Jobasi: Kirisiw

2.1. Finansliq korsetkishler haqqinda tusinik
Finansliq korsetkishler – bul firma ozinin tiykargi iskerlik usilinan aktivlerdi qanday isletiwi ham daramat aliwi mumkinliginin subektiv olshewi bolip esaplanadi.
Usi atama usinin menen birge malim bir dawirde firmanin uliwmaliq finansliq salamatliginin ulimaliq olshemi sifatinda isletiledi.
Analitikler ham investorlar finansliq korsetkishlerden bir tarawdagi uqsas firmalardi salistiriw yaki uliwma sanaat yaki sektorlardi salistiriw ushin paydalaniladi.
Finansliq korsetkishlerdi olshewdin koplep usillari bar, biraq barshe jollardi birge korip shigiw kerek.
Ameliyattan keletugin daramatlar, operatsion daramatlar yaki operatsiyalardan keletugin pul agimi kibi jonelis elementlerinen, sonin menen birge birliktin uliwmaliq satiliwinan paydalaniw mumkin.
Bunan tisqari, uyreniwshi ham investor finansliq esabatlardi terenrek uyreniwin ham onin osiw jagdaylarin yaki har qanday paseygen qarizdi izlewidi qalewi mumkin.
Bir kompaniyada sawda kreditorlari, obligatsiyalar iyeleri, investorlar, xizmetkerler ham menedjmentdi oz ishine algan koplep mapli tarepler bar. Har bir topar kompaniyanin finansliq korsetkishlerin guzetiwde oz qizigiwshiligina iye.
Guzetiwshiler finansliq korsetkishler tuwrisinda kompaniyanin jilliq esabat dep ataliwshi form 10k da jariya etilgen magliwmatlardan bilip aladilar. Mamleket kompaniyalari SEC-nin talap etiletugin 10k formadagi korinisi baspadan shigariliwi shart.
Esabattin maqseti mapli tareplerge kompaniyanin finansliq iskerligi haqqinda uliwmaliq magliwmat beretugin aniq ham isenimli finansliq esabatin korsetedi.
Finansliq korsetkishlerge misal keltirsek agro bank misalinda.
2020 jil 1-yanvar jagdayina kore banktin jami aktivleri 34,7 trln swmdi quramaqta. Banktin jami kapitali 6,1 trln swm.
Banktin kredit qoyilmalari mugdari 26,3 trln swm ga ten bolgan bul finansliq korsetkishlerge apiwayi misal.


2.2. Finansliq rejelestiriw.
Hár qanday sociallıq-ekonomikalıq processlerdi basqarıw sistemasınıń tiykarǵı basqıshlarınan biri rejelestiriw. Ekonomikalıq ádebiyatlarda, ulıwma formada, rejelestiriw keleshekke jóneltirilgen qararlardı qabıllaw boyınsha iskerlik dep aytiladi.
“Rejelestiriw” túsiniginiń mánis hám mazmunın jáne de ulıwmalastirip xojalıq jurgiziwshi sub'yektler iskerligin muwapıqlastiriwdin ob'yektiv zárúrligi hám múmkinshiligin ańlatıwshı “rejelilik” arqalı anıqlaw múmkin. Haqıyqatinnan da rejelestiriw ámeliyatda joba -liliqti ámelge asırıwdı, yaǵnıy balanslılıq hám sáykeslikke erisiw boyınsha sanalı iskerligin ańlatadı. Usı mánisten alıp qaraǵanda, finanslıq resurslardiń balansliligin (teń salmaqlılıgın) hám proporcionallıǵın támiyinlewge qaratılǵan iskerlikke finanslıq rejelestiriw dep ataladı.
