B. Q. Xaydarov

144. 
Qosındını aralas san kórinisinde ańlatıń:
 
a) 2 + 5
14
__ ; b) 7 + 3
41
__ ; d) 3 + 9
131
___ ; e) 2 + 9
311
___ .
145. 
Nadurıs bólshekti aralas sanǵa aylandırıń: a) 56
17
__ ; b) 77
34
__ ; d) 99
12
__ ; e) 394
86
___ .
Úyde orınlaymız
146.
Sandı nadurıs bólshek kórinisinde ańlatıń:
a) 1 57
__ ; b) 3 3
4
__ ; d) 2 9
15
__ ; e) 7 9
316
____; f) 12 218
494
____; g) 112 451
1001
____. 
147. 
Qosıwdı orınlań hám nátiyjeni aralas san kórinisinde ańlatıń:
a) 37
__ + 6
7
__ ; b) 11
12
__ + 4
12
__ ; d) 11
13
__ + 9
13
__ ; e) 23
29
__ + 14
29
__ ; f) 13
17
__ + 11
17
__ + 8
17
__ .
Shınıǵıw isleymiz

---

43
7
8
153.
8-súwretten paydalanıp, 2 35
__ aralas sandı nadurıs bólshekke aylandırıń.
O
0
1
2
3
2 35
__
X
154. 
Sandı nadurıs bólshek kórinisinde ańlatıń: a) 3 58
__ ; b) 2 4
9
__ ;d) 12 17
25
__ ; e) 12 55
87
__ .
155.
Qosıwdı orınlań hàm nàtiyjeni aralas san kórinisinde ańlatıń:
a) 35
_ + 4
5
_ ; b) 9
12
__ + 14
12
__ ; d) 7
8
_ + 5
8
_ ; e) 13
25
__ + 14
25
__ ; f) 13
19
__ + 11
19
__ + 7
19
__ .
156.
Kilometrde ańlatıń: a) 6 km 200 m; b) 18 km 750 m; d) 11 km 925 m.
157. 
Avtomobil 250 km aralıqtı 3 saatta basıp ótken bolsa, avtomobildiń tezligin 
tabıń. Juwaptı aralas san kórinisinde ańlatıń.
158.
Jumısshı 8 saatta 145 dana detal tayarladı. Ol 1 saatta neshe detal tayarlaǵan? 
Juwaptı aralas san kórinisinde ańlatıń.
Úyde orınlaymız
148. 
Saatlarda ańlatıń:
a) 2 saat 34 minut; b) 4 saat 43 minut; d) 6 saat 14 minut.
 Úlgi:
a) 2 saat 34 minut = (2 + 34
60
__ ) saat = 2 34
60
__ saat.
149.
Shańaraq bir hàptede 12 kg kartoshka paydalandı. Shańaraq bir kúnde ortasha 
neshe kilogramm kartoshka paydalanǵanın tabıń. Juwaptı aralas san kórinisinde 
ańlatıń.
150. 
Uzınlıǵı 2 9
15
__ m bolǵan sım, hàr biri 1
15
__ m bolǵan bóleklerge bólindi. Neshe
bólek sım payda boldı?
151.
7-súwretten paydalanıp, nadurıs bólshekti aralas san kórinisinde jazıń.
7
2
__ = 3 1
2
__ ;
19
8
__
= __________;
a)
b)
21
4
__ = __________;
11
3
__ = __________.
d)
e)
152. 
Alım: “Boyım 
9
6000
____ 
km, awırlıǵım 2
50
__ tonna”, – dep ayttı. Ol aljasıp atırǵan
joq pa?

