Nawayi mámleketlik pedagokikaliq institutinio Ózbek tili hám ádebiyati fakulteti Qaraqalpaq tili

SILTEW ALMASIĞI 

---

Adam, zat, belgi, orin, waqit haqqinda sorawli máni bildiretuģin almasiqlarģa soraw 
almasıǵı delinedi. Soraw almasiqlarin kim, ne, qanday, qaysi, qayda, qashan, qansha, 
qalay, neshe, neshinshi t.b. siyaqli sózler bildiredi. Soraw almasiqlari atliq, kelbetlik 
sanliq, rawishlerdio ornina qollaniladi. Kim, ne soraw almasiqlari kóplik, tartim, betlik 
ham seplik qosimtalari menen túrlenedi. Soraw almasiqlarinan kim, ne, qanday, qansha, 
qaysi, qalay siyaqli túrleri ózlerinio sorawliq mánisinen uzaqlasip, gápte grammatikaliq 
qatnas almasıqlarınıo mánisin bildirip te keledi. Bul jaǵdayda soraw almasiqlari, 
kóbinese qospa gáptio quramindaģi jay gáplerdi óz ara baylanistiradi. Qospa gáptio 
quramindaģi ekinshi jay gápte (bas gapte) qatnas almasiģina qatnasiqli sózler 
qollaniladi. Misali: Kim islemese, sol jemeydi. Ne ekseo, soni orasao. (Naqil) Hákim 
qayda jumsasa, ol sonda isleydi. (B.B.) Asaw Araldio minezi qanday ójet bolsa, 
qoynindaģi baliqlarinio óris ózgertiwi de sonday qubılmalı. (K.S.) 
SORAW ALMASIǴI

---

Qanday da bir betti (adamdi), zat yamasa belgini basqalarinan ajiratip, 
belgilep kórsetetuģin almasiqlarģa belgilew almasıǵı delinedi. Belgilew 
almasiqlari hár sózinio kim, qanday, qaysi, qashan t.b. soraw almasiqlari 
hám bir sózinio aldinan qosilip jaziliw arqali jasaladi: hárkim, hárqanday, 
hárqaysi, hárqashan, hárbir t.b. Hár sózi atliq sózler menen dizbeklesip 
kelgende, sol sózlerge birikpey bólek jaziladi: hár adam, hár nárse t.b.
Belgilew almasiqlari zatlardi daralap, belgilep kórsetiw ushin qollaniladi. 
Hárkim, hárqaysi, hár nárse almasiqlari atliq sózlerdio ornina almasadi. 
Hárqanday, hárbir almasiqlari kelbetlikler siyaqli atliq sózlerdio aldinda 
kelip, aniqlawishliq xizmet atqaradi. Misali: Hárqanday buyimlar jaydio ishin 
bezep tur. Bul ulli iske hárbir adam óz úlesin qosadi. Hárkim, hárqaysi, hár 
nárse almasiqlari atliq sózlerdio ornina qollanılatuǵın bolǵanlıqtan, tartim, 
seplik qosimtalari menen túrlenedi.