|
O’zbekstan Ma’mleketlik Ko’rkem O’ner ha’m Ma’deniyat Instituti No’kis filiali
O'ZBEKSTANDI RAWAJLANDIRIW STRATEGIYASI páninen
óz betinshe jumisi
Tema: PUQARALARDIN' HUQUQ HA’M ERKINLIKLERIN ISENIMLI QORG’AW, KEPILLIKLERIN TA’MINLEW
Orinlag’an: Orinbaev Medet
Qabillag’an:
JOBA
O'ZBEKSTANDA INSAN HA'M PUQAROLARDIN' HUQUQLARI
O'ZBEKSTANDA INSAN HA'M PUQAROLARDIN' ERKINLIKLERI
O'ZBEKSTANDA INSAN HA'M PUQAROLARDIN' BURSHLARI
O'ZBEKSTANDA INSAN HA'M PUQAROLARDIN' HUQUQLARI,
ERKINLIKLERI HA'M BURSHLARI
Ózbekstan mámleket ǵárezsizligine eriwgech, sociallıq-siyasiy turmıstıń barlıq tarmaqların demokratiyalastırıw jolına ótti. Jáhán tájiriybesinen ekenin aytıw kerek, shaxstıń tiykarǵı huqıq hám de erkinliklerin qatań qorǵaw etpesten hám ámelde támiyinlemey turıp, jámiyeti demokratiyalastırıw múmkin emes. Xalqımızdıń bay ruwxıy potencialı, onıń ıqtıyarında bolǵan úlken tábiy baylıqlar hám texnikalıq múmkinshilikler, bekkemlenip baratırǵan xalıq aralıq baylanıslar demokratiyalıq rawajlanıw hám de insan huqıqlarına ámel etiliwi ushın zárúr shárt-shárayatlardı basqıshpa-basqısh jaratıw imkaniyatın berip atır. Ózbekstan Konstitusiyası insan huqıq hám erkinlikleri boyınsha BMT dıń 1948 jılda qabıl etilgen “ Insan huqıqları Umumjahon deklaratsiyasi”ifodasini tapqan qaǵıydalardı yahlit ortaqlıqta sáwlelendirip alǵan.
Ózbekstan Respublikasında barlıq puqaralar bir qıylı huqıq hám erkinliklerge iye bolıp, jinsi, ırqı, milleti, tili, dini, social kelip shıǵıwı, ıqtıqatı, shaxsı hám social
poziciyasinen qat'iy názer, nızam aldında teńdirlar. Jeńillikler tek nızam menen belgilep qóyıladı hám de social ádalat principine uyqas bolıwı shárt. Insan huqıqları jáhánda jetekshi mártebege iye. Hár qanday rawajlanǵan demokratiyalıq puqaralıq jámiyetin qurıwda insan huqıqları roliga jetkilikli baha bermaslik múmkin emes. Tiykarǵı huqıq hám erkinliklerdiń xoshametlantirilishi hám de qorǵawlanıwı jáne de zárúrlirigi, jámiyette hár bir insan huqıqları kepillikleriniń ámeldegi sistemasınıń dúziliwi huqıqıy mámleket qurıwdıń bas shárti esaplanadı.
Ózbekstan Respublikası óziniń ishki hám sırtqı siyasatında BMT dıń ekinshi Umumjáhán konferensiyasında 1993-jılı tastıyıqlanǵan “ Insan huqıq hám erkinlikleriniń universalligi” talaplarına qatań ámel etip, olar qorǵawı barlıq mámleketliklerdi nızamlı túrde uwayımlantirib turıwshı mashqala ekenligi haqıyqatınan kelip shıǵadı. Búgin jáhánde 300 den artıq hújjet insan hám puqaralar huqıqı salasındaǵı xalıq aralıq -huqıqıy hújjetler sistemasın quraydı. Olardıń kópshiligin BMT dıń xalıq aralıq -huqıqıy hújjetleri quraydı. Universal mártebe degi hújjetlerden tısqarı, insan huqıqların támiyinlew hám qorǵawdıń regionlıq sistemaları aktiv shakillantirmoqda. Búgingi kúnde Evropa, Amerika hám Afrika sistemaları regionda insan huqıqların támiyinlewdiń kóbirek rawajlanǵan sisteması esaplanadı. Ózbekstan Respublikası házir insan huqıq hám erkinliklerin qorǵaw salasındaǵı 60 tan artıq xalıq aralıq -huqıqıy hújjetlerge qosılǵan. Insan huqıqları -insan shaxsı hám turmısınıń strukturalıq bólegi.
