıwǵa  boladı:  hár  túrli  shólkemlerdiń  eki 

direktorıniń  sáwbetin  protokol  dep  aytsaq  boladı,  al  bir  shólkemniń    direktori 

menen  qol  astındaǵı  isshisi  menengi  sáwbetti  interfeys  dep  alsaq  boladı.  Siz 

ańlaǵanıńızday  hár  túrli  shólkemlerdiń  isshileriniń  sáwbeti  protokol  boladı.  Endi 

biz  protokol  sózi  qanday  mánisti  ańlatatuǵının  bilemiz,  sonlıqtan  endi  tiykarǵı 

protokollardı kórip shıǵamız. 

Eń muqadesslerdin muqadesi bul TCP/IP protokolları bolıp tabıladı. TCP/IP 

(Transmission  Control  Protocol/Internet  Protocol  —  Jetkerip  berıwdı  basqarıw 

protokolı/Internet-protokolı)  –  bul  bazalı  transport  tarmaq  protokolı.  Bul 

protokoldan hámme Internet tarmaqları tiykar salınǵan. 

---

 

 

Bul  bólimde  TCP/IP  tarmaqları  arqalı  informatsiyalardı  qalay  jetkerip 

berıwdı kórip shıǵamız. Hár qanday informatsiyalardı paket dep atalıwshı azǵana 

portsiyalar  menen  jetkerip  beriledi.  Eger  kerekli  bolǵan  kólemdegi 

informatsiyalardı bir paket penen jetkerip bolmasa ol bólekshelerge bólinedi.  Hár 

bir pakettiń baslamasında jiberip atırǵannıń IP-adresi hám qabıllap atırǵannıń IP-

adresi  kórsetiledi  jánede  porttıń  tártip  nomeri  de.  IP-tarmaqtaǵı  hár  qanday 

kompyuterdiń  IP-adres dep atalatuǵın jeke adresi tayınlanadı. IP-adres – bul  onlıq 

yamasa  on  altılıq  sanaq  sistemaları  formatında  4  san  kórinisinde  noqatlar  arqalı 

ayırılǵan jazıw qabıl qılınǵan 32-razryadlı san. Mısal ushın: 

1. 111.111.213.232 

2. 127.0.0.1 

3. 192.168.9.2 

Egerde  siziń  tarmaǵıńız  Internetke  jalǵanǵan  bolsa  bul  jaǵdayda  TCP/IP 

protokolları  siziń  tarmaqtaǵı  programmalarıńızdı  dúnyanıń  hár  qanday 

kompyuterleri  menen  lokal  tarmaqqa  jalǵanǵan  sıyaqlı  jumıs  islewdi  támiyinlep 

beredi.  IP-adrestiń  qaytalanbaslıǵın  támiyinlew  ushın  IP-adresler  bir  oraydan 

tayınlanadı.