---

44
Aralas sanlardı qosıw hám alıw bul àmellerdiń qàsiyetleri tiykarında orınlanadı.
1-mısal.
2 25
_ hám 1 1
5
_ sanları qosındIsın tabıń.
Sheshiliwi.
2 25
_ = 2 + 2
5
_ hám 1 1
5
_ = 1 + 1
5
_ bolǵanı ushın (1-súwret)
2 25
_ + 1 1
5
_ = 2 + 2
5
_ + 1 + 1
5
_ = 2 + 1 + 2
5
_ + 1
5
_ = 3 + 3
5
_ = 3 3
5
_ .
Bul qısqasha tómendegi kóriniste jazıladı (2-súwret):
2
2
5
__
+ 
1
1
5
__
= 
3
5
+
+
2-mısal.
2 45
_ hám 1 2
5
_ sanlardıń ayırmasın tabıń. 
Sheshiliwi. 
(3-súwret) 
2 45
_
–
1 25
_
=
2
+ 45
_
–
(1
+ 25
_ )
=
2
+
4
5
_
–
1
– 25
_
=
(2
–
1)
+
( 45
_
–
2
5
_ )
=
1
+
2
5
_ =
1 25
_ .
Bul qısqasha tómendegi kóriniste jazıladı (4-súwret):
2
4
5
__
–
1
2
5
__
= 
1
2
5
__
– 
–
Aralas sanlardı qosıwda (alıwda) olardıń pútin hám bólshek bólekleri 
ó
z aldIna 
bólek- bólek qosıladı (alınadı).
Geyde aralas sanlardı qosıwda bólshek bólekleriniń qosındısı nadurıs bólshek 
bolıwı múmkin. Bunday jaǵdaylarda nadurıs bólshektiń pútin bólegi ajıratıladı hám 
pútin bólekler qosındısına qosıladı. (5-súwret)
3-mısal.
 
1 34
_ + 1 2 
4
_ = 2 5
4
_ = 2 + 5
4
_ = 2 + 1 1
4
_ = 2 + 1 + 1
4
_ = 3 1
4
_ .
+
=
Geyde, aralas sanlardı alıwda kemeyiwshiniń bólshek bólegi, alınıwshınıń 
bólshek bóleginen kishi bolıwı múmkin. Bunday jaǵdaylarda 1 pútin “maydalanadı”. 
ARALAS SANLARDÍ QOSÍW HÁM ALÍW
48
1
3
+
=
2
–
=
4
5
3
__

---

45
Bunı tómendegi mısalda túsindiriw múmkin:
4-mısal.
 
Alıwdı esaplań:
 
3 13
_ – 1 2
3
_ .
1
3
_ < 2
3
_ . Demek, kemeyiwshiniń bir pútinin maydalaymız (6-súwret):
3 13
_ = 2 + 1 + 1
3
_ = 2 + 1 1
3
_ = 2 + 4
3
__ = 2 4
3
__ .
=
Endi alıwdı esaplaymız (7-súwret): 2 43
__ – 1 2
3
_ = 1 2
3
_ . 
Bul qısqasha 5 29
_ – 2 4
9
_ = 4 11
9
__ – 2 4
9
_ = 2 7
9
_ kóriniste jazıladı.
Pútin sannan bólshek san alınıp atırǵanda da tap sonday jol tutıladı, yaǵnıy
1 pútin “maydalanadı”. Bunı tómendegi mısallarda túsindiriw múmkin (8-súwret):
5-mIsal.

3 –1 34
_ = 2 4
4
__ – 1 3
4
_ = 1 1
4
_ .
=
6
Shınıǵıw isleymiz
159. 
(Awızeki) Esaplań hám qosındını qanday tapqanıńızdı túsindiriń.
a) 2 13
_ + 1;
b) 3 23
_ + 2; d) 4 + 2 2
5
_ ; e) 3 1
5
_ + 2
5
_ . 
160. 
Qosındını tabıń.
a) 1 1
12
__ + 2 1
12
__; b) 3 5
9
_ + 1 1
9
_ ;
d) 4 29
_ + 1 1
9
_ ;
e) 3 38
_ + 1 1
8
_ .
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 1-mısal.
161. 
Qosındını tabıń hám nátiyjeni aralas san kórinisinde kórsetiń:
a) 38
_ + 7
8
_ ;
b) 6
11
__ + 8
11
__;
d) 23
_ + 2
3
_ ; 
e) 11
12
__ + 7
12
__.
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 3-mısal.
162.
Qosındını tabıń.
a) 3 12
_ + 1
2
_ ; 
b) 34
_ + 1 1
4
_ ;
d) 4 13
_ + 1 2
3
_ ;
e) 2 38
_ + 3 5
8
_ .

Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 3-mısal
.
163.
Qosındını tabıń.
a) 15
_ + 2
5
_ + 7; 
b) 18
_ + 2 + 3
8
_ ; d) 10 + 1
8
_ + 3
8
_ ; e) 5 1
13
__ + 4
13
__ + 5
13
__ .
7
8

---

46
164. 
Qosındını tabıń.

a) 3
1

11
__ + 2
3
11
__;
b) 6 57
_ + 9 1
7
_ ;
d) 3 7
13
__ + 2 5
13
__.
165. 
Qosındını tabıń.

a) 5 13
_ + 2

3
_ ; 
b) 57
_ + 1 2
7
_ ; 
d) 5 15
_ + 2 4
5
_ ; 
e) 1 34
_ + 5 1
4
_ .
166. 
Qosındını tabıń.
a) 49
_ + 2
9
_ + 1; 
b) 4
11
__ + 3 + 3
11
__; d) 1 5
12
__ + 1
12
__ + 1
12
__; e) 12 + 5
6
_ + 1
6
_ .
167. 
Qosındını tabıń.
a) 3
8
17
__ + 2
13
17
__ ; b) 6
9
14
__ + 2
13
14
__; 
d) 1 57
_ + 1 6
7
_ ; 
e) 5 78
_ + 3 3
8
_ .
 
Úlgi:
 
Joqarıda sheshilgen 2-mIsal.
Úyde orınlaymız
Shınıǵıw isleymiz
168.
Qosındını tabıń..
a) 5 45
_ + 2 2
5
_ ; 
b) 2 7
16
__ + 2 3
16
__;
d) 10 58
_ + 1 3
8
_ ;
e) 5 35
_ + 3 4
5
_ .
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 3-mısal.
169.
(Awızeki) Ayırmanı tabıń:
a) 3 12
_ – 2; b) 5 2
3
_ – 4; d) 5 7
9
_ – 3; e) 121
4
_ – 9.
170.
(Awızeki) Pútindi “maydalaw” usIlı menen alıwdı esaplań:
a) 1 – 12
_ ;
b) 1 – 25
_ ;
d) 1 – 13
_ ; 
e) 1 – 3
10
__.
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 5-mısal.
171.
Ayırmanı tabıń:
a) 3 – 13
_ ;
b) 6 – 37
_ ;
d) 4 – 19
_ ; 
e) 8 – 23
_ .
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 5-mısal.
172. 
Ayırmanı tabıń:
a) 5 – 2 12
_ ;
b) 6 – 1 12
_ ;
d) 6 – 3 25
_ ; 
e) 4 – 2 35
_ .
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 5-mısal.
173.
Paroxodtıń turǵın suwdaǵı tezligi 22 km/h. Dàrya aǵımınıń tezligi bolsa
2 23
_ km/h, paroxodtıń aǵımǵa qarsı tezligin tabıń.