Bunda balanslılıq (teń salmaqlılıq) mámlekettiń iqtiyarinda bolǵan finanslıq resurslar hám xojalıq jurgiziwshi sub'yektlerdin iqtiyarinda qalǵan dáramatlar ortasındaǵı optimal koefficientti ańlatadı. Proportsionallıq (mutano-siblik) bolsa kárxanalar, xojalıq tarmaqları, regionlar hám mámleket sub'yektleri boyınsha dáramatlardıń salıq tolegenshe hám salıq tolegennen keyingi muǵdarları ortasındaǵı aqılǵa say koefficientten ibarat. Áne sol koefficientti kóbeytiw yamasa kemeytiw arqalı mámleket olardıń rawajlanıwın xoshametlew yamasa sheklep qoyıwı múmkin.
Ulıwma hám ápiwayı kóriniste, finanslıq rejelestiriw delingende finanslıq rejelerdi dúziw hám ámelge asırıw procesi názerde tutıladı. Finanslıq rejeni, tap onı islep shıǵıw, jaratıw yamasa dúziw procesi sıyaqlı finanslıq kórsetkishlerdi dóretiwshilik analiz qılıw, ulıwmalastırıw hám óz-ara bóliw sisteması retinde túsiniw kerek. Ámeliyatda tez-tez paydalaniletuǵın rejelestiriw maǵlıwmatların, mısalı, kárxana iskerliginiń formali modelin islep shıǵıw hám sol tiykarda finanslıq kórsetkishlerdiń rejeli sistemasın anıqlawdı, finanslıq joybarlawdıń jumısshı sxeması retinde qaraw múmkin.
Sonı názerde tutıw kerek, finansliq rejelestiriw processinde ol yoki bul subyekt xizmet ko'rsetiwi finansliq tamiynleniwdin turmısshanligin asırıwshı na tabiy faktorlar inabatqa alınıwı kerek. “Finanslıq rejelestiriw” túsinigi óz ishine tómendegilerdi
aladı:
• rawajlaniwdin tiykarǵı tendentsiyaların anıqlaw hám finanslıq analiz qılıw;
• jalb etilgen aqshalar hám waqtınsha bos turǵan qarjilardi jumsaw (jaylastırıw) menejmenti;
• firma ishindegi finansliq natiyjeler ham pullardi reje-lestiriw, esapqa alıw hám baqlaw texnologiyası;
• investitsion menejment;
• kapitallar menejmenti;
• iskerliktin basqa ko'rinisleri (trast, faktoring, lizing va basqalar).
Finanslıq rejelestiriwdin tiykargi waziypalari tomendegiler esaplanadı:
• islep shıǵarıw, investitsion hám finanslıq iskerliklerdi kerekli bolǵan finanslıq resurslar menen támiyinlew;
• pul qarjlarınan ekanom etip, tejep-tergep paydalaniw esabınan kárxananıń paydasın asırıw boyınsha ishki rezervlerdi izlep tabıw;
• kapitaldi nátiyjeli jaylastırıw jolların anıqlaw, odan aqılǵa say hám nátiyjeli paydalanıwdı bahalaw;
• kontragentler menen optimal finanslıq munasábetlerdi ornatıw;
• karxananin finanslıq jaǵdayı, tólewge uqıplılıǵı hám kreditke uqıplılıǵı ústinen qadaǵalaw ornatıw.
Bazar munasábetlerine ótilgenine shekem finanslıq rejelestiriwdin mazmunı kárxanalarda sap operativ wazıypalardı - oraylastırılǵan ekonomika ámel etkenligi ushın jeterli dárejede formal bolǵan kárxanalardıń bes jıllıq finanslıq rejelerindegi kórsetkishlerdi islep shıǵıw, perspektivaǵa mólsherlengen jobalardıń joybarın bahalaw, kárxananıń jıllıq finanslıq jobaların dúziw sıyaqlılardı sheshiwge qaratılǵan edi.
Bunday ámeliyattıń húkim júritkenligi kárxana finanslıq xızmetleriniń abırayına abıray qospaydi, sebebi olarǵa hesh nárse baylanıslı emes. Bazar ekonomikasında finanslıq xızmetlerdiń roli tupten ózgeredi.
