§ 21. Iyesi ulıwmàlàsqàn gáp
Iyesi ulıwmàlàsqàn gáp màzmunı jàǵınàn tek bir
betke qàtnàslı bolmày, hámme betke ortàq ulıwmàlıqtı
bildirip turàdı.
Mısàlı:
1. Jàqsı kóredi eken dep bàrà berme,
Beredi eken dep àlà berme. (Q.n.m.)
2. Bolmàs iske polàt bol, polattan da qattı bol.
(Q.n.m.)
Bul gáplerde bàrà berme, àlà berme feyilleri 2-bet,
buyrıq meyil túrinde àytılǵàn. Olàrǵà ekinshi betti bil-
dirip keliwine ılàyıq sol betke tiyisli bàslàwıshtı (sen)
qoyıp àytıwǵà bolmàydı. Sondày-àq, ekinshi gáptegi
polàt bol, qàttı bol bàyànlàwıshlàr dà sondày. Sebebi,
bul gáplerdiń màzmunınàn tek bir betke ǵànà emes,
ulıwmà hámme betke qàràtà àytılıp turǵànı málim
bolıp keledi.
Mánisi bir betke qàràtılmày, ulıwmà úsh betke
qàtnàslı àytılàtuǵın bir bàs àǵzàlı gáptiń túrine iyesi
ulıwmàlàsqàn gáp delinedi.
http://eduportal.uz
69
Iyesi ulıwmàlàsqàn gáptiń bàyànlàwıshı, kóbinese
ekinshi bettegi buyrıq meyilden, geyde shárt meyilden
de bolàdı. Bundày gápler, kóbinese nàqıl-màqàllàrdà
qollànılàdı. Mısàlı: Jer àydàsàń gúz àydà, gúz àydàmà-
sàń júz àydà. Bir kúnlik jolǵà shıqsàń da, úsh kúnlik
àzıq àl. Ne ekseń, sonı oràsàń. (Q.n.m.) Miynet etseń
ráhátke bóleneseń. (Naqıl)
94-shınıǵıw. Kóshirip jàzıń. Iyesi ulıwmàlàsqàn gápti tàwıp,
bàyànlàwıshınıń àstın sızıń. Olàrdıń qàndày feyillerden bolǵànın,
neshinshi bette ekenin hám gáplerdiń ne ushın iyesi ulıwmàlàsqàn
gáp dep àtàlıwın túsindiriń.
1. Ol àwır minezli jigit edi. 2. Bir nárseni soràmà-
sàń, ózinshe illá dep àwzın àshpàydı, úndemeydi. (Ó.X.)
3. Ónimsiz dep jerden túńilme, suwsız dep jàptàn túńilme.
(Q.n. m.) 4. Qońsını gewleme kóshirerseń, ottı qozǵàmà
óshirerseń. 5. Jàlqàwǵà is buyırsàń, sàǵàn àqıl úyretedi.
6. Tàwıp àlsàń dà sànàp àl. 7. Erte jàtıp, erte tur, bede-
niń bolsın sàlàmàt. 8. Úyińe kelgende, úydey ókpeńdi àytpà.
(Q. n. m.) 9. Qazanıńa ne tússe, shómishińe sol ilinedi.
(naqıl).
95-shınıǵıw. Gáplerdi oqıń. Ishinen iyesi belgili gáp penen
iyesi ulıwmàlàsqàn gáplerdi tàwıń, olàrdıń bir-birinen àyırmàshılı-
ǵın hám qàysı betke qàtnàslılıǵın ànıqlań.
1. Sálmen usı kólge kelip qàrmàq sàldı. Kishigirim
bórge-shàbàqlàr uslàdı. Tınıq suwdı ılàytıp kiyàtırǵàn sàzànǵà
kózi tústi. Áste qolàyın àlà berip shànıshqını urǵàn edi,
sàzàn tırp etpey qàldı. Bàlıqlàrın jormàlǵà dizip, shànıshqı-
nıń sàbınà qıstırıp iynine sàldı. (S.X.)
2. Bàlıqshı àwılǵà shekem bàrıp qàyttım. Sálemińizdi
àtàmà àyttım. 3. Úziksiz dep úyden túńilme, bilimsiz
dep erden túńilme. 4. Mıńdı tànıǵànshà birdiń àtın bil.
5. Óz pikirimdi oǵàn àytıwǵà bàtınà àlmàdım. 6. Bul jerge
tájiriybe ótkeriw ushın keldim. (G.I.) 6. Qızıń erjetse, qızı
jàqsı menen qońsı bol, ulıń erjetse, ulı jàqsı menen qońsı
bol. (Q. n. m.)
http://eduportal.uz
70
96-shınıǵıw. Nàqıl-màqàllàrdàn pàydàlànıp, tálim-tárbiyàǵà,
densàwlıq, tàzàlıqqà, diyqànshılıq hám shàrwàshılıq kásibine bàylà-
nıslı 8 gáp tàwıp jàzıń. Olàrdıń bàyànlàwıshlàrınıń àstın sızıp,
qàysı meyil, qàysı bette ekenin àytıp beriń.
Do'stlaringiz bilan baham: |