Ádetde, insan huqıqlarınıń úsh buwını bir-birinen parıq etedi: puqaralıq hám siyasiy huqıqları ; jasaw huqıqı, qiynaqqa salıwdıń, ádalatlı sudlaw huqıqı, jeke turmıstıń qol qatılmaslıǵı huqıqı, pikir hám sóz erkinshegi huqıqı, awqamlarǵa qosılıw huqıqı hám basqalar ;
ekonomikalıq hám social huqıqlar ; bilim alıw huqıqı, miynet qılıw huqıqı, social támiynat alıw huqıqı, maman medicinalıq xızmetten paydalanıw hám úshinshi buwın huqıqı, dep atalıwshılar (tınıshlıqta bolǵan huqıq, rawajlanıwǵa bolǵan huqıq hám t. b). Usı qaǵıydaq Ózbekstan nızam hújjetleriniń pútkil bir sistemasında bekkemlenip qoyılǵan. Oǵan kóre; puqaralardıń tek ayırım qatlamları -pensiya alıwshılar, mayıplar, studentler, balalar, urıs hám miynetfaxriylariga nızamǵa qaray qandayda bir-bir jeńillikler beriliwi múmkin. Belgilengen jeńillikler social ádalat hám nızam aldında teńlik principlerine tıykarlanıwı dárkar. Jámiyette shaxstıń tutqan ornı, puqaralardıń tiykarǵı huqıq hám erkinlikleri hám de minnetleri konstituciyalıq huqıq normalarida óz ańlatpasın tapqdi. Insan hám jámiyet, shaxs hám mámleket munasábetlaridagi qatar máseleler sheshimin tabıwda, eń dáslep huqıquy jaǵdayına qanshellilik yondashilganligi úlken áhmiyetke iye. Shaxstıń huqıqıy jaǵdayınıń tiykarları, onıń strukturalıq bólimleri hár bir taraqqiy etken mámleketler konstitutsiyalari, konstituciyalıq nızamları hám nızamlarında bekkemlenip qoyılǵan. Hár bir shaxs jámiyet aǵzası retinde kórinetuǵın bo'lar eken, sol jámiyet jáne onıń aǵzaları aldında málim juwapkershiliklerdi óz moynına aladı. Sebebi sol jámiyet aǵzası retindegine ol málim poziciyasine iye eken, usınıń sebepinen jámiettiiń aktiv aǵzasına aylanıwı kerek. Jámiyet óz gezeginde mámleket menen da málim munasábetler ornatadıki, bunday munasábetlerdiń eń joqarı kórinisi, óziniń hár bir aǵzasınıń huqıq hám erkinlikleri mámleket tárepinen qorǵaw etiliwi, qorǵaw etiliwiniń mashqalasın qanshellilik dárejede hal etilgenligi menen ańlatpalanadı. Mámleket jámiyet turmısındaǵı barlıq social -ekonomikalıq, siyasiy munasábetleri tártipke salıp barıw wazıypasın ámelgem asırıwda huqıqıy qurallardan qanshellilik sheberona paydalana alsa, jámiyet turmısı da sonshalıq erkin ortalıqqa iye boladı.
Shaxstıń huqıqıy jaǵdayı tiykarınan eki kriterya tiykarında belgilenedi. Birinshiden, shaxstıń jámiyet aǵzası retindegi munasábetlerinde, ekinshiden, shaxstıń arnawlı bir mámleket menen júzege keletuǵın munasábetler tiykarında.
Shaxs huqıqıy jaǵdayın belgileytuǵın, yaǵnıy shaxstıń tártipke solinishi jámiyette ámelde bolǵan social normalar tásirinde júzege keledi. Bunda úrp-ádet, ádep-etika
normalarining, jámiyette ámeldegi hám qáliplesip atırǵan dástúrlerdiń bólek ornı bar. Soǵan qaramay, social normalar shaxstıń huqıqıy jaǵdayına salmaqlı tásir ótkermeydi. Shaxs menen mámleket o'tasidagi munasábetler hújjetler menen tártiplestiriledi. Mámleket ámeldegi bolǵan barlıq huqıq tarawlarınıń wazıypasım social munasábetlerdi tártipke salıwǵa qaratılǵan bolsada, eń tiykarǵı tárepi-konstituciyalıq huqıq tarawı tiykarında shaxstıń huqıqıy jaǵdayına málim ataq beriw múmkin. Shaxstıń huqıqıy jaǵdayına tásir etiwshi qatar faktorlar barki, olar tikkeley shaxstıń jámiyet hám mámleket menen bolǵan munasábetlerinde kórinedi.
Eń dáslep shaxstıń arnawlı bir mámleket menen ajıralmas huqıqıy munasábette bolıwı, yaǵnıy sol mámleket puqaralıǵına ıye bolıwdıń ózi bólek huqıqıy jaǵdaydı belgilep beredi. Puqaralıǵı bolmaǵan, yaǵnıy hesh bir mámleket puqaralıǵın almaǵan adamlardıń huqıqıy jaǵdayı arnawlı bir mámleket bólek jaǵdayda boladı.
Eki puqaralıqqa yamasa kóp puqaralıqqa iye bolǵan adamlardıń huqıqıy jaǵdayı da
málim munasábetlerde ózgeshe jaǵday kásip etedi. Sonday eken, puqaralıq, puqaralıqqa iye bolmaw, kóp puqaralıq máseleleri shaxstıń huqıqıy jaǵdayına tásir etiwshi omil bolıp tabıladı. Ekinshiden, shaxstıń huqıqıy jaǵdayına tásir etiwshi faktorlardan taǵı biri, shaxstıń málim jasqa tolıwı hám nátiyjede mámile uqıpına iye bolıwı esaplanadı. Huqıqıy uqıpǵa iye bolıw da bólek áhmiyet kásip etedi, yaǵnıy óz hatti-háreketine sanalı túrde yondasha alıwlıq kerek. Ózbekstan nızamları menen insan huqıq hám erkinliklerin mámleket tárepinen nızamlı sheklewlerge qoyılatuǵın anıq talaplar tómendegishe belgilengen:
Do'stlaringiz bilan baham: |