Olar kárxana rawajlanıwın aktiv hám tásirli basqaradi hám bir waqtıniń ózinde, sol rawajlanıwdıń baǵdarı hám sapasın qadaǵalap beredi.
Házirgi sharayattaǵı finanslıq rejelestiriw barlıq zárúrli háreketlerdi aldınan ańlawǵa (kóre biliwgine) emes. Bul tiyisli islerdi ámelge asırıw processinde júzege shıǵıwı múmkin bolǵan hár qanday kutilmegen jaǵdaylardı kóre alıw qábileti ham bolıp tabıladı. Álbette, xojalıq jurgiziwshi sub'yekt óz iskerligindegi barlıq táwekel-chiliklerge (risklarǵa) toqtatıw bere almaydı. Lekin ol áne sol risklardı aldınan nátiyjeli kóre biliw járdeminde basqarish múmkinshiligine iye.
Finanslıq rejelestiriw ámeliyatında tómendegi tiykarǵı usıllardan (metodlardan) paydalanıw múmkin:
• ekonomikalıq analiz usılı;
• normativ usıl;
• balansli esap -kitaplar hám pul aǵısları usılı;
• ko'p variantlılıq usılı;
• ekonomikalıq -matematikalıq modellestiriw usılı;
• ham basqa usıllar.
Finanslıq rejelestiriw protsesinin tomendegi tiykargi basqıshların ajıratıp kórsetiw múmkin:
• xo'jalik jurgiziwshi sub'yektler iskerliginiń finanslıq nátiyjelerin izertlew;
• operativ jobalardıń ózgeriwi tiykarında finanslıq esabatlardıń boljaw variantların islep shıǵıw;
• o'z joba tapsırmalarınıń atqarılıwın támiyinlew ushın xojalıq jurgiziwshi sub'yekttin finanslıq resurslarǵa bolǵan anıq (konkret) mútajliklerin anıqlaw;
• finanslastiriw derekler (sonday-aq, óz hám sırtqı dereklerdiń) hám olardıń strukturalıq dúzilisin boljaw;
• xo'jalik jurgiziwshi sub'yektler finansın basqarıwdıń sistemasın jaratıw jáne onı qollap-quwatlaw;
• duzilgen jobalardı operativ ózgertiw, rejimin (reglamentın) islep shıǵıw.
Finanslıq rejelestiriwdin eki túri bolıwı múmkin:
• strategik finanslıq rejelestiriw;
• jariy finanslıq rejelestiriw.
Strategiyalıq finanslıq rejelestiriw óz ańlatpasın strategik finanslıq jobalarda tabadı, ol sırtqı hám ishki ortalıqta ózgerip atırǵan xojalıq júrgiziw sub'yekti finanslıq rawajlanıwınıń kóp variantlı boljawınan ibarat esaplanadi.
Strategiyalıq finanslıq reje, hesh bolmaǵanda, tómendegi sorawlarǵa anıq juwap beriwi kerek:
• xo'jalik jurgiziwshi sub'yekt ushın talap etiletuǵın kapitaldıń ólshemi qanday, ol qaysı derekler esabınan hám qanday múddetlerde tartinadi?
• bu kapitaldan qanday etip paydalanıladı?
• o'z kúshine ısengen halda xojalıq jurgiziwshi sub'yekt rawajlanıwı múmkinbe? Eger joq bolsa, finanslıq resurslardi tartıwdıń derekleri qanday?
• xo'jalik jurgiziwshi sub'yekt pul qarjları tusimler, óndiristiń rentabelligi hám investitsiyalar daramatliginin qanday dárejelerine shıǵıwı múmkin hám qaysı múddetlerde?