---

47
179.
Ayırmanı tabıń:
a) 5 23
_ – 1
3
_ ; b) 7 5
8
_ – 1
8
_ ; d) 4 5
7
_ – 3
7
_ ;
e) 10 89
_ – 2
9
_ .
180.
Ayırmanı tabıń:
a) 6 34
_ – 2 1
4
_ ; 
b) 4 78
_ – 2 1
8
_ ; d) 3 2
5
_ – 1 1
5
_ ;
e) 9 2
11
__ – 8 1
11
__.
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 2-mısal.
181.
Ayırmanı tabıń:
a) 1 59
_ – 8
9
_ ; 
b) 1 1
12
__ – 5
12
__;
d) 8 37
_ – 5 5
7
_ ;
e) 4 18
_ – 1 5
8
_ .
Úlgi:
Joqarıda sheshilgen 4-mısal.
182.
9-súwretti tolIqtırıń hám olar járdeminde ayırmanı tabıń.
9
174.
Dúkandaǵı 12 tonna kartoshkanıń 7 35
_ tonnası satıldı. Dúkanda qansha
kartoshka qaldı?
Úyde orınlaymız
175.
Ayırmanı tabıń:
a) 1 – 15
_ ; 
b) 2 – 18
_ ; 
d) 3 – 56
_ ; 
e) 7 – 37
_ .
176.
Ayırmanı tabıń:
a) 5 14
_ – 3;
b) 11 38
_ – 5;
d) 3 58
_ – 2.
177.
Ayırmanı tabıń:
a) 5 – 1 23
_ ;
b) 11 – 7
11
15
__; 
d) 12 – 8 58
_ ; 
e) 3 – 1
13
14
__.
178.
Dàrya aǵımınıń tezligi 2 57
_ km/h, qayıqtıń turǵın suwdaǵı tezligi 15 3
7
_ km/h.
Qayıqtıń aǵım boylap tezligin tabıń.
Shınıǵıw isleymiz
3 – 1 34
_ = 2
4
_ – 1 3
4
_ =
4 13
_ – 22
3
_ = 3
3
_ – 2 2
3
_ = 
–
=
a) 
b) 
=
–

---

48
183.
Dàrya aǵımınıń tezligi 2 34
_ km/h, qayıqtıń turǵın suwdaǵı tezligi bolsa
14 14
_ km/h. Qayıqtıń aǵımǵa qarsı tezligin tabıń.
184.
Tuwrımúyeshliktiń eni 12 58
_ cm, uzınlıǵı bolsa onnan 7 3
8
_ cm uzIn. Tuwrımúyesh 
liktiń uzınlıǵın tabıń.
189.
Àmellerdi orınlań:
a) 5 59
_ + 2 8
9
_ ; 
b) 7 1
12
__ – 4 5
12
__;
d) 8 37
_ + 5 5
7
_ ;
e) 4 18
_ – 1 5
8
_ .
190.
Tuwrımúyeshliktiń uzıńlıǵı 13 29
_ cm, eni bolsa onnan 2 4
9
_ сm qısqa. Tuwrı-
múyeshliktiń enin tabıń.
191.
10-súwretti tiyisli figuralar menen tolIqtırıń hám olar járdeminde àmellerdi orınlań.
Úyde orınlaymız
185. 
Ayırmanı tabıń:
a) 6 27
_ – 1
7
_ ;
b) 5
5
11
__ – 2
11
__; 
d) 3 35
_ – 2 1
5
_ ; e) 13
8
15
__ – 1 7
15
__ . 
186. 
Ayırmanı tabıń:

a) 5
6

13
__ – 9
13
__; 
b) 9 3
14
__ – 5
14
__; 
d) 12
13
23
__ – 5
21
23
__; e) 3
67
83
__ – 1
75
83
__.
187. 
Dúkandaǵı 15 tonna kartoshkanıń 3 58
_ tonnasI satıldı. Dúkanda qansha
kartoshka qaldı?
188. 
Tuwrımúyeshliktiń uzınlıǵı 5
5
13
__ dm, eni bolsa onnan 2
7
13
__ dm qısqa. Tuwrı- 
múyeshliktiń enin tabıń.
Shınıǵıw isleymiz
a)
b)
d)
2 14
_ + 1 2
4
_ =
4 34
_ – 32
4
_ = 
3 56
_ + 3
6
_ = ...
+
–
=
=
10
+
=
+

