Jańadan ajiralip shiqqanlar "Shoroyi ulama" shólkemin dúzdi hám "Al Izox" atli gazetasinda óz ideyalarin turaqli túrde baspadan shıģarip bardi.
Jadidler usi jildiń ózinde quriltaylar shaqirdi hám basli waziypa - Túrkstan avtonomiyasin dúziw máselesi kóndeleń qoyilar edi. 1917-jil 26-noyabrde Qoqan qalasinda úlke musilmanlariniń IV ayriqsha quriltayinda avtonimiyani dúziwge erisildi.
Solay etip, úlkeniń qádirli millet súyiwshi tulģalarinan ibárat milliy hákimiyat dúzilip, oniń moynina úlken waziypa júklendi. Eń áhimiyetlisi qáddi búgilgen, qádir-qimbati, maqtanishi ózgeler tárepinen kemsitilgen, qisimģa ushiraģan kewli qalģan Turkstandi júzege shiģariw, ģarezsilikti áste-aqirin tiklew maqset edi.
Biraq, Túrkstan avtonomiyasi kóplegen obiektiv hsm subiektiv sebepler arqali ózin-ózi jetkilikli dárejede qorģaw imkaniyatina iye bolmadi. Avtonomiya bar joģi 72 kúni jasadi. 1918-jil 18-fevral kúni "Shoroyi ulama" jámiyeti baslamasi menen avtonomiyada awdarispaq boldi. Materialliq, áskeriy, qarjilay járdem kórsete alatuģin real kúshlerdiń hám imkaniyatlardiń bolmaģanliģinda buģan sebep boldi.
Avtonomiya sirtqi jaģday kóz qarasinan da óz jilawina alip, sirtqi dúnyada ajiralip qaldi. Oni hár tárepleme quwwatlaw áskeriy materialliq hám ruwxiy jaqtan járdem beretuģin hesh bir shet el mámleketi menen tikkeley baylanis ornatiwga úlgerilmedi. Bul faktorlar Turkstan avtonomiyasi awhalin shiyelenistirip, oni aqir-aqibetinde háreketsizlikke duwshar etti.
Túrkstan Avtonomiyasi jeńiliske ushirap, qiyraliwģa bet bursa da, biraq ol úlke xaliqlariniń ómiri hám tariyxiy taģdirine óshpes iz qaldirdi. Eń áhimiyetlisi, ol endi ģana ģaerzsizlikke qarap bet burģan, óz erki azatliģi hám baxtin quriw jolinda dáslepki qádemlerin qoyģan japakesh xaliqtiń kózin ashti, sanasi, ruwxin ģarezsizlik nuri menen jaritti. Avtonomiya tájriybesi Túrkstan xaliqlariniń milliy ózligun ańlawģa, kimniń dos-dushpan ekenliginiń parqin tereń bilip aliwģa ģarezsizlikke erisiw processi qiyin qiyin qarama-qarsiliqli gúresler arqali ayawsiz keshiwine, bul jolda heshqanday kelisimlerge orin bolmawina, kerek bolģanda sansiz qurbanlar beriwge tuwra keliwin túsinip jetiwine járdem berdi.
Avtonomiya qayģisi soniń menen birge sovetler húkimetiniń ezilgenxaliqlardiń olardiń huqiqiy teńligi óz milliy mámleketshiligin pútkilley hiyle-jalģanliģin alaman xaliq názerinde ashiqtan-ashiq kórsetip berdi. Al bul bolsa erk hám azatliqqa umtilip jasap kelgen Yurkstanlilar ushin úlken ómirlik sabaq boldi. Turkstam xalqu endi óz erki, ģarezsizligin birewler, jat shet elli kùshler, olardiń "kósemleri" járdemi menen emes, al tek óz kúshleri menen ģana, óz qollari menen, óz milliy basshilari menen birgelikte gúresip, qolģa kirgiziwleri múmkin ekenligine qatań isenim payda etti.
Turkstan jadidleri alip barģan aģartiwshiliq háreketleri pútkil Orta Aziya xaliqlariniń ózlikti ańlap jetiwinde úlken rol oynadi. Bul jolda hátte áskeriy kóterilisler, atap aytqanda, 1916-jilgı Jizzax kóterilisi, 1917-1918 jillardaģi xaliq kóterilisler, Ferģana jerlerindegi sovet armuyasi menen jergilikli kúshlerdiń ģarezszilik jolindaģi qanli sawashlar buģan misal bola aladi. Jadidler tekģana siyasiy jaqtan emes, bálkim xaliqtiń milliy mádeniyatin asiriwda úlken islerdi ámelge asirdi. Teatrlar, shiģarmalar hám basqa da mádeniy aziq alatuģinday tarawlarda óz belsendiligin kórsetti.
Jadidshilik dawamshilari sipatinda 20-30-jilardaģi, 1937-1938-jillardaģi repressuya qurbanlari bolģan ata-babalarimizdiń iske asirģan tinimisz háreketleri, tógilgen qutli qanlari, berilgen espasiz qurbanlari kegi, ibrati azģana emes. Olardiń jarqin, aydin esteligi házirgi minnetdar áwladlariniń kewli ruwxinda mudami saqlanatuģini, maqtanish-quwanish tuyģisi menen eslenetuģinliģinan ibarat.
Do'stlaringiz bilan baham: |