Óz gezeginde, ámeldegi finanslıq rejelestiriwdin tiykarǵı funksiyaları tómendegilerden ibarat:
• islep shıǵarıw, investitsion, marketing, ilimiy-prayektli hám izlew xızmetlerin hám de social joybarlardi ámelge asırıw ushın zárúr bolǵan finanslıq resurslardin kólemi hám olardıń dereklerin anıqlaw;
• tovardi (jumıstı, xızmetti) islep shıǵarıw hám satıw ózine túser bahasın rejelestiriw;
• pul aǵısların rejelestiriw;
• putin xojalıq jurgiziwshi sub'yekt sheńberinde paydanı rejelestiriw (boljaw);
• investitsiyalardin tabıslılıǵın rejelestiriw.
Finanslıq rejelestiriw mámleket milliy xojalıǵın rejelestiriwdin strukturalıq bólegi bolıp, sotsial-ekonomikalıq rawajlanıw rejesiniń kórsetkishlerine tayanadi, finanslıq sistema barlıq shólkemleriniń xızmetlerin muwapıqlastiriwga jóneltiriledi. Finanslıq sistema bólek buwınlardıń salıstırmalı ǵárezsizligi tómendegilerdi ózinde sáwlelendiriwshi finanslıq rejelerdin islep shıǵilıwı zárúr ekenligin belgilep beredi:
• pul fond (fond) larin qáliplestiriw hám olardan paydalanıw formaları hám usıllarınıń ayriqshalıǵı;
• finansliq resurslardi tarmaqlar hám aymaqlar boyınsha qayta bólistiriw.
Finanslıq rejelestiriwdindıń bas ob'yekti rejede óziniń muǵdarlıq ańlatpasın alatuǵın finanstin buwınları (finanslıq munasábetler) esaplanadı.
Konkret pul fondlari qarjlarınıń háreketi birden-bir sistemaǵa birlesti-rilgan tiyisli finanslıq rejelerde ańlatpalanadı hám bekkemlenedi.
Finanslıq rejeler sistemasınıń orayın byudjet rejesi iyeleydi, ol jaǵdayda byudjet fondinin háreketi, dáramatlar hám qárejetlerdi qáliplestiriw hám olardan paydalanıwdıń formaları hám metodları, dáramat hám qárejetlerdiń strukturalıq dúzilisi hám strukturası óziniń muǵdarlıq ańlatpasın tabadı.
Byudjetten tısqarı mámleket arnawlı fondlarining háreketi, uyqas túrde, Pensiya fondı, Social qamsızlandırıw fondı, Májburiy medicina qamsızlandırıwı fondı, Jol fondı, Xalıq bantligi mámleket fondı sıyaqlılardıń finanslıq rejelerinde (smetalarida), olardıń dáramatları hám qárejetlerinde sáwlelendiriledi. Olardıń dáramatlar bóleginde yuridikalıq hám fizikalıq shaxslardıń májburiy hám qálegen badallari ańlatpalanadı. Qamsızlandırıw badallarining muǵdarı miynet haqiga salıstırǵanda procentlerde ornatıladı.
Arnawlı fondlarga bólek byudjet qarjları túsiwi, aqshalar jetispegende arnawlı fondlar bir-birlerinen qarızǵa aqshalar alıwı múmkin. Sonday etip, mámleket arnawlı fondlari bir- biri hám byudjet fondı menen bekkem baylanıslı.
Qamsızlandırıw fondı pútkil jámiyet, bólek regionlar, aymaqlar hám puqaralar masshtabındaǵı joǵatiwlardi qayta tiklew ushın kerek boladı. Barlıq xo'jalik jurgiziwshi sub'yektlerdin mútajliklerin esapqa alıw ushın qamsızlandırıw fondı da rejeli tárzde qáliplestiredi hám odan paydalanıladı. Bul jerdegi finanslıq rejenin dáramatlar bóleginde kárxana, shólkem hám bólek puqaralardıń badallari, basqa fondlardan (byudjet baǵdarındaǵı) aqshalardıń túsiwi, qárejetler bóleginde bolsa tábiyǵiy apatlardan kórilgen ziyanlardi qaplaw, qamsızlandırılmaganlarga qamsızlandırıw tólenbeleri summasın tólew sıyaqlılar sáwlelendiriledi. Qamsızlandırıw fondin qáliplestiriw hám odan paydalanıwdıń rejesi aqshalardan jáne de natiyjelilew paydalaniwga múmkinshilik beredi.