---

49
192
. Ańlatpanıń mánisin tabıń:
a) 5 59
_ + 2 1
9
_ + 1 2
9
_ ; d) 7 1
3
_ + 4 1
3
_ + 2
3
_ ; f) 8 3
8
_ + 5 5
8
_ – 2 7
8
_ ;
b) 8
5
11
__ – 3
8
11
__ + 4
9
11
__; e) 5
11
21
__ + 4
5
21
__ – 6
7
21
__; g) 8 3
7
_ – 3 5
7
_ – 2 6
7
_ .
193.
Úlgi boyınsha alıwdı tabıń hám esaplaw usIlın túsindiriń:
a) 3 59
_ – 7
9
_ ; 
b) 4
8
15
__ – 14
15
__;
d) 9
1
19
__ – 2
18
19
__;
e) 5
19
53
__ – 3
36
53
__.
Úlgi:
a) 79
_ = 1 – 2
9
_ ekenliginen paydalanamız. Dáslep azayıwshını oǵan eń jaqın 
turǵan pútin san (1) menen almastıramız hám ayırma ózgermewi ushın 29
_ ni 
qosıp qoyamız: 3 59
_
–
7
9
_
=
(3 59
_
–
1)
+
2
9
_
=
2 59
_
+
2
9
_
=
2 5 + 2
9
____
=
2 79
_ .
194.
Tuwrımúyeshliktiń eni 4 
5
11
__ dm, uzınlIǵI bolsa 6 
7
11
__ dm. Tuwrımúyeshliktiń 
perimetrin tabıń.
Úyde orınlaymız
195. 
Ámellerdi orınlań:

a) 4 57
_ + 3 6

7
_ ; 
b) 7 1
13
__ – 5 5
13
__;
d) 18 12
17
__ + 5 15
17
__; 
e) 24 59
_ – 21 7
9
_ .
196. 
Ańlatpanıń mànisin tabıń:
a) 1 57
_ + 2 3
7
_ + 1 4
7
_ ; 
b) 13 47
_ + 5 5
7
_ – 2 6
7
_ ; d) 5 1
5
_ – 3 3
5
_ + 4 4
5
_ ;
e) 7
11
16
__ + 2
5
16
__ – 8
7
16
__; f) 24
1
15
__ – 12
4
15
__ – 2
3
15
__;
g) 8 25
_ – 1 4
5
_ – 2 3
5
_ .
197. 
Úshmúyeshliktiń tàrepleri 15 8
10
__ dm, 2 9
10
__ dm hàm 14 1
10
__ dm. Onıń perimetrin tabıń.
MIsrdan tabılǵan papirus qaǵazında bunnan mıń jıllar dáslep jasaǵan Axmestiń 
matematikaǵa, àsirese, bólsheklerge tiyisli kóplegen màseleleri keltirilgen. Mine 
olardan biri: 7 nandı 8 adamǵa teńdey bólistirip beriń. Júdà ańsat màsele eken ǵoy, 
dep aytıwıńız múmkin. Haqıyqattan da, hàr bir nandı 8 bólekke bólip, hàr bir adamǵa 
7 den úles berip, màseleni sheshiw múmkin. Biraq, barlıq gàp sonda, bunda àyyemgi 
mIsrlıqlar nandı imkanı barınsha kem bóleklerge bólip, bul màseleni sheshken. Siz 
de bul sheshimdi tabıwǵa hàreket etip kóriń!
Áyyemgi Axmes màselesi

