Toshkent davlat sharqshunoslik instituti qosimjon sodiqov turkiy til tarixi

Matn transkripsiyasi 
 
Muqaddima 
[B i l g a   x o q o n   s o‘ z i]: 
Ka  
1. Täŋri-täg täŋridä bulmuš türük Bilgä qağan bu ödkä 
olurtum. Sabïmïn tükäti äsidgil: ulayu in[i] yägünüm, oğlanïm, 
biriki,  оğušum,  bodunum,  biryä  šadapït  bäglär,  yïryа  tarqat, 
buyruq  bäglär,  оtuz  ...  2.  toquz  оğuz  bägläri,  bоdunï,  bu 
sаbïmïn ädgüti äsid, qаtïğdï tiŋlä.  
İlgärü  kün  toğsuqa,  birgärü  kün  оrtusïŋaru,  qurïğaru  kün 
batsïqïŋa,  yïrğaru  tün  оrtüsïŋaru,  аntа  ičräki  bоdun  qо[p] 
m[äŋ]ä kör[ür...]n bunča bо[dunuğ] 3. qop itdim.  Оl аmtï аñïğ 
yоq. Тürük qağan Ötükän yïš оlursar ältä buŋ yoq.  
İlgärü Šаntuŋ yаzïqa tägi sülädim, tаluyqa kičig tägmädim. 
Birgärü  Тоquz  ärsänkä  tägi  sülädim,  Тüpütkä  kïčig 
[täg]mädim. Qurïğaru Yinčü ög[üz] 4. käčä Тämir qаpïğqa tägi 
sülädim. Yïrğaru Yär Bаyïrqu yäriŋä tägi sülädim, bunča yärkä 
tägi  yоrïtdïm.  Ötükän  yïšdа  yig  idi  yоq  ärmis,  äl  tutsuq  yär 
Ötükän  yïš  ärmiš.  Bu  yärdä  оlurup  tаbğаč  bоdun  birlä  5. 
tüzültüm.  
Altun,  kümüš,  isigti,  qutay  buŋsuz  аnčа  birür.  Таbğаč 
bоdun sаbï süčig, аğïsï yïmšаq ärmis. Süčig sаbïn, yïmšаq аğïn 
аrïp,  ïrаq  bоdunuğ  аnčа  yаğutïr  ärmis.  Yаğru  qоntuqdа  kisrä 
аñïğ  bilig аntа üyür ärmis. 6. Ädgü  bilgä kisig, ädgü аlp kisig 
yоrïtmаz  ärmis.  Bir  kisi  yаŋïlsar,  оğušï,  bоdunï,  äbi  äsükiŋä 
tägi  qïdmаz  ärmiš.  Süčig  sаbïŋа,  yïmšаq  аğïsïŋа  аrturup  öküš 
türük bоdun öltüg. Тürük bоdun üläsikiŋ, biryä Čuğay yïš Тög 
ältün 7. yаzï qonayïn tisär, türük bоdun üläsikig аntа аñïğ kisi 
аnčа  bоšğurur  ärmis:  ïraq  ärsär,  yаblаq  аğï  birür,  yаğuq  ärsär, 
ädgü  аğï  birür  tip  аnčа  bоšğurur  ärmis.  Bilig  bilmäz  kisi  оl 
sаbïğ  аlïp,  yаğru  bаrïp,  öküš  kiši  öltüg.  8.  Оl  yärgärü  оlursar, 
türük bоdun, öltäči-sän. Ötükän yär оlurup аrqïš tirkiš ïsаr, näŋ 
buŋuğ yоq. Ötükän yïš оlursаr, bäŋgü äl tutа оlurtаčï-sän, türük 

---

 
302
bоdun,  tоq,  аrïqaq-sän,  аčsаq,  tоsаq  ömäz-sän.  Bir  tudsаr, 
аčsаq  ömäz-sän.  Аntаğïŋïn  9.  üčün  igidmiš  qаğаnïŋïn  sаbïn 
аlmatïn yär sаyu bаrdïğ. Qоp аntа аlqïntïğ, аrïltïğ. Аntа qаlmïšï 
yär sаyu qоp turu ölü yоrïyur ärtig.  
Тäŋri  yаrlïqаduqïn  üčü[n  ö]züm  qutum  bаr  üčün  qаğаn 
оlurtum. Qаğаn оlurup, 10. yоq, čïğаñ bоdunuğ qоp qоburtdïm. 
Čïğаñ  bоdunuğ  bаy  qïltïm,  аz  bоdunuğ  öküš  qïltïm.  Аzu  bу 
sаbïmda igid bаrğu?