Finanslıq rejelestiriwdin ulıwma mámleketlik hám aymaqlıq dárejelerine keleshektegi (keleshek ushın mólsherlengen) finanslıq rejeler, finanslıq balanslar hám sonıń menen birge, xalıq dáramatları hám qárejetleri háreketiniń balansın islep shıǵıw hám ámelge asırıwlar kiredi.
Keleshektegi (keleshek ushın mólsherlengen) finanslıq rejelestiriw ekonomikalıq hám sotsial rawajlanıw hám de finanslıq siyasatti muwapıqlastiriwdi támiyinlew, sonin menen birge, islep shıǵılatuǵın reformalar, programmalar hám nızamlardıń finanslıq aqıbetlerin kompleks tárzde boljaw, uzaq múddetli unamsız tendentsiyalardı baqlaw hám olarǵa salıstırǵanda tiyisli sharalardı waqıtında qabıllaw maqsetlerinde ámelge asıriladı.
Ádetde, keleshektegi finanslıq rejeler náwbettegi úsh jıl ushın islep shıǵılıp, onıń birinshi jılı ushın byudjet dúziledi, náwbettegi eki jıl reje dáwiri esaplanıp, olar dawamında daǵaza etilgen ekonomikalıq siyasattiń haqıyqıy nátiyjeleri gúzetiledi.
Keleshektegi finanslıq rejeler mámleket, onıń aymaqliq strukturaları sotsial-ekonomikalıq rawajlanıwınıń anıqlastirilgan orta múddetli boljawınıń kórsetkishlerin esapqa alǵan halda hár jılı ózgertiliwi (korrektirovka etiliwi) múmkin. Reje dáwiri bolsa, bunda taǵı bir jıl aldınǵa jıljıtıladı.
Social tákirar óndiristiń proportsionallıǵı hám balansliligin támiyinlewde, pul mámilesin tártipke salıwda mámlekettiń jıynama finanslıq balansı (finanslıq resurslar balansı) hám hár bir aymaqliq tuzil-melerdiń dáramatlar hám qárejetler balansı zárúrli orındı iyeleydi. Mámlekettiń jıynama finanslıq balansı (finanslıq resurslar balansı) mámleket, onıń sub'yektlari, aymaqlıq strukturaları hám málim aymaqta iskerlik kórsetip atirgan barlıq xojalıq jurgiziwshi sub'yektlerdin barlıq daramatlari hám qárejetleriniń quraminan ibarat esaplanadi. Ol bıltırǵı mámlekettiń esabat jıynama finanslıq balansı (esabat finanslıq resurslar balansı) tiykarında hám mámleket sotsial-ekonomikalıq rawajlanıwınıń boljaw kórsetkishlerine muwapıq túrde dúziledi hám de olar byudjet rejelerin islep shıǵıwda tiykar bolıp xızmet etedi.
Bul finanslıq rejeler (hújjetler) Finans ministrligi hám finanslıq sistemanıń basqa bólindileri aktiv qatnasında ekonomika ministrligi tárepinen islep shıǵıladı. Balansda byudjet fondı, byudjetten tısqarı arnawlı fondlar, qamsızlandırıw fondı, kredit fondı, kárxana hám shólkemlerdiń pul fondlari hám, aqır-aqıbetde, puqaralardıń pul qarjları quramında rejelestirilip atirgan resurslardıń qáliplesiwi hám olardan paydalanıw sáwlelendiriledi. Finanslıq rejelestiriwdin balans metodı mámleket, onıń aymaqliq strukturaları hám jergilikli administraciyaları masshtabında finanslıq resurslar defitsitin anıqlawǵa, barlıq xojalıq jurgiziwshi sub'yektler ortasında aqshalardı nátiyjeli hám tıyanaqlı qayta bólistiriwge múmkinshilik beredi. Mámlekettiń jıynama finanslıq balansı (finanslıq resurslar balansı) ámeldegi barlıq finanslıq rejelerdı birden-bir sistemaǵa birlestiradi. Onıń kórsetkishleri byudjet hám kredit rejelerin, sonıń menen birge, basqa finanslıq rejelerdi dúziwde tiykar retinde qabıl etiledi.