---

50
BÓLSHEKLERGE TIYISLI MÁSELELER
49
198. 
a) Tashkent teleminarası biyikligi 375 m. Teleminara fundamenti biyikligi onıń 33 
ten 1 bólegin quraydı. Fundament biyikligin tabıń. b) Tashkent teleminarasınıń 
uzınlıǵı 93 m bolǵan ayaqlar uslap turadı. Ayaqlar minara biyikliginiń qanday 
bólegin quraydı?
199.
Eger muzqaymaqtıń 45
_ bólegin sút qurasa, 2 kg muzqaymaq tayarlaw ushın 
qansha sút kerek boladı?
200.
Jumısshılar birinshi kúni buyırtpanıń 49
__ bólegin, ekinshi kúni bolsa 3
9
__ bólegin 
orınladı. Eki kúnde jumısshılar buyırtpanıń qansha bólegin orınlaydı?
201.
Baǵdan jàmi 3 centner 60 kg miywe terildi. Miywelerdiń 7
12
__ bólegin alma,
4
12
__ bólegin almurt hám qalǵanın biye quraydı. Terilgen almalar almurttan 
neshe kilogramm kóp?
202.
Kitaptıń birinshi bólimi pútin kitaptıń 5
13
__ bólegin, ekinshi bólimi bolsa onıń 2
13
__
bólegin quraydı. Eger birinshi bólim ekinshi bólimnen 12 bet kóp bolsa, kitap 
neshe betten ibarat?
203. 
Klasta 30 oqıwshı bar. Matematikadan ótkerilgen qadaǵalaw jumısında 
oqıwshılardıń 7
15
__ bólegi – “5”, 5
15
__ bólegi – “4” hám qalǵanı – “3” baha aldı. 
Qansha oqıwshı “3” baha alǵan?
204. 
Sofiyanıń pikirinshe 6
4
__ hám 3
2
__ bólshekler teń emes, sebebi 6 : 4 = 1 (qaldıq 
2), 3 : 2 = 1 (qaldıq 2). Siz ne dep oylaysız? 
205. 
Hatiysha 5 ten úlken, biraq 6 dan kishi bolǵan bólshekti oyladı. Bul bólshektiń 
bólimi 8 ge teń, alımı bolsa 42 den kishi bolsa, Hatiysha oylaǵan sandı tabıń.
206.
Jataqxana maydanı 18 
m
2
bolıp, ol pútkil jay maydanınıń 19
_ bólegin quraydı.
Jaydıń maydanın tabıń.
207.
Sıbawshılar 6 saatta pútkil jumıstıń 38
_ bólegin orınladı. Pútkil jumıs qansha 
waqıtta orınlanadı? 
208. 
a) 59
_ bólegi 125 ke teń; b) 7
12
__ bólegi 14 ke teń bolǵan sandı tabıń.
209.
Sayaxatshı 5 kún jol júrdi. Bul barlıq joldıń 15
_ bólegin quraydı. Sayaxatshı 
mànzilge jetip barıw ushın usı tezlikte jàne neshe kún júriwi kerek?
Pikir júritemiz

---

51
210.
Egilgen 2500 qıyar nàliniń 2300 i kógerip shıqtı. Nàldiń qanday bólegi kógerip 
shıqpaǵan?
211.
Qaymaqtıń 3
20
__ bólegin may quraydı. 120 kg qaymaqta qansha may bar?
212.
Mobil baylanıs tarmaǵına birinshi jılda qala xalqınıń 27
_ bólegi, ekinshi jılı 
bolsa 37
_ bólegi jalǵandı. Qala xalqınıń qanday bólegi mobil baylanıs tarmaǵına 
jalǵanǵan? Eger qalada 87 500 adam jasaytuǵın bolsa, hàzir olardıń qanshası 
mobil baylanıs xızmetinen paydalanıp atır?
213.
Dilnaza 168 betlik teksttiń jetiden tórt bólegin kompyuterde terdi. Ol teksttiń 
neshe betin kompyuterde tergen? Jàne neshe betlik tekst qalǵan?
214.
Tuwrımúyeshliktiń uzınlıǵı 12 59
_ cm, eni bolsa onnan 62
9
_ cm qısqa. Tuwrımúyeshliktiń 
enin tabıń.
215.
Tuwrımúyeshliktiń eni 5
6
13
__ dm, uzınlıǵı 9
7
13
__ dm. Tuwrımuyeshliktiń perimetrin 
tabıń.
“Noller hám ikslar” oyının bilseńiz kerek. Onda kvadrat kórinisindegi 
kestenıń qanday da bir qatarı, 
baǵana 
yaki diagonalı boyınsha tek ǵana 
“0” yaki “X” belgisi jazılsa, oyın tamam bolǵanI boladı. Usı oyınǵa uqsas, 
“Bólshekli keste” jumbaǵın sheshiń.
Tómende berilgen kestelerden sonday qatar, 
baǵana
yaki diagonaldı tabıń, olarda 
turǵan sanlar qosındısı kestenıń tóbesinde jazılǵan bólshekke teń bolsın.
X
X
X
X
 

