|
Teema tutvustus
Läänemere piirkonna energiaturgudel (elekter, gaas, nafta jms) puuduvad sobivad infrastruktuurid, samuti on need on liiga riigikesksed ning ei ole ühendatud ega kooskõlastatud (kuigi koostööd energiaküsimustes tehakse Läänemere piirkonna energiakoostöö (Baltic Sea Region Energy Cooperation, BASREC)45 algatuse raames). Teatavate liikmesriikide turu avatuse ja konkurentsi tase ei ole investeeringuid soodustavate stiimulite pakkumiseks piisav. See tekitab suuremaid riske energiajulgeoleku ja hinnatõusu mõttes. Eelkõige ei ole ülejäänud Euroopa Liidu energiavõrkudesse piisaval määral integreeritud kolm Baltimaad – Eesti, Läti ja Leedu (ainus elektriühendus on Soome ja Eesti vaheline Estlink) –, kes on seepärast energeetika vallas enam-vähem isoleeritud.
Põhiprobleemid
Killustatud elektriturud põhjustavad järgmisi probleeme: a) turu madal likviidsus; b) vähe stiimuleid või võimalusi infrastruktuuri investeeringuteks eelkõige taastuvenergiate puhul. Samuti ei tehta koostööd maagaasi küsimustes, peamiselt seetõttu, et puuduvad gaasiühendused ülejäänud piirkonnaga. Selline olukord tähendab piiriülese kaubanduse ja turu likviidsuse puudumist, kõrgemaid hindu ja väiksemat energiaallikate mitmekesisust.
Kõik Euroopa Liidu / Euroopa Majanduspiirkonna riigid kõnealuses piirkonnas kuuluvad elektri ja gaasi siseturgu. Samas on elektriturgude liberaliseerimise tase endiselt suuresti erinev. Koostoimes infrastruktuuri puudujääkidega on see takistanud Baltimaade füüsilist integreerumist. Piirkonna jaotusvõrkude täiendav füüsiline integreerimine on vajalik üldise tõhususe seisukohalt ja energiavarustuse kindluse parandamiseks mitmekesisemate, sealhulgas taastuvate energiaallikate kaudu. Energiavarustuse kindlust tuleks edendada ka muudel viisidel, näiteks energiatõhususe kaudu.
Lisandväärtus Läänemere piirkonnale
Energiaturu integreeritus parandaks energiavarustuse kindlust eelkõige Läänemere idapiirkonnas. See vähendaks hindu, hõlbustaks energiaallikate mitmekesistamist ja võimaldaks algatada solidaarsusmehhanisme.
Meetmed
Strateegilised meetmed
-
Luua integreeritud ja hästi toimiv energiaturg, rakendades Balti energiaturu ühendamise plaani (Baltic Energy Market Interconnection Plan, BEMIP), mis hõlmab peale infrastruktuuriprojektide teatavaid meetmeid taotletava integreeritud ja toimiva energia siseturu saavutamiseks. See peaks sisaldama riiklike energiastrateegiate paremat kooskõlastamist ning meetmeid energiaallikate mitmekesistamise ja energiaturu parema toimimise edendamiseks.
Koostöömeetmed
-
Suurendada taastuvenergiate kasutamist biomassi ning päikese- ja tuuleenergia laiaulatuslikuma kasutamise kaudu (nt Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetatav projekt Nordwind II, Krieger’s Flak), eelkõige rannikuäärsete ja avamere tuuleparkide ning muude mere taastuvenergia tehnoloogiate tõhususe tõendamise ja kasutuselevõtu uuringute kaudu. Piirkonnas on meretehnoloogia vallas olemas kõrgetasemeline oskusteave. Seda tuleb paremini ära kasutada. Samuti tuleks täielikult ära kasutada Põhjamaade Ministrite Nõukogus välja töötatud bioenergia andmebaas. (Tähelepanu! Seda tuleb lugeda koostoimes prioriteetse valdkonnaga nr 5, „Kliimamuutusega kohanemine”).
-
Tagada tihedam piiriülene koostöö, et vahetada kogemusi ja koordineerida paremini tegevust sellistes valdkondades nagu jaotusvõrk ja mere ruumiline planeerimine, võrkudevahelisse ühendusse investeerimisega seotud reguleeriv raamistik ning tuuleparkide keskkonnamõju hindamine.
Juhtprojektid (näited)
Üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) ja/või Balti energiaturu ühendamise plaani (BEMIP) ning Euroopa majanduse elavdamise kavaga hõlmatud asjakohaste energiaprojektide raames rõhutatakse järgmisi ettepanekuid:
-
10.1. Teostada järelevalvet Balti energiaturu ühendamise plaani (BEMIP) rakendamise üle vastavalt BEMIPi kõrgetasemelise rühma tegevusele. Eelkõige tuleb prioriteediks seada meede eesmärgiga „ühendada Baltimaad piirkonna energiavõrkudesse”. Vajadus korraldada BEMIPi rakendamise üle järelevalvet ei ole seotud mitte üksnes plaani endaga, vaid ka Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiaga. Järelevalvefunktsioon toetub BEMIPi kõrgetasemelisele rühmale ning seepärast on selle projekti eesmärk koordineerida paremini Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ja BEMIPi strateegilisi eesmärke. Komisjon ja asjaomased liikmesriigid on välja töötanud Balti energiaturu ühendamise plaani, milles tehakse kindlaks peamised puuduvad elektri- ja gaasiinfrastruktuurid, loetletakse vajalikud meetmed (sealhulgas rahastamine) ning esitatakse koordineerimismehhanismid, et koondada kokku liikmesriigid, turuosalised ja eri rahastamisallikad. Kaalutakse võrkudevahelise ühenduse innovatiivseid lahendusi, mis hõlmavad avamere taastuvenergia tootmisrajatiste süsteemi ühendamist. TEN-E suunistes loetletud projekte saaks kaasrahastada TEN-E vahenditest, peale selle pakutakse piirkonna infrastruktuuriprojektidele olulist täiendavat rahalist toetust ka Euroopa majanduse elavdamise kava raames. (Juhtiv partner: Leedu; prioriteetsete projektide rakendamise tähtaeg: kinnitatakse hiljem) KIIRPROJEKT___10.2._Tutvustada_avamere_tuuleparkide_ühendamise_kooskõlastatud_lahendusi'>KIIRPROJEKT
-
10.2. Tutvustada avamere tuuleparkide ühendamise kooskõlastatud lahendusi (nt Krieger’s Flakis (Taani, Saksamaa) ja Södra Midsjöbankenis (Rootsi)) (Juhtiv partner: Taani; eduaruande tähtaeg: kinnitatakse hiljem) KIIRPROJEKT
-
10.3. Rakendada Läänemere piirkonna bioenergia edendamise projekti. Projekti eesmärk on tugevdada jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja territoriaalselt integreeritud Läänemere piirkonna arengut bioenergia säästva kasutamise vallas. (Juhtiv partner: Rootsi; eduaruande tähtaeg: kinnitatakse hiljem)
-
10.4. Laiendada Põhjamaade elektrituru mudelit (NORDEL)46 kolmele Baltimaale, järgides astmelist lähenemisviisi ja konkreetset rakendamise ajakava (turu integreerimise tegevuskava) Balti energiaturu ühendamise plaani raames. (Juhtiv partner: Läti; eduaruande tähtaeg: kinnitatakse hiljem)
11.Parandada nii sise- kui ka välistranspordivõrku |
Koordineerivad Leedu ja Rootsi
|
Do'stlaringiz bilan baham: |