Basqa bir sintetik balans - xalıq dáramatları hám qárejetleriniń balansı - mámlekettiń jıynama finanslıq balansı (finanslıq resurslar balansı) menen tikkeley baylanısqan bolıp tabıladı. Ol jaǵdayda naq pulli hám naq pulsiz sırtqı kórinisler degi xalıq pul resurslariniń háreketi óz ańlatpasın tabadı. Balansda sáwlelendirilip atırǵan xalıqtıń pul dáramatları óziniń deregine kóre tómendegi úsh gruppaǵa bólinedi:
• ish haqi hám mıynet haqına ústemeler, sıylıqlar, sapar qárejetleri ushın mólsherlengen aqshalar, jallanbalarga (xızmetkerlerge) jumıs beretuǵın tárepinen ámelge asırilatuǵın socialliq xarakterdegi tólenbeler;
• tadbirkarliq iskerliginen alınǵan dáramatlar, kárxanalardıń paydasına sheriklik, jeke múlk menen operatsiyalar hám finans- kredit operatsiyalarınan olinatugin dáramatlar;
• sotsial transfertlar - mámleket pensiyaları, pensiyalar, stipendiyalar hám soǵan uqsaslar.
Tap sonıń menen birge, balansda sáwlelendirilip atırǵan xalıqtıń pul qárejetleri de tómendegi gruppalardan ibarat boladı:
• tutiniw qárejetleri;
• saliqlar, basqa májburiy tólewler hám qálegen badallar;
• pul toplanbalari hám fondlar.
Finanslıq reje esaplanǵan bul balans xalıqtıń dáramatları hám qárejetleri ortasındaǵı proportsiyani anıqlaydı, miynet haqi hám pensiya támiynatınıń ósiwliligi, tovarlar usınısı kóleminiń asqanlıǵın ańlatadı. Usılarǵa muwapıq túrde, xalıq pul dáramatları hám qárejetleri balansı naq pulli pul aylanbası, usaqlap satıw tovar aylanbası, salıq tusimleri, kredit resurslarin rejelestiriw ushın zárúrli rol oynaydı. Bul balans finans ministrligi, oraylıq bank hám finanslıq sistemanıń basqa shólkemleri qatnasıwında ekonomika ministrligi tárepinen islep shıǵıladı.
Málim bir múddetti qamtıp alıwına qaray, finanslıq rejeler tómende eki gruppaǵa bóliniwi múmkin:
• uzoq múddetli finanslıq rejeler;
• qisqa múddetli finanslıq rejeler.
Uzaq hám qısqa múddetli finanslıq rejeler bir-birlerinen tekǵana óziniń qamtıp alıw boyınsha, bálki rejelestiriw maqsetlerine kóre de parıq etedi. Eger uzaq múddetli finanslıq rejelerdin bas maqseti finanslıq turaqlılıq kóz qarasınan firma keńeyiwine jol qoyılıwı múmkin bolǵan pátlerin anıqlaw bolsa, qısqa múddetli finanslıq rejelestiriwdin bas maqseti firmanıń tólewge turaqlı uqıplılıǵın támiyinlewden ibarat esaplanadi.
Bólek alınǵan xojalıq jurgiziwshi sub'yektlerdin finanslıq rejesi oǵan tiyisli bolǵan biznes-rejenin strukturalıq bólegi esaplanadı.