Figuralar belgili nızam tiykarında qatarǵa jaylastırılǵan. Qatardıń nàwbettegi 

figurasın sızıń.
Úyde orınlaymız
5
9
__
6
3
5
__
7
3
8
__
8
3
9
__
5
1
9
__
4
4
9
__
1
5
9
__
1
4
9
__
2
2
9
__
8
9
__
3
3
5
__
4
3
5
__
1
1
5
__
2
1
5
__
3
4
5
__
3
3
5
__
1
1
5
__
4
1
8
__
4
3
8
__
1
5
8
__
1
6
8
__
2
2
8
__
4
4
8
__
2
7
8
__
3
3
8
__
2
9
4
__
2
5
__
7
8
__
4
4
Qızıqlı matematikaǵa tiyisli màseleler
"Bólshekli keste" jumbaǵı

---

52
216.
1-súwretlerde dóńgelektiń úlesleri berilgen. Olardı bólshek kórinisinde ańlatıń. 
Bul bólsheklerdiń qaysıları 1 ge teń? 1 den úlken? 1 den kishi?
217.
2-súwretke qarap 
AB, CD
hám 
EF
kesindileriniń hàr biri basqalarınıń qanday 
bólegin quraytuǵının tabıń:
218.
Eger eki ketekshe 1 di ańlatatuǵın bolsa, 3-súwrettegi figuralar qanday sandı 
ańlatıp tur?
3 a) 
b) 
d) 
e) 
V BABTÍ TÁKIRARLAWǴA 
TIYISLI MÁSELELER
50
2
219. 
Maryam bólshekli lentalardan 2 1
4
__ aralas sandı payda etpekshi (4 -súwret). 
Bunıń ushın oǵan bul lentalardan neshewi kerek boladı?
1
4
__ 1
4
__ 1
4
__ 1
4
__
1
4
__ 1
4
__ 1
4
__ 1
4
__
1
4
__ 1
4
__ 1
4
__ 1
4
__
220. 
5-súwrettegi figuralarǵa sàykes nadurıs hám aralas sanlardı jazıń.
a)
b)
d)
e
4
5
1 a) 
b) 
d) 
e) 
f) 
A
B
C
D
E
F
a) 
b) 
d) 
e) 
f ) 
g) 
AB
CD
CD
AB
EF
AB
AB
CD
EF
CD
EF
EF
=
=
=
=
=
=

---

53
221.
Juldızshalar ornına tiyisli úlken (>) yaki kishi (<) belgisin qoyıń:
 
a) 8
13
__
*
7
13
__ ; 
b) 17
21
__
*
3
21
__ ;
d) 12
19
__
*
17
19
__ ;
e) 83
121
___
* 
116
121
___.
222.
c
nıń qanday mánislerinde 
c
17
__ bólshek 7
17
__ bólshekten úlken, biraq 16
17
__ bólshekten 
kishi boladı? Bunday bólsheklerdiń barlıǵın jazıń.
223.
7-súwretke qarap: a) 
AB
kesindi 
CD
kesindiniń; b) 
CD
kesindi 
AB
kesindinıń
qanday bólegin quraytuǵının tabıń.
A
C
D
B
224.
Bólshekler ústinde àmellerdi orınlań: 
a) 5
12
__ + 11
12
__ ; 
b) 55
86
__ – 48
86
__ ;
d) 254
391
___ + 288
391
___;
e) 113
247
___ – 79
247
___;
f) 534
1613
____ – 327
1613
____; 
g) 156
2306
____ + 1212
2306
____.
225.
Teńlemeni sheshiń:
a)
 
x 
– 5
17
__ = 10
17
__ ; b) 66
71
__ –
 
y
 
= 34
71
__ ; d)
 