Ol jaǵdayda marketing, operativ iskerlik, mulkke iyelik huqıqı hám kárxana iskerlik kórsetiwiniń basqa baǵdarları baha kórsetkishlerinde ańlatpalanadı.
Finanslıq reje kárxana pútkil iskerligin finanslıq tárepten támiyinlewdiń quralı retinde maydanǵa shıǵadı hám bir waqtıniń ózinde, sol iskerliginiń finanslıq nátiyjelerin xarakterleydi. Rejenin quramında finanslıq joba tómendegi jónelisler boyınsha islep shıǵıladı:
• bazarlardi hám názerde tutilip atirgan satıwlar kólemin ózlestiriwdiń rejelilik kórsetkishlerin islep shıǵıw;
• ozinde tuser bahanin túrli kórinislerin esap kitap qılıw.
Bul jerde marketing izertlewleri, reklama, bazarlardı ózlestiriw qárejetlerin esapqa alıw zárúrli áhmiyetke iye boladı;
• pul qarjilarınıń jıllıq aǵımın proektlestiriw hám finanslıq nátiyjelerdi anıqlaw. Bul tusimlerdin kelip túsiwi, devitorlik hám kreditorlik qarızlarınıń ózgeriwi, finans tólewlerin optimallastırıw hám basqalar boyınsha dinamikalardıń boljaw etiliwin talap etedi. Sol jerdin ózinde paydaǵa tiyisli esap kitaplar kárxananıń ámeldegi keleshektegi potencialı menen, sonıń menen birge, biznes-rejenin basqa bólimlerinde anıqlanatuǵın sheklenbeler menen muwapıqlastiriliwi kerek;
• zaruriy investitsiyalardıń kólemi, islep shıǵarıwdı keńeytiw boyınsha finanslıq resurslarınıń kólemi, olardıń natiyjeliligi hám paydaǵa tásirin anıqlaw;
• ham basqalar.
Ulıwma alǵanda, finanslıq rejelerdin kórsetkishleri mámlekettiń finanslıq jaǵdayın analiz qılıw ushın baslang'ich material esaplanadı, perspektivaǵa mólsherlengen rejelestiriwdin informaciyası bolıp xızmet etedi.
Finanslıq rejeler sisteması finanslıq resurslar derekleriniń (fizikalıq hám yuridikalıq shaxslar dáramatları) strukturalıq dúzilisindegi ózgerislerdiń ob'yektiv túrde óz-ara baylanıslılıǵı hám uzaq múddetli tendentsiyaların, sonıń menen birge, keleshekte bul tendentsiyalar rawajlanıwına tásir kórsetiwi múmkin bolǵan faktorlardı anıqlawǵa múmkinshilik beredi.
Finanslıq rejelestiriwdi finanslıq boljawsız oyda sawlelendirip bolmaydı. Ol yamasa bul dáwir dawamında mámlekettıń múmki bolǵan finanslıq jaǵdayın (jaǵdayın) aldınan kóre biliw hám finanslıq rejelerdin kórsetkishlerin tiykarlawǵa finanslıq boljaw dep ataladı. Teoriya hám ámeliyatda finanslıq boljaw ekige ajratıladı:
• o'rta múddetli (5-10 jıllıq) finanslıq boljaw;
• uzoq múddetli (10 jıldan artıq) finanslıq boljaw.
Finanslıq boljaw finanslıq rejelerdi dúziw basqıshınnan aldın júz beredi. Ol jaǵdayda jámiyetiń málim bir dáwirdegi rawajlanıwına arnalǵan finanslıq siyasattiń kontseptsiyası islep shıǵıladı. Finanslıq boljawdıń bas maqseti boljawlanıp atırǵan dáwirde rasında ámeldegi bolıwı múmkin bolǵan finanslıq resurslardın real kólemi, olardı qáliplestiriw derekleri hám olardan paydalanıwdı anıqlawdan ibarat. Finanslıq boljawlar finanslıq sistema shólkemlerine finanslıq sistemanı rawajlandırıw hám rawajlandiriwdin, finanslıq siyasatti ámelge asırıw formaları hám metodlarınan hár túrli variantların belgilewge múmkinshilik beredi. Usı mánisten alıp qaraǵanda, finanslıq boljawlar finanslıq siyasatti islep shıǵıwdıń zárúrli elementi hám bir waqtıniń ózinde zárúrli basqıshı bolıp esaplanadı. Olar járdeminde finanslıq sistemanıń barlıq sub'yektleri aldında turǵan sociallıq-ekonomikalıq wazıypalardı sheshiwdiń túrli tsenariyleri islep shıǵıladı.
Finanslıq boljaw túrli usıllardıń qollanıliwin talap etedi. Olardıń eń túpkiliklileri tómendegiler bolıwı múmkin:
• ekonomikalıq processlerdi anıqlaytuǵın faktorlarǵa baylanıslı túrde finanslıq reje kórsetkishleriniń dinamikasın xarakterleytuǵın ekonometrik modeldi jaratıw;
• korrelyatsion-regression analiz;
• ekspertli bahalaw metodı.
Tiykarında anıq qáliplestirilgen maqset hám oǵan erisiwdiń quralları jatqan programmalı maqsetli jandasıwdan paydalanatuǵın finanslıq rejelestiriwdin metodı retinde finanslıq programmalastırıw tómendegi-lerdin bolıwın názerde tutadı:
• jo'nelisler bo'yinsha mamleket qarejetlerinin tiykargilarin belgilew (ornatıw);
• mamleket qarjları sarıplanıwınıń natiyjeliligin asırıw;
• tuwri variantti tanlaniwina muwapiq rawishta finanslıq támiynlewdi toqtatıw.
Programma variantınıń tańlanıwı, bárinen burın, ekonomikalıq faktorlarǵa (resurslarǵa) baylanıslı. Bunda tek maqsetke erisiwdiń masshtabı, áhmiyeti hám quramalılıǵı emes, bálki ámeldegi rezervlerdin kólemi, kutilip atirgan jámi nátiyje, maqsetke erisilmegende potentsial joǵaltpalar da esapqa alınadı. Finanslıq siyasat salasındaǵı uzaq hám qısqa muddali maqsetler hám sharalardı muwapıqlastiriwdin muhim metodı retinde programmalastırıwdan finanslıq joybarlawdıń házirgi ámeliyatında aktiv paydalanıw maqsetke muwapıq bolıp tabıladı.
Finanslıq programmalastırıw rawajlanǵan mámleketlerde ótken ásirdiń 60 -jıllarınnanaq paydalanıp kelinip atir. Onıń tiykarǵı mánisi bes jıllıq “ózgerip turatugin” qárejetler rejesin dúziw menen belgilenedi. Hár jılı ámeldegi jıl jobası kórsetkishleriniń kutilip atirgan atqarıwı tiykarında joba ózgertiriledi (korrektirovka etiledi). Bunda kórsetkishler bes jıllıq shkala boyınsha bir jıl aldınǵa (esap beriw jılınan keyingi jılǵa) “kóshiriledi”. Aldında turǵan birinshi jıldıń joba kórsetkishleri direktiv (májburiy), keyingi tórt jıllıq kórsetkishler bolsa móljellı (orientirovkali) xarakterge iye esaplanadı.
Házirgi waqıtta dúnyanıń júdá kóp mámleketlerinde islep shıǵarıw maqsetlerine, resurslar hám atqarıwshılar boyınsha balansliliqqa jóneltirilgen ilimiy-izertlew, shólkemlestirilgen-xojalıq hám basqa ilajlar sistemasınan ibarat bolǵan maqsetli kompleksli programmalarlardan keń paydalanılıp atır.