z
 
+ 17
27
__
 
= 25
27
__ ; e) 234
583
___ 
+ 
p
 
= 489
583
___.
226.
Teńlemeni sheshiń: 
a) 25
51
__ – 
x
 
= 2
51
__ + 3
51
__ ;
b) 
y
– 27
132
___ = 129
132
___ – 35
132
___;
d) 
z 
+ 12
45
__ = 14
45
__ + 19
45
__ ;
e) 
p 
+ 171
492
___ = 411
492
___ – 116
492
___.
227.
Sandı nadurıs bólshek kórinisinde ańlatıń:
a) 5
5
13
__ ;
b) 7 7
39
__ ; 
d) 2
56
125
___ ; 
e) 14
121
210
___.
228.
Saatta ańlatıń:
a) 2 saat 30 minut; b) 8 saat 53 minut; d) 7 saat 32 minut.
229.
Kilometrde ańlatıń:
a) 16 km 350 m; b) 2 km 889 m; d) 29 km 561 m.
230.
Qosındını tabıń.
a) 7
5
17
__ + 2
11
17
__ ; b) 6
19
34
__ + 4
13
34
__ ; d) 3
5
26
__ + 6
6
26
__ ; e) 5
17
18
__ + 3
13
18
__ .
231.
Ámellerdi orınlań:
a) 1 15
17
__ + 2 6
17
__ ; b) 6 1
19
__ – 3 5
19
__ ; d) 8 1
27
__ + 1525
27
__ ; e) 4 5
18
__ – 1 7
18
__ .
7
Úyde orınlaymız

---

54
Biliw
1.
Alımı bóliminen úlken bólshek qanday ataladı
?
A.
Durıs bólshek;
B.
Aralas san; 
D.
Ápiwayı bólshek;
E.
Nadurıs bólshek.
2. 
Durıs bólshek mánisi haqqında ne bilesiz?
A.
1 den úlken;
B.
1 den kishi;
D. 
1 ge teń;
E.
0 ge teń.
 
3. 
Birdey bólimdegi eki bólshekten qaysısınıń alımı kishi bolsa, usı bólshek 
A.
Kishi;
B.
Úlken;
D.
Durıs bólshek;
E.
Nadurıs bólshek boladı.
Túsiniw
4.
Súwrettegi figuraǵa sàykes nadurıs hám aralas sanlardı jazıń
.
5.
43 km 765 m di kilometrde ańlatıń
.
6.
Eger eki ketekshe 1 di ańlatatuǵın bolsa, 3-súwrettegi figuralar qanday 
sandı ańlatadı
?
Qollanıw
7.
Sanlar nurında 
А
,
 B
, 
C
, 
D
noqatlardıń koordinataların jazıń:
0
D
B
C
A
1
8.
Àmellerdi orınlań
: a) 5 59
_ – 8
9
_ ; b) 711
12
__ + 4 5
12
__; d) 8 – 5 5
7
_ ; e) 6 1
22
__ – 2 5
22
__.
9.
Sayaxatshı 3 saatta 14 km júrdi. Onıń tezligin tabıń
.
10.
Aralas sandı nadurıs bólshekke, nadurıs bólshekti aralas sanǵa aylandırıń:
a) 7
5
12
__ ; b) 98
67
__ .
Pikir júritiw
11.
Teńlemeni sheshiń
: а) 5 67
_ – 
х
= 3 27
_ ; 
b)
у
+ 4 8
11
__ = 10 7
11
__ .
12. 
Qanday sandı 8 ge bólse, tiyindi
5 78
_ ge teń boladı?
13. 
Jataqxana maydanı
18 
m
2
bolıp, ol pútkil jaydıń maydanınıń 19
_ bólegin 
quraydı. Jaydıń maydanın tabıń.
14.
Sıbawshılar 6 saatta barlıq jumıstıń 38
_ bólegin orınladı. Barlıq jumıs qansha 
waqıtta orınlanadı?
izertlew
15.
c
nıń qanday mánislerinde 
c
13
__ bólshek 5
13
__ bólshekten úlken, biraq 11
13
__ 
bólshekten kishi boladı? Bunday bólsheklerdiń barlıǵın jazıń.
16. 
Maxmudtıń pikirinshe
18
8
__ hám 9
4
__ bólshekler teń emes,
sebebi 18 : 8 = 2 (qaldıq 2), 9 : 4 = 2 (qaldıq 1). Siz ne deysiz?
Jetiskenliklerińizdi tekseirip kóriń
a) 
b